Õigus
Küsimus: Kas saan nõuda koondamist, kui lapsepuhkuselt tööle naastes on ainult 24-tunnised vahetused, mida lapse kõrvalt ei saa teha?29.09.2016
Tere!
Vahetult pärast raseduspuhkusele minekut kaotati ära asutus, kus ma töötasin. Õigemini küll ühe suurema asutuse allüksus. Kõik teised töötajad koondati, mind n.ö. viidi üle teise allüksuse töötajate nimekirja. Sealne töö ei ole oma olemuselt täiesti sama, mida varem tegin, palk peaks ka väiksem olema minu teada. Põhiline aga, mis mind huvitab, kui ma järgmine aasta tööle peaksin naasma, on see, et tegemist on 24-tunniste töövahetusetega, minu laps siis aasta ja 3 kuune. Kas mul on õigus keelduda sellest tööst ja nõuda koondamist (ise sooviksin seda). Tean, et asutus pole sellega nõus, kuna seda tuleks teha läbi töövaidluskomisjoni ja see neile ei meeldinud. Teine variant on, et nad võivad mulle pakkuda tööd veel teises allüksuses, kus on mõned lühema töö-vahetusega (päevased) töökohad, aga need on mu senisest palgast pea poole väiksema palgaga. Kas ma oleksin sunnitud võtma vastu ühe nendest pakutud kohtadest või oleks ikkagi õigus nõuda koondamist?
Ette tänades,
Vahetult pärast raseduspuhkusele minekut kaotati ära asutus, kus ma töötasin. Õigemini küll ühe suurema asutuse allüksus. Kõik teised töötajad koondati, mind n.ö. viidi üle teise allüksuse töötajate nimekirja. Sealne töö ei ole oma olemuselt täiesti sama, mida varem tegin, palk peaks ka väiksem olema minu teada. Põhiline aga, mis mind huvitab, kui ma järgmine aasta tööle peaksin naasma, on see, et tegemist on 24-tunniste töövahetusetega, minu laps siis aasta ja 3 kuune. Kas mul on õigus keelduda sellest tööst ja nõuda koondamist (ise sooviksin seda). Tean, et asutus pole sellega nõus, kuna seda tuleks teha läbi töövaidluskomisjoni ja see neile ei meeldinud. Teine variant on, et nad võivad mulle pakkuda tööd veel teises allüksuses, kus on mõned lühema töö-vahetusega (päevased) töökohad, aga need on mu senisest palgast pea poole väiksema palgaga. Kas ma oleksin sunnitud võtma vastu ühe nendest pakutud kohtadest või oleks ikkagi õigus nõuda koondamist?
Ette tänades,
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samadele töötingimustele, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Töölepingus kokkulepitud tingimusi (sh tööaega, nt vahetustega töö kokkulepet) võib muuta vaid poolte kokkuleppel. Kui soovite tööle naastes töölepingus kokkulepitust erinevat töökorraldust, peaksite tööandjaga kokkuleppele jõudma. Kui kokkuleppele ei jõua ja vana töö ei sobi, saab kõne alla tulla töötajapoolne töösuhte ülesütlemine.
Kui aga uus koht tähendab töötaja jaoks uusi tingimusi ning töötaja uute tingimustega nõus pole, tekib koondamissituatsioon.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 kohaselt on koondamine töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse lõppemisel pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, samuti muud töö lõppemise juhud, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest.
Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema tööle asumist ehk esimesel tööpäeval.
Kui töötaja tööle naasmise ajaks ei ole tema laps veel kolmeaastaseks saanud, siis tuleb järgida seaduses olevat piirangut, mille järgi alla 3-aastast last kasvataval vanemal on koondamisel eelisõigus tööle jääda. See tähendab, et kui temaga võrreldaval ametikohal töötab veel isikuid, kellel nii väikest last pole, tuleb koondatav valida nende hulgast ja töötajale pakkuda sama tööd, mida ta enne tegi. Kui võrreldavaid kohti ei ole või võrreldavatel kohtadel on kõik kaitstud isikud (TLS § 93), siis tuleb töötaja koondada.
Koondamise korral tuleb töötajale pakkuda enne töölepingu ülesütlemist muud vaba töökohta. Töötajale töö säilitamiseks peab tööandja vajadusel korraldama täiendõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seejuures tasub silmas pidada, et kui töötajale pakutav vaba koht ei sobi, ei pea ta lahkuma töölt n-ö omal soovil, vaid koondamine toimub vastavalt seaduses ette nähtud etteteatamistähtaegadele ja hüvitise maksmisega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mis võimalused mul on, et õde ei saaks pärast vennalt pärimist kaasomandis olevat maad ja metsa müüa?29.09.2016
Tere! Minul, minu õel ja vennal on kaasomandis maa ja metsa. Nüüd aga vend suri ja pärijateks olen mina ja minu õde, kuna vennal lapsed puudusid. Õde on mitmeid kordi tahtnud maad ja metsa maha müüa, aga meie olime vennaga selle vastu. Nüüd õde ei osalenud matustel ega toetanud matusekulude tasumist, ei osutanud mingit austust surnu vastu. Mis võimalused mul on, et ta ei saaks maad ja metsa müüa?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Selleks, et kaasomanikul oleks õigus võõrandada kaasomandis olevat asja tervikuna peab tal olema kõigi kaasomanike nõusolek vastavalt AÕS § 74 lg 1.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas seadus sätestab, kui lähedale minu majale tohib naaber oma suuri puid kasvatada, muretsen, kuna puud on mulle ohtlikud?29.09.2016
Minu omandis on õuemaa, mis piirnes naabri põllumaaga, kuhu ta on nüüd kasvatanud metsa. Probleem seisneb selles, et naabri kinnistul kasvavad puud on kohe minu aia ääres ja tormiga murduvad minu aia peale. Ohus on ka maja, sest puude kõrguse kasvades ulatuvad need peagi maja katuseni. Kas kuskil seaduses pole piirangut selle kohta, kui lähedale minu majale tohib ta oma metsa kasvatada? Millised on üldse minu seadusest tulenevad võimalused oma vara kaitsta?
Ette tänades,
Ette tänades,
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui puude istutamine piiri lähedusse toob kaasa kahjulikud mõjud naaberkinnisasjale, on võimalik nõuda kahjulike mõjude kõrvaldamist vastavalt asjaõigusseaduse §-le 89, mis sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma mõjutusi, kui need ei kahjusta oluliselt kinnisasja kasutamist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on võimalik vaidlustada leppetrahvi, kui parkimisala märki ei ole märgata, eriti veel pimedal ajal?28.09.2016
Tere
Maja ette paigaldatud liiklusmärk algab poolest parkimisalast ja pimedal ajal ei ole seda näha. Lisaks puuduvad ka parklas muud parkmist keelavad märgid. Kas siis on võimalik vaidlustada leppetrahvi. Lisaks oli märgi all kirjas, et parkimitingimused asuvad parklas, siis kuskohas ja kust peaks juht need leidma, kui isegi parkimisala märk jääb pimedal ajal väga pimedasse nurka ja kuna ma olen juba parklas sees, siis ei tule isegi selle peale, et hakata veel otsima seda märki.
