Õigus
Küsimus: Kas on õigus isal, kes maksab elatist 215 eurot kuus lapsele, nõuda sealt 100 eurot tagasi korteri üüri eest maksmiseks?17.10.2016
Tere,
Minu 17 a tütar asus õppima. Kuna ta ühiselamus ei taha elada, läks isa juurde, kes üüris toohetk 3-toalist korterit. Tänaseks on lapse isa tagasi kolinud oma elukaaslase juurde. Meie ühine laps jäi üksi 3-toalisesse üürikorterisse, mille üüri maksab isa. Paar kuud tagasi käskis isa hakata lapsel ka panust andma üürirahasse. Maksime lapsele mõlemad kuus 215 eur arvele+riided ja muud tarvikud ostan lisaks mina.
Nüüd laps maksab isale tagasi igakuu 100 eurot. Samas tegi laps ettepaneku isale, et ta nõus ka tema perega koos elama, et kulusi kokku hoida. Isa keeldus (märgin, et isa heal järjel kolme firma omanik).
Kas on õigus isal, kes maksab elatist 215 eurot kuus lapsele, nõuda sealt 100 eurot tagasi üürirahaks.
Ette tänades
Minu 17 a tütar asus õppima. Kuna ta ühiselamus ei taha elada, läks isa juurde, kes üüris toohetk 3-toalist korterit. Tänaseks on lapse isa tagasi kolinud oma elukaaslase juurde. Meie ühine laps jäi üksi 3-toalisesse üürikorterisse, mille üüri maksab isa. Paar kuud tagasi käskis isa hakata lapsel ka panust andma üürirahasse. Maksime lapsele mõlemad kuus 215 eur arvele+riided ja muud tarvikud ostan lisaks mina.
Nüüd laps maksab isale tagasi igakuu 100 eurot. Samas tegi laps ettepaneku isale, et ta nõus ka tema perega koos elama, et kulusi kokku hoida. Isa keeldus (märgin, et isa heal järjel kolme firma omanik).
Kas on õigus isal, kes maksab elatist 215 eurot kuus lapsele, nõuda sealt 100 eurot tagasi üürirahaks.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul tuleb vanematel lapse ülalpidamisse võrdselt panustada, kuid seejuures võib vanem ülalpidamiskohustust täita nii vahetult kulutusi kandes kui ka elatist makstes. Kui lapse isa tagab lapsele elamispinna, teeb ta lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi ja kehtivast elatismiinimumist vastas ulatuse vähem elatise maksmine võib olla põhjendatud (miinimumist väiksemas summas elatise maksmine on sisuliselt analoogne sellega, kui isa soovib lapse käest peale elatise maksmist üürikulude katmist).
Kindlasti tuleks aga tähelepanu pöörata lapse soovile elada vanemaga koos. 17-aastane on siiski alaealine ja alaealise lapse vanematel on nii õigus kui ka kohustus hoolitseda lapse eest – kui laps soovib vanemaga koos elada, tuleks talle seda kindlasti võimaldada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas arvestatakse koolitusel oldud päeva töötasu?17.10.2016
Koolituspäeval oldud aja eest arvestati keskmist töötasu nii, et välja teenitud töötasu jagati kalendripäevadega. Kas nii on õige? Koolitusel käisin tööpäeval.
Vastus: Anneli Lepik, nõustamisjurist, Tööinspektsioon
Keskmise töötasu maksmise ja arvutamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 91 kehtestatud "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord".
Koolituspäeval oldud päeva tasu arvestamisel korrutatakse keskmine kalendaarne tööpäevatasu koolitusel viibitud päevade arvuga.
Keskmise kalendaarse tööpäevatasu arvutamisel jagatakse viimase kuue kuu töötasude summa, mis on sissenõutavaks muutunud (st palgapäev nende maksmiseks on kätte jõudnud) sama perioodi, st kuue kuu kalendaarsete tööpäevade summaga, millest on maha arvatud puhkusel viibitud päevad ning töövõimetusaeg.
Küsimus: Kas on võimalik KÜ koosolekul kokku leppida, et parkimiskohad saavad majas elavatel omanikud, mitte korterite väljaüürijad?14.10.2016
Peale elamu renoveerimist tekivad maja hoovi tasuta parkimiskohad. Elamus hetkel 9 korterit, lisandub 2 mis tekivad katusekorruse arvelt. Majas elab 3 pikaajalist korteriomanikku, kelle korterid on kõige suuremad. Ülejäänud omanikud on peamiselt vähest aega majas (poole väiksemat) korterit omanud ja üürivad oma kortereid välja. Parkimiskohti tekib hoovi vaid 6. Kas on võimalik KÜ koosolekul kokku leppida, et parkimiskohtade saamisel on eelisõigus majas elavatel omanikel, mitte omanikel, kes oma korteritelt tulu teenivad. Kas majas reaalselt elavatel omanikel on üldse võimalik mingit eelisõigust nõuda?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Ühele või mitmele korteriomanikule eelisõiguse andmisega teise korteriomaniku (sh tema perekonnaliikme või tema üürniku) ees, peab nõustuma korteriomanik, kelle õigust piiratakse.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Milliseid dokumente on vaja, et oma garaažiboksiga tehingut teha?14.10.2016
1997.a. ostetud garaažiboks vallasvarana lihtkirjaliku lepinguga. Leping pole säilinud. Nüüd soovin garaažiboksi müüa ning selgunud on järgmised asjaolud:
1999.a. moodustatud MTÜ Garaažihooldusühing, mis on kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. MTÜ-s on äriregistri andmetel 2 esindusõigusega isikut. Liikmeid pole kirjas. 2003.a. on ehitisregistrisse kantud valla poolt omanikuna samuti MTÜ. Kuidas saan mina oma omandiõigust tõendada?
Olen ma seadusesilmis üldse omanik? Valdaja? Milliseid dokumente on vaja, et oma garaažiboksiga tehingut teha?
1999.a. moodustatud MTÜ Garaažihooldusühing, mis on kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. MTÜ-s on äriregistri andmetel 2 esindusõigusega isikut. Liikmeid pole kirjas. 2003.a. on ehitisregistrisse kantud valla poolt omanikuna samuti MTÜ. Kuidas saan mina oma omandiõigust tõendada?
Olen ma seadusesilmis üldse omanik? Valdaja? Milliseid dokumente on vaja, et oma garaažiboksiga tehingut teha?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Selleks, et kinnistusraamatu kannet muuta saaks, tuleb Teil tõestada, et olete garaažiboksi tegelik omanik ning et isik, kes on tehinguga omandanud väidetavalt Teie kinnisasja on teinud seda pahausklikult.
AÕS § 95 lg 1 järgi on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Seega tuleks Teil kindlaks teha, mis viisil on praegune omanik garaažiboksi omandanud.
Hetkel võib Teid käsitleda kui garaažiboksi valdajat ning käsutustehinguid Te teha ei saa. Isik, kes on võõrandanud Teie kinnisasja ilma Teie loata on kohustatud Teile kahju hüvitama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas abikaasa surma korral pärib testamendi järgi meie ainuke laps või ka mehe teised lapsed?14.10.2016
Tere, kui on tehtud abikaasade vaheline testament ühise lapse kasuks, praegu 11 a vana, kas mehe surma korral peab teine abikaasa mehe lastele teatud osa majast välja maksma? Maja soetatud meie abielu ajal?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui mees on pärandanud abikaasaga ühisomandis oleva maja abikaasaga saadud ühisele lapsele, siis mehe osa majast läheb tema surma korral üle testamendiga määratud pärijale ehk ühisele lapsele.
Seega on seejärel maja ühisomandis mehe abikaasa ja lapse vahel. Alaealise lapse puhul hoolitseb alaealise poolt päritud vara eest vanem.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Millise korra järgi saab korteriühistu uued parkimiskohad välja üürida?14.10.2016
Tere !
KÜ otsustas üldkoosoleku otsusega rajada korteriomanike ühisele maa-alale lisaparkimiskohad. Need on nüüd valmis (5 kohta). Mille alusel ja kuidas saab KÜ need nüüd välja rentida rendihuvilistele (huvilisteks on nii korteriomanikud kui üürnikud). Kas selle otsustab vaid rendihuviliste ühine koosoleku otsus või peavad selleks olema kohal ka mittehuvilised ehk siis kõik korteriomanikud ja kas seda saab teha vaid üldkoosoleku otsuse alusel? Või võib selles osas otsustada ka KÜ juhatus (3-liikmeline). Kustkohast võib leida juriidiliselt pädeva lepingu sellise tegevuse kohta.
Tänud ette
KÜ otsustas üldkoosoleku otsusega rajada korteriomanike ühisele maa-alale lisaparkimiskohad. Need on nüüd valmis (5 kohta). Mille alusel ja kuidas saab KÜ need nüüd välja rentida rendihuvilistele (huvilisteks on nii korteriomanikud kui üürnikud). Kas selle otsustab vaid rendihuviliste ühine koosoleku otsus või peavad selleks olema kohal ka mittehuvilised ehk siis kõik korteriomanikud ja kas seda saab teha vaid üldkoosoleku otsuse alusel? Või võib selles osas otsustada ka KÜ juhatus (3-liikmeline). Kustkohast võib leida juriidiliselt pädeva lepingu sellise tegevuse kohta.
Tänud ette
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kuna parkimiskohtade väljaüürimine väljub krundi tavapärase majandamise piiridest, siis ei saa parkimiskohtade väljaüürimise otsust langetada korteriühistu juhatus või korteriühistu üldkoosolek häälteenamuse alusel. Otsuse peavad tegema korteriomanikud konsensusliku otsuse alusel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kaasomandis oleva korteri ühel omanikul on õigus ahju kütmise eest teiselt omanikult mingit kompensatsiooni nõuda?13.10.2016
Tere, mul on kaasomandis kahetoaline ahiküttega korter. Kuna üks kaasomanik, kelle toas asub ahjuuks, on tegelenud juba 16 aastat ahju kütmisega, kas tal on teiselt kaasomanikult õigus mingit kompensatsiooni selle eest saada?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ahju kütmine on asja kasutamisega seonduv kulutus, mida tuleb kaasomanikel vastavalt endale kuuluvale osale kanda. Seega kui varasemalt on küttepuude eest tasunud ainult üks kaasomanik, on tal õigus teiselt kaasomanikult nõuda nende hüvitamist vastavalt sellele, kui suur on teisele kaasomanikule kuuluv osa.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas esmaste juhilubade ajal kiiruse ületamine mõjutab lubade vahetamist?13.10.2016
Tere!
Oman esmast juhiluba ning ületasin kiirust 50km/h alas 30km/h. Trahv - 120€ (koheselt makstud). Paari nädala pärast on lõppastmekoolitus kirja pandud ning novembri lõpus on plaanis vahetada load välja.
Kuna kiiruseületamine oli päris suur siis kas pärast lõppastme sooritamist pean ma uuesti tegema ka teooriaeksami (või lisa eksamid) ARK'is või ei mõjuta see hetkel antud teemat?
Tänan vastuse eest!
Lugupidamisega
Oman esmast juhiluba ning ületasin kiirust 50km/h alas 30km/h. Trahv - 120€ (koheselt makstud). Paari nädala pärast on lõppastmekoolitus kirja pandud ning novembri lõpus on plaanis vahetada load välja.
Kuna kiiruseületamine oli päris suur siis kas pärast lõppastme sooritamist pean ma uuesti tegema ka teooriaeksami (või lisa eksamid) ARK'is või ei mõjuta see hetkel antud teemat?
Tänan vastuse eest!
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui töötult ja töövõimetult elatise nõudmise hagisse kirjutada kohe ka, et mittemaksmisel võtta ära hooldusõigus?13.10.2016
Kui esitan hagi töötu ja töövõimetu kostja vastu, kas võiksin kirjutada kohe hagisse, et mittemaksmise korral ära võtta hooldusõigus või pean selleks uue avalduse tegema või mitte maksmisel võetakse see ära?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamine ja hooldusõiguse kuuluvus on üksteisest eraldiseisvad asjad ja reeglina lahendatakse need erinevates menetlustes (elatise väljamõistmine toimub hagimenetluses ja hooldusõigusasju lahendatakse hagita menetluses). Seega tuleks kohtule esitada kaks eraldi menetlusdokumenti.
Märgin ära, et lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine ei anna automaatselt alust vanema hooldusõiguse piiramiseks, see oleneb ikkagi konkreetse juhtumi asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas enne korteriühistu üldkoosolekut tuleb liikmetele ka mingit eelinfot saata, näiteks tutvustada hinnapakkumisi jne?13.10.2016
Tere!
Kas ja milliseid dokumente peab liikemetele enne korteriühistu üldkoosolekut esitama ja kui pika etteteatamise ajaga? Ehk siis, teada on, et kooseolekul tuleb arutusele hinnapakkumised maja renoveerimise kohta. Minu küsimus siis, et kas KÜ juhatus peab need hinnapakkumised enne koosolekut ka KÜ liikmetele tutvumiseks saatma, või saame me alles kohapeal nendega tutvuda ja siis otsustame, milline sobib? Kas on olemas miski seadus, mis sätestab, et juhatus peab enne saatma hinnapakkumised tutvumiseks, või näeme me neid alles koosolekul?
Kas ja milliseid dokumente peab liikemetele enne korteriühistu üldkoosolekut esitama ja kui pika etteteatamise ajaga? Ehk siis, teada on, et kooseolekul tuleb arutusele hinnapakkumised maja renoveerimise kohta. Minu küsimus siis, et kas KÜ juhatus peab need hinnapakkumised enne koosolekut ka KÜ liikmetele tutvumiseks saatma, või saame me alles kohapeal nendega tutvuda ja siis otsustame, milline sobib? Kas on olemas miski seadus, mis sätestab, et juhatus peab enne saatma hinnapakkumised tutvumiseks, või näeme me neid alles koosolekul?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
MTÜS paragrahv 10 lg 6 kohaselt piisab, kui üldkoosoleku kokkukutsumise teates on märgitud üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.
Eelmärgitust enam tuleb korteriühistu liiget informeerida juhul, kui korteriühistu üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandustegevuse aastakava. Sellisel juhul kohustab korteriühistuseaduse paragrahv 15 lg 1 juhatust esitama kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist aruande, mis sisaldab:
1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;
2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel;
3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
Kokkuvõttes ei kohusta seadus juhatust esitama liikmetele enne üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku ettevalmistamise käigus võetud hinnapakkumisi.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