Õigus
Küsimus: Kuidas vähendada lisakaristust juhtimisõiguse peatamise korral, kuna ilma autota jääb maal elu seisma?30.09.2016
Tere!
Kas oleks võimalik vähendada lisakaristust juhtimisõiguse peatamise korral (4 kuud), rahatrahv on makstud? Probleem selles, et transpordiühendus on kehv, et laps ei jõua kooli õigeks ajaks ja ma ei ole kuritahtlik liiklusreeglite rikkuja, leht on puhas.
Aitäh vastuse eest.
Kas oleks võimalik vähendada lisakaristust juhtimisõiguse peatamise korral (4 kuud), rahatrahv on makstud? Probleem selles, et transpordiühendus on kehv, et laps ei jõua kooli õigeks ajaks ja ma ei ole kuritahtlik liiklusreeglite rikkuja, leht on puhas.
Aitäh vastuse eest.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui konkreetselt peab määruses olema fikseeritud elatise muutumine seoses alammäära muutusega?30.09.2016
Tere!
Kuidas mõista alljärgnevalt sõnastatud kohtuotsust (tegemist oli kohtus sõlmitud kompromissiga, mille sõnastas kohtunik) kui üks lastest on tänaseks kooliteed alustanud ja tema eest ei tule tasuda lasteaia kulusid?
Laste isa lähtub ülekannet tehes sellest summast, mis tuleb laste ema arvele kanda, sõltumata, kas laps käib nüüd koolis. Sama on olnud ka suvel trennitasudega. Määruse esimene lause ütleb küll, et elatist tuleb isal tasuda alammääras, kuid edasine lahtikirjutus jätab isale nö lahtised otsad. Niisiis, minu küsimus: kas isal on
õigus piirduda vaid selle summaga, mis on määrusesse kirja pandud (aastal 2014 oli see 185 eurot)? PS! Kohtusse pöördusin siiski miinimumelatise väljamõistmise sooviga.
Alljärgnevalt kohtumäärus:
Laste isa tasub laste ülalpidamiseks elatist alammääras alates oktoobrist 2014.a. Elatise alammäär muutub koos palga alammäära muutumisega.
1.2. Isa tasub elatisena otse lasteaia ja treeningu eest kummagi lapse kohta 85 eurot kuus, kokku 170 eurot kuus.
1.3. Isa tasub laste ema arvelduskontole igakuiselt laste ülalpidamiseks elatist käesoleval aastal kummalegi lapsele 92,50 eurot, kokku 185 eurot. Arvelduskontole kantav summa muutub koos palga ja elatise alammäära muutumisega.
Tänan vastuse eest!
Kuidas mõista alljärgnevalt sõnastatud kohtuotsust (tegemist oli kohtus sõlmitud kompromissiga, mille sõnastas kohtunik) kui üks lastest on tänaseks kooliteed alustanud ja tema eest ei tule tasuda lasteaia kulusid?
Laste isa lähtub ülekannet tehes sellest summast, mis tuleb laste ema arvele kanda, sõltumata, kas laps käib nüüd koolis. Sama on olnud ka suvel trennitasudega. Määruse esimene lause ütleb küll, et elatist tuleb isal tasuda alammääras, kuid edasine lahtikirjutus jätab isale nö lahtised otsad. Niisiis, minu küsimus: kas isal on
õigus piirduda vaid selle summaga, mis on määrusesse kirja pandud (aastal 2014 oli see 185 eurot)? PS! Kohtusse pöördusin siiski miinimumelatise väljamõistmise sooviga.
Alljärgnevalt kohtumäärus:
Laste isa tasub laste ülalpidamiseks elatist alammääras alates oktoobrist 2014.a. Elatise alammäär muutub koos palga alammäära muutumisega.
1.2. Isa tasub elatisena otse lasteaia ja treeningu eest kummagi lapse kohta 85 eurot kuus, kokku 170 eurot kuus.
1.3. Isa tasub laste ema arvelduskontole igakuiselt laste ülalpidamiseks elatist käesoleval aastal kummalegi lapsele 92,50 eurot, kokku 185 eurot. Arvelduskontole kantav summa muutub koos palga ja elatise alammäära muutumisega.
Tänan vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mina asuksin seisukohale, et kui kohtumääruse punktis 1.2 nimetatud kulutused on ära langenud, tuleb laste isal elatist makstes lähtuda kohtumääruse punktist 1, mille kohaselt tuleb tal tasuda elatist kehtiva alammäära ulatuses (mõlemale lapsele). Kohtumääruse mõttest tuleb välja, et isal tuleks mõlema lapse ülalpidamises osaleda vastavalt kehtivale elatise alammäärale, tehes selleks nii vahetuid kulutusi kui ka laste emale elatist makstes – kui vahetud kulutused, nagu näiteks lasteaiatasu maksmine, on ära langenud, tulebki elatist maksta laste ema pangakontole vastavalt kehtivale elatismiinimumile.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu 14-aastane sõbranna võib kolida minu juurde, kui vanemad nõus on?30.09.2016
Tervist!
Nimelt mul on sõbranna, kes on 14-aastane ja saab sellel aastal 15. Teda koheldakse ema juures vägivaldselt ja isa juures samuti. Kas tal oleks võimalik kolida ka minu, kui alaealise sõbranna poole, kui perekond on sellega nõus?
Nimelt mul on sõbranna, kes on 14-aastane ja saab sellel aastal 15. Teda koheldakse ema juures vägivaldselt ja isa juures samuti. Kas tal oleks võimalik kolida ka minu, kui alaealise sõbranna poole, kui perekond on sellega nõus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kõik osapooled on sellise korraldusega nõus, ei näe ma takistust, miks Teie sõbranna ei tohiks Teie juures elada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saab algatada kriminaalmenetlust ka juhul, kui osa elatisest on ikkagi makstud?30.09.2016
Tere,
lapse isal on elatise võlg, võlg on edasi antud kohtutäiturile, tema sai aasta jooksul paar korda võlgnikult raha kätte. Hetkel on võlgnik kandnud otse minule elatist, kuid ainult 100.- (välja on kohtu poolt mõistetud miinimum, ehk 215.-). Mida ma saaksin selleks teha, et ta maksaks ikka seda miinimumi või saab miinimumist puuduoleva summaga tegeleda vaid kohtutäitur? Kriminaalmenetlust sellisel juhul vist algatada ei saa kui on mingigi summa makstud?
lapse isal on elatise võlg, võlg on edasi antud kohtutäiturile, tema sai aasta jooksul paar korda võlgnikult raha kätte. Hetkel on võlgnik kandnud otse minule elatist, kuid ainult 100.- (välja on kohtu poolt mõistetud miinimum, ehk 215.-). Mida ma saaksin selleks teha, et ta maksaks ikka seda miinimumi või saab miinimumist puuduoleva summaga tegeleda vaid kohtutäitur? Kriminaalmenetlust sellisel juhul vist algatada ei saa kui on mingigi summa makstud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa mingis osas oma ülalpidamiskohustust ikkagi täidab, ei ole kriminaalmenetluse algatamine paraku põhjendatud ja tuleb jääda lootma täitemenetluse efektiivsusele elatisraha kättesaamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis maksuerinevused mul tekivad, kui kunstnikuna annetan muuseumile (tulumaksusoodustusega ühingule) oma teose?30.09.2016
Eestis on näiteks muuseume, millised on sinna nimekirja kantud ja millised ei ole. Kui soovin kunstnikuna annetada muuseumile oma teose (näitkes KUMU), siis millised erinevused mulle tekivad maksude koha pealt ja kas üldse? Maksuametist olen saanud vastuse, et kinkimise puhul võrdub see omatarbesse võtmisega (fie) ja lisatakse tulumaks turuväärtusele.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas selgitaksite esmase juhiloa saamise tingimusi (15. peatüki sätestatud karistused)?29.09.2016
Mootorsõiduki juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse juhul, kui:
varem ei ole olnud auto juhtimisõigust või on mootorratta või traktori juhtimisõigus ja soovite omandada täiendavalt auto juhtimisõigust ning ei ole karistatust liiklusseaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või ei ole korduvalt karistatud liiklusseaduse 15. peatükis sätestatud väärtegude eest, välja arvatud punktis 3 nimetatud rikkumised.
Siin tekib küsimus: 15. peatükk - kas ei tohi olla korduvalt ühe ja sama paragrahvi järgi karistust?
varem ei ole olnud auto juhtimisõigust või on mootorratta või traktori juhtimisõigus ja soovite omandada täiendavalt auto juhtimisõigust ning ei ole karistatust liiklusseaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või ei ole korduvalt karistatud liiklusseaduse 15. peatükis sätestatud väärtegude eest, välja arvatud punktis 3 nimetatud rikkumised.
Siin tekib küsimus: 15. peatükk - kas ei tohi olla korduvalt ühe ja sama paragrahvi järgi karistust?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui kauaks jääb juhtimisõiguseta sõidu eest väärteokaristus karistusregistrisse?29.09.2016
Tere!
Sain juhtimisõiguseta väärteo korras kahel korral karistada, trahve õigeaegselt pole ma ära maksnud. Esitasin kohtutäiturile avalduse väärteokaristuste asendamise kohta ning kohus otsustas määrata aresti asemel ühiskondlikku tööd mille ma olen ära teinud. Kui kauaks jääb märge karistusregistrisse?
Sain juhtimisõiguseta väärteo korras kahel korral karistada, trahve õigeaegselt pole ma ära maksnud. Esitasin kohtutäiturile avalduse väärteokaristuste asendamise kohta ning kohus otsustas määrata aresti asemel ühiskondlikku tööd mille ma olen ära teinud. Kui kauaks jääb märge karistusregistrisse?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas tööandjal on õigus mind üle viia teise osakonda, kus on füüsiline koormus mis mulle tervise tõttu ei sobi?29.09.2016
Meie osakonnas on tööl 12 inimest. Töö on kabinetis 8-17.00. Ei nõua füüsilist tööd. Teise osakonda tahetakse üle viia paar inimest. Teine osakond on graafikujärgne töö, ka öisel ajal, nõuab aeg-ajalt ja füüsilist pingutust. Mul on 5 aastat kroonilise haigusena diagnoositud koormusastma (astmahoog võib vallanduda füüsilisel koormusel). Kõik need aastad on töötervishoiu arst kirjutanud, et sobin töötama oma ametikohal. Kas tööandjal on õigus mind üle viia teise osakonda, kus on füüsiline koormus, mis mulle ei sobi, väitega, et kui ma sinna ei lähe, siis mind koondatakse? Samas olen oma osakonnas kõige parema haridusega, pikema staažiga ja töökogemustega. Kas tööandjal on õigus saata just mind ja siis mind koondada, kui samas on tal valida teisi kellel tervislikke piiranguid ei ole.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööandja soovib töökorraldust muuta (nt tavatööajalt summeeritud tööajale), tuleb selles osas töötaja(te)ga kokkuleppele jõuda. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb tööd anda ja tööd teha vastavalt kehtivatele kokkulepetele.
Kui töötaja leiab, et tööandjapoolne ettepanek töölepingu tingimuste muutmiseks ei ole talle vastuvõetav, siis on töötajal õigus antud ettepanekust keelduda (soovitatavalt kirjalikult). Täiendavalt tasub tööandja tähelepanu juhtida töötaja terviseseisundile.
Kui töötaja keeldub kokkulepitud tingimuste muutmisest ja kui tööandja on veendunud, et pole võimalik töölepingus kokkulepitud tingimustel edasi tööd jätkata (nt põhjuseks on töö lõppemine või töö ümberkorraldamine või töömahu vähenemine) tekib koondamissituatsioon ja töölepingu ülesütlemine toimub töölepingu seaduse § 89 lg 1 või lg 2 alusel.
Koondamise korral tuleb töötajale pakkuda enne töölepingu ülesütlemist muud vaba töökohta. Töötajale töö säilitamiseks peab tööandja vajadusel korraldama täiendõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Lisaks peab tööandja arvestama koondamisel võrdse kohtlemise põhimõtteid. Seejuures tasub silmas pidada, et kui töötajale pakutav vaba koht ei sobi, ei pea ta lahkuma töölt omal soovil, vaid koondamine toimub vastavalt seaduses ette nähtud etteteatamistähtaegadele ja hüvitise maksmisega.
Olukorras, kus töötajale oleks võimalik säilitada tema senine töö, võib koondamine olla tühine.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda enammakstud puhkuseraha tagastamist brutosumma ulatuses, pean siis ju ka maksud kinni maksma?29.09.2016
Lõpetasin tööandjaga töölepingu ja tööandja maksis välja lõpparve. Lõpparvel on raamatupidaja ekslikult arvestanud puhkamata puhkusejäägi suurema ja sellest tulenevalt olen saanud lõpparve suurema. Olen nõus, et pean enammakstud summa tagastama. Tööandja küsib minult tagasi brutosummat, aga olen saanud ju netosumma ja maksud nendelt on arvestanud tööandja ning ka loodetavasti tasunud. Eraisik ei saa ju makse korrigeerida. Kas see lähenemine on õige?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööandja on ekslikult kandnud töötajale enam, kui töötaja on välja teeninud, on töötajal kohustus enammakstud summa tagasi maksta. Töötaja maksab summa tagasi netos. Enammakstud maksude osa saab tööandja teha taotluse Maksu- ja Tolliametile.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas see on lubatud, et lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötaja hakkab saama vähem palka, kui tema asendaja sai?29.09.2016
Tere,
Lapsehoolduspuhkusel olnud inimese asendaja saab x summas palka, kui lapsehoolduspuhkuselt naasja firmasse tööle tagasi tuleb, hakatakse talle maksma y summas palka, mis on märgatavalt vähem, kui tema asendaja töö ajal sai. Kas see on lubatud?
Lapsehoolduspuhkusel olnud inimese asendaja saab x summas palka, kui lapsehoolduspuhkuselt naasja firmasse tööle tagasi tuleb, hakatakse talle maksma y summas palka, mis on märgatavalt vähem, kui tema asendaja töö ajal sai. Kas see on lubatud?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötaja peab saama tagasi oma või sellega võrdväärse töökoha. Talle tuleb maksta vähemalt sama suurt töötasu, kui see oli enne puhkusele minekut või kui kollektiivis on toimunud üldine palgatõus, siis peab ka lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötajale maksma sama suurt töötasu, mida makstakse teistele töötajatele samaväärse töö eest.
Kui asendaja töö sisu oli samaväärne kui töötaja töö, kes naaseb lapsehoolduspuhkuselt, siis peaks samasugune töötasu olema tagatud ka tööle naasjale. Seda eelkõige sellepärast, et seadus keelab töötajat ebasoodsamalt kohelda pelgalt seetõttu, et töötaja on lapsevanem ning täidab perekondlikke kohustusi.
Hinnangu sellele, kas tegemist võib olla ebavõrdse kohtlemisega seaduse mõttes, saab anda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Kantselei kontaktid on leitavad siit: http://www.vordoigusvolinik.ee/kontakt/.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).