Maja ette paigaldatud liiklusmärk algab poolest parkimisalast ja pimedal ajal ei ole seda näha. Lisaks puuduvad ka parklas muud parkmist keelavad märgid. Kas siis on võimalik vaidlustada leppetrahvi. Lisaks oli märgi all kirjas, et parkimitingimused asuvad parklas, siis kuskohas ja kust peaks juht need leidma, kui isegi parkimisala märk jääb pimedal ajal väga pimedasse nurka ja kuna ma olen juba parklas sees, siis ei tule isegi selle peale, et hakata veel otsima seda märki.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mis juhul on võimalik pooleli jäetud autokooli jätkata?28.09.2016
Autokool on pooleli, võtsin umbes 6 kuud tagasi paberid välja. Kas neid on võimalik jätkata või peab otsast alustama?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas suurendada mittearestitavat summat, et tütrele jääks ka elatisraha ja kõik ei läheks poja elatise võla maksmiseks?28.09.2016
Mult on kohtuotsusega välja mõistetud elatisraha 2005.a. ja on kohtutäiturile antud menetlusse 2011.a. Poeg, kellele elatisraha on mõeldud, saab juba 19.a., käib tööl ja pole ema juures elanud 2 aastat. Teisest abielust on mul 11.a. tütar, kelle toetuseks mul raha ei jää, sest kohtutäitur jätab mulle palgast alles 215EUR ja kustutab elatisraha järele jäänud võlga poja ema kasuks, arvestamata, et 11.a. lapse jaoks on raha praegu olulisem.
Mida teha, kas lasta endalt kohtupoolt välja mõista elatisraha ka tütrele ja anda kohtuotsus täitmisele samale täiturile, kuigi lisanduvad mõttetud täituritasud või on mingi muu võimalus kuidas suurendada mitte arestitavat summat kasvõi kuni tütre 18.a. eluaastani?
Lugupidamisega
Mida teha, kas lasta endalt kohtupoolt välja mõista elatisraha ka tütrele ja anda kohtuotsus täitmisele samale täiturile, kuigi lisanduvad mõttetud täituritasud või on mingi muu võimalus kuidas suurendada mitte arestitavat summat kasvõi kuni tütre 18.a. eluaastani?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse elatisnõue on kohtutäiturile täitmiseks antud, ei ole tal õigust omavoliliselt suurendada mittearestitavat summat. Ainukese variandina soovitan Teil üritada jõuda vanema lapse emaga kokkuleppele elatisvõla tasumise osas, eesmärgiga vähendada igakuiselt makstavat summat (kasvõi ajutiselt).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on lapsevanemana õigus nõuda puhkust koolivaheajale, kuigi olemas on kinnitatud puhkusegraafik?27.09.2016
Tere.
Kas mul on õigus lapsevanemana (üks 8-aastane laps) nõuda endale puhkuseaega koolivaheaja ajaks kuigi tööandja poolt on aasta alguses kinnitatud puhkuste graafik? Kas tööandja peab mulle selle võimaldama? Hetkel on minu soovitud ajale määratud kahe kolleegi puhkused, kellest üks pole lapsevanem.
Tervitades
Kas mul on õigus lapsevanemana (üks 8-aastane laps) nõuda endale puhkuseaega koolivaheaja ajaks kuigi tööandja poolt on aasta alguses kinnitatud puhkuste graafik? Kas tööandja peab mulle selle võimaldama? Hetkel on minu soovitud ajale määratud kahe kolleegi puhkused, kellest üks pole lapsevanem.
Tervitades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 69 lg 7 näeb ette soodustatud isikute ringi, kellel on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal. Näiteks kui kasvatate 8-aastast last, on Teil õigus põhipuhkusele lapse koolivaheajal.
Puhkusesoovid tuleb esitada tööandjale enne puhkuste ajakava kinnitamist. Tööandja peab soodustatud isiku soovidega arvestama. Kui Te tööandjale oma soove ei esitanud, kehtib ajakavas kokkulepitu.
Kui asusite tööle pärast puhkuste ajakava kinnitamist, siis saate põhipuhkust kasutada endale sobival ajal (isegi enne kuut kuud töötamist, kuna olete soodustatud isik). Oluline on, et teeksite tööandjale avalduse vähemalt 14 kalendripäeva ette. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, SMS jne).
Juhul kui jäite sel aastal puhkusesoovide esitamisega hiljaks, tasub Teil aegsasti oma uue aasta põhipuhkuse soovidest tööandjale teada anda. Nii saab tööandja Teie soovidega puhkuste ajakava koostamisel arvestada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas seadus lubab mingitel tingimustel 6-päevast töönädalat ja seda püsivalt?27.09.2016
Tere, huvitaks selline asi, kas seadus lubab mingil moel 6 päevast töönädalat ja seda püsivalt? Kui jah, siis millistel tingimustel, eriti milliste töötundidega?
Eriti, kui sellisele asjale lisanduvad pühade ajal töötamised?
Lugupidamisega
Eriti, kui sellisele asjale lisanduvad pühade ajal töötamised?
Lugupidamisega
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus annab võimaluse tööaja summeerimiseks. Tööaja summeerimine tähendab eelkõige seda, et tööaeg päevade, nädalate ja/või kuude lõikes varieerub ja tööl käiakse tööajakava alusel. See tähendab, et tööpäevad võivad langeda ka nädalavahetusele ja riigipühadele. Arvestusperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud kokkulepitud tööaeg.
Tööaja summeerimisel on oluline, et tagatud oleks töötaja igapäevane ja -nädalane puhkeaeg ning järgitud oleks üldist tööaja piirangut. Töötajale peab olema tagatud vähemalt 11 tundi järjestikkust puhkeaega 24-tunnise ajavahemiku jooksul (igapäevane puhkeaeg). Tööaja summeerimisel on töötaja iganädalaseks puhkeajaks 36 tundi järjestikkust puhkeaega 7-päevases vahemikus. Üldine tööaja piirmäär koos ületunnitööga on keskmiselt 48 tundi 7-päevase vahemiku kohta kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul.
Seega on võimalik, et summeeritud tööaja rakendamisel on töötajal ka 6-päevaseid töönädalaid kui puhkeaeg on tagatud.
Lisan, et tööaja summeerimine peab olema töölepingus fikseeritud. Vastasel juhul tööaega summeerida ei saa.
Soovitan Teil lugeda Tööinspektsiooni brošüüri, mis käsitleb summeeritud tööaja arvestusega töötamist: http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/Too_ja_puhkeaeg.pdf
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas koondamisteatel peab olema kirjas ka koondamisraha maksmise pikkus ja kord?27.09.2016
Kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu ning töölepingu lõpetamises pole kirjas, et töötajale tasutakse koondamishüvitis ühe kuu palga suuruses, kas siis töötajal on õigus nõuda see hiljem sisse (küll on lepingus eraldi kirjas puhkusehüvitise tasumise kord)?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus ei eelda, et ülesütlemisavaldusse märgitakse ka töösuhte lõppemisel makstavad hüvitised. Tegemist on pigem hea tavaga, mida ettevõtted praktiseerivad.
Töölepingu seaduse § 100 lg 1 kohaselt on tööandjal kohustus maksta töötajale töösuhte lõppemisel koondamise tõttu hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Seega asjaolu, et tööandja ei ole märkinud koondamishüvitise maksmist ülesütlemisavaldusse, ei võta temalt kohustust seda siiski töösuhte lõppemisel teha.
Kui töösuhe lõppeb, on tööandjal kohustus välja maksta n-ö lõpparve (saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitis, koondamishüvitis jne). Lõpparve kohta on õigus küsida ka teatist, kust nähtub, mis summad tööandja töötajale maksnud on. Kui selgub, et tööandja ei ole koondamishüvitist maksnud, on töötajal õigus seda tööandjalt nõuda. Kui tööandja ka siis jätab koondamishüvitise maksmata, on töötajal võimalus pöörduda hüvitise nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni kaudu saab hüvitist nõuda neli kuud arvates töösuhte lõppemisest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on võimalik taotleda elatisraha määramist, kui lapse isa nimi pole lapse sünnitunnistusele kantud?27.09.2016
Tere!
Kas mul on võimalik taotleda ametliku elatisraha määramist, kui lapse isa nimi pole kantud lapse sünnitunnistusele, kuid isa on lapse muidu omaks tunnistanud? Laps sündis 2002.aastal ja kuna siis kehtis veel üksikvanema toetus (mida ei olnud võimalik taotleda, kui sünnitunnistusele isa nimi märgitud oli), siis kuna planeerisin last üksinda kasvatada, leppisime isaga kokku, et tema nimi sünnitunnistusele ei lähe. Kuigi lapse isa sisuliselt lapse kasvatamises ei osale, on laps siiski isaga regulaarselt kohtunud ning suhtleb ka isapoolsete sugulastega. Ca 2007.aastal õnnestus mul pärast pikki vaidlusi saavutada ka väike rahaline toetus - ca 1200 krooni kuus, mis tänaseks muutunud 83 euroks kuus. See summa ei ole aga lapse kasvatamisel piisav (rahareformi ja makseväärtuse vähenemise tõttu, on see summa täna palju väiksem, kui 2007.aastal). Lisaks on ka nende maksetega probleeme - pean iga kuu pikalt kauplema, helistama, sõnumeid saatma, et seegi väike summa isalt välja rääkida. Samuti ei pea ta kinni kokkulepitud maksetähtaegadest. Teisi lapsi ega ülalpeetavaid lapse isal pole, regulaarne sissetulek on. Kuna lapse isaga rahaasjadest rääkimine tulemusi ei anna, siis tahaksin teada, mida peaksin tegema, et ametliku elatise määramist taotleda? Kuidas toimuks isaduse ametlikuks tegemine?
Kas mul on võimalik taotleda ametliku elatisraha määramist, kui lapse isa nimi pole kantud lapse sünnitunnistusele, kuid isa on lapse muidu omaks tunnistanud? Laps sündis 2002.aastal ja kuna siis kehtis veel üksikvanema toetus (mida ei olnud võimalik taotleda, kui sünnitunnistusele isa nimi märgitud oli), siis kuna planeerisin last üksinda kasvatada, leppisime isaga kokku, et tema nimi sünnitunnistusele ei lähe. Kuigi lapse isa sisuliselt lapse kasvatamises ei osale, on laps siiski isaga regulaarselt kohtunud ning suhtleb ka isapoolsete sugulastega. Ca 2007.aastal õnnestus mul pärast pikki vaidlusi saavutada ka väike rahaline toetus - ca 1200 krooni kuus, mis tänaseks muutunud 83 euroks kuus. See summa ei ole aga lapse kasvatamisel piisav (rahareformi ja makseväärtuse vähenemise tõttu, on see summa täna palju väiksem, kui 2007.aastal). Lisaks on ka nende maksetega probleeme - pean iga kuu pikalt kauplema, helistama, sõnumeid saatma, et seegi väike summa isalt välja rääkida. Samuti ei pea ta kinni kokkulepitud maksetähtaegadest. Teisi lapsi ega ülalpeetavaid lapse isal pole, regulaarne sissetulek on. Kuna lapse isaga rahaasjadest rääkimine tulemusi ei anna, siis tahaksin teada, mida peaksin tegema, et ametliku elatise määramist taotleda? Kuidas toimuks isaduse ametlikuks tegemine?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist on võimalik kohtu kaudu nõuda vaid lapse sünnitunnistusele kantud vanemalt.
Kui lapse isa on nõus isaduse omaks võtma, peaksite pöörduma üheskoos perekonnaseisuameti poole ja mees kantaksegi isana lapse sünniakti.
Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, tuleb pöörduda isaduse tuvastamiseks kohtu poole. Kui isadus tuvastatakse, kantakse mees kohtuotsuse alusel lapse sünniakti.
Kui mees on kantud isana lapse sünniakti, on Teil võimalik nõuda lapse ülalpidamiseks temalt kohtu kaudu elatisraha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand