Õigus
Küsimus: Milliseid protsesse tuleb läbida, et CE märgisega komponentidest kokku pandud valgusteid tohiks müüa?04.10.2016
Pöördun teie poole kuna olete antud portaalis õigusvaldkonnas ainuke, kellel oli märgitud ettevõtlus üldisemalt. Loodan, et saate mind mu küsimuses aidata või suunata.
Ettevõte soovib toota puidust välisvalgusteid. Ettevõte ostab LED riba ja toiteploki näiteks Bauhofist. Nii LED riba IP67 kui toiteplokk IP67 on CE märgisega ja lisaks muude vajalike märgistustega (neid on varem juba järelikult testitud). Ettevõte ühendab jootmise teel vaid LED riba toiteploki külge ning süvistab LED riba puidu sisse. Elektriseadmete (sh valgustite) turule toomiseks on aga vajalik CE märgis. Kas ei piisa sellest, et elektrikomponendid (toiteplokk ja LED riba) on juba vastavate märgistustega? Kas pärast nende ühendamist on vaja teha nõuetele (madalpingedirektiiv) vastavushindamine?
Ettevõte soovib toota puidust välisvalgusteid. Ettevõte ostab LED riba ja toiteploki näiteks Bauhofist. Nii LED riba IP67 kui toiteplokk IP67 on CE märgisega ja lisaks muude vajalike märgistustega (neid on varem juba järelikult testitud). Ettevõte ühendab jootmise teel vaid LED riba toiteploki külge ning süvistab LED riba puidu sisse. Elektriseadmete (sh valgustite) turule toomiseks on aga vajalik CE märgis. Kas ei piisa sellest, et elektrikomponendid (toiteplokk ja LED riba) on juba vastavate märgistustega? Kas pärast nende ühendamist on vaja teha nõuetele (madalpingedirektiiv) vastavushindamine?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas seaduse silmis olen üksikvanem, kui isa nimi on sünnitunnistusel, kuid pole kordagi lapse vastu huvi tundnud?04.10.2016
Tere
Kas ma olen seadusesilmas üksikvanem, kui isana on sünnitunnistusele nimi kantud aga pole kordagi lapsest huvitatud olnud ega maksa ammugi mingit elatist? Kas sellist asja pole võimalik, et isa andmed kustutada ja võtta end üksikvanemana kirja?
Kas ma olen seadusesilmas üksikvanem, kui isana on sünnitunnistusele nimi kantud aga pole kordagi lapsest huvitatud olnud ega maksa ammugi mingit elatist? Kas sellist asja pole võimalik, et isa andmed kustutada ja võtta end üksikvanemana kirja?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse sünniakti on kantud nii ema kui ka isa, ei ole ema üksivanem ka olukorras, kus isa lapse kasvatuses reaalselt ei osale. Kuigi isa ei ole huvitatud lapse elus osalemisest, tuleb tal siiski lapse ees ülalpidamiskohustust täita. Seda, et suhtlemisest mittehuvitatud isa lapsega kohtuma hakkaks, on keeruline nõuda, kuid elatise nõudmine sellelt vanemalt on üldjuhul võimalik.
Kui tegemist on lapse bioloogilise isaga, ei ole võimalik tema nime lapse sünniaktist kustutada. Kui mees ei ole lapse bioloogiline isa, on iseenesest võimalik tema isadust vaidlustada, kuid isaduse vaidlustamisele on seatud tähtaeg 1 aasta alates vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui hakata nõudma alimente tagantjärgi, kas seda peab tegema kohtu kaudu?04.10.2016
Tere!
Kui ema paneb isale alimendid peale, siis mis ajast see nö kehtima hakkab, et nt kui täna teeb avalduse, siis millisest ajast see rakendatakse?
Kui nõuda tagant järgi, kas see siis on juba kohtulikult?
Kui ei elata koos, aga ollakse veel abielus, kas see muudab ka midagi?
Tänud ette!
Kui ema paneb isale alimendid peale, siis mis ajast see nö kehtima hakkab, et nt kui täna teeb avalduse, siis millisest ajast see rakendatakse?
Kui nõuda tagant järgi, kas see siis on juba kohtulikult?
Kui ei elata koos, aga ollakse veel abielus, kas see muudab ka midagi?
Tänud ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui nõuate kohtu kaudu elatist, mõistetakse elatis välja alates hagiavalduse esitamisest. Kui soovite elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, on võimalik seda taotleda kuni 1 aasta eest enne elatishagi esitamist.
Elatise väljamõistmise eelduseks on asjaolu, et vanem ei ole lapse ülalpidamises osalenud (või on teinud seda ebaregulaarselt/ebapiisavalt). Kas vanemad on seejuures omavahel abielus või mitte, tähtsust ei oma.
Küsimus: Kas eksabikaasa saab nõuda minule kasutada antud ametikorteri remontimiseks kulutatud rahast osa tagasi?04.10.2016
Tere
Peale lahutust kolib eksabikaasa minu ametikorterist välja. Seoses sellega nõuab ta poolt remondiks kulutatud rahast. Kuna see on ametikorter ja seal remonti tehes saime aru, et võime korterist ilma jääda. Kuid nüüd peale lahutust nõuab ta minult, mitte omanikult ehk siis riigilt raha. Ma saan aru kui oleks korter minu oma, siis jah tuleb maksta, kuid antud juhul on see korter riigi oma ja mina olen seal üürnik. Kas tal on õigus saada nö remondi kompensatsiooni?
Ja veel üks küsimus. Abielu ajal suri ta ema, kelle korteri ta maha müüs ja vennaga raha jagas. Aastaid hiljem ostsime maale korteri, mille eest ta maksis oma arvelt, meil oli kombeks, et mina kannan kõik perekondlikud kulutused ja tema arve oli siis puhkusteks, remontideks jne. Nüüd selgitab ta mulle, et korter osteti nö pärandi raha eest ja see ei ole ühisvara. Kas see on nii?
Peale lahutust kolib eksabikaasa minu ametikorterist välja. Seoses sellega nõuab ta poolt remondiks kulutatud rahast. Kuna see on ametikorter ja seal remonti tehes saime aru, et võime korterist ilma jääda. Kuid nüüd peale lahutust nõuab ta minult, mitte omanikult ehk siis riigilt raha. Ma saan aru kui oleks korter minu oma, siis jah tuleb maksta, kuid antud juhul on see korter riigi oma ja mina olen seal üürnik. Kas tal on õigus saada nö remondi kompensatsiooni?
Ja veel üks küsimus. Abielu ajal suri ta ema, kelle korteri ta maha müüs ja vennaga raha jagas. Aastaid hiljem ostsime maale korteri, mille eest ta maksis oma arvelt, meil oli kombeks, et mina kannan kõik perekondlikud kulutused ja tema arve oli siis puhkusteks, remontideks jne. Nüüd selgitab ta mulle, et korter osteti nö pärandi raha eest ja see ei ole ühisvara. Kas see on nii?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud olukorras ei ole endisel abikaasal õigust nõuda Teilt hüvitist ametikorteri remontimise eest, kuna tegemist ei olnud Teie lahusvaraga, millele ta abielu kestel kulutusi tegi.
Kui maale ostetud korter on soetatud täielikult endise abikaasa lahusvara eest (pärandina saadud korteri müügitulu), on tegemist endise abikaasa lahusvaraga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas toimub elatise maksmine, kui laste isa jäi töötuks?03.10.2016
Tere
Kuidas toimub elatise maksmine, kui laste isa jäi töötuks? Kas ta on kohustatud ise seda maksma? Kohtuotsus on olemas, aga maksab ta ise, mitte kohtutäituri kaudu.
Tänades
Kuidas toimub elatise maksmine, kui laste isa jäi töötuks? Kas ta on kohustatud ise seda maksma? Kohtuotsus on olemas, aga maksab ta ise, mitte kohtutäituri kaudu.
Tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laste isal tuleb kohtuotsust täita vaatamata asjaolule, et ta on jäänud töötuks. Kui laste isal ei ole enam võimalik elatist kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses maksta, on tal iseenesest võimalus pöörduda kohtusse elatise vähendamise hagiga – oleneb juba konkreetsetest asjaoludest, kas kohus peab elatise vähendamist põhjendatuks või mitte.
Kuni uue kohtuotsuse jõustumiseni tuleb isal tasuda elatist vastavalt kehtivale kohtuotsusele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kokkuleppeliselt makstavat elatiset "ametlikuks" vormistada, et laste ema saaks seda sissetuleku osana näidata?03.10.2016
Laps ja lapse ema elavad kokkuleppeliselt neid toetavast isast lahus. Lapse ema soovib korteri ostmiseks taotleda eluasemelaenu, mille saamist ilmselt soodustaks lapse isa poolt makstav ametlik elatis ema igakuise sissetuleku osana. Kas minul kui lapse isal on võimalik oma algatusel ning ilma lapse ema nõudeta ja kohtuliku menetluseta vms muuta elatise maksmine ametlikuks nii, et toiming oleks vabatahtlik ega riivaks kummagi poole väärikust, samas aga läheks makstav elatis, mille suuruses on omavahel kokku lepitud, arvesse ema igakuise sissetulekuna? Elatise maksmise kiirmenetluses sellist võimalust vist pole?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemad on jõudnud elatise maksmises kokkuleppele, kuid soovivad, et nende kokkuleppel oleks ka õigusjõud, tuleks kokkulepe elatise maksmise kohta sõlmida notariaalses vormis. Notariaalsesse kokkuleppesse saab lisada punkti, mille kohaselt allub elatise maksja kohesele sundtäitmisele – eelnimetatu tähendab seda, et kui elatise maksma rikub kokkulepet ehk jätab elatise maksmata, on elatise saajal õigus eelneva kohtusse pöördumiseta algatada elatise maksja suhtes täitemenetlus. Seega on tegemist täpselt samasuguse õigusjõuga dokumendiga nagu oleks kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta ja see peaks ka panga jaoks sobiv kinnitus olema.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millistel juhtudel on võimalik nõuda alimentide vähendamist alla miinimumi ja kelle poole on mõistlik pöörduda?03.10.2016
Kas saab nõuda alimentide vähendamist alla miinimumi, kui palk on 1000 eurot kuus? Millistel juhtudel see võimalik oleks ja kelle poole mõistlik pöörduda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise vähendamise põhjendatus alla kehtiva miinimummäära oleneb paljudest asjaoludest, sealhulgas sellest, kui palju on elatise maksjal ülalpeetavaid, pelgalt palganumbri põhjal ei ole seda võimalik hinnata.
Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, tuleb elatise vähendamiseks vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Hagiavalduse koostamisel soovitan abi küsida mõnelt oma valdkonna spetsialistilt (juristilt/advokaadilt).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas klientide juures käimisel tekkivad pikad isegi 16-tunnised tööpäevad saab lugeda töölähetusteks?03.10.2016
Tere!
Palun abi mõnede tööga seotud olukordade selgitamiseks. Töötan seadmeid ja tehnikat müüvas ettevõttes, müüdud seadmed tuleb ka kliendile paigaldada. Vastavalt kokkuleppele on tööaeg 8:30 kuni 17:00 ja ettevõtte kontor asub Tallinnas. Paigalduse kohad on erinevates Eesti linnades ja asulates. Tööandja nõuab töö alustamist paigalduskohas kell 8:30 ja ei loe tööajaks paigalduskohta jõudmise aega ja samuti paigalduskohast Tallinna jõudmise aega põhjendades seda töö iseloomuga. Viimase kahe kuu näitel on tekkinud 16, 17 tunniseid tööpäevi, paigalduskohtadega näiteks Kärdla, Põlva Kuressaare, Narva. Kas sellised paigaldused võib lugeda töölähetusteks, kas need peab vormistama kirjalikult ja kas on ette nähtud lähetustasu? Lisan ka tööandja ja minu vahel sõlmitud lepingu osa. Kuidas mõista lepingu 3. punkti - Töötasu arvestatakse ajatöö alusel summeeritult kolme kuu kaupa. Mida tähendab kaudse konkureerimise mõiste? Lepingus mainitud kehtestatud reegleid töökorraldusele ja töökorralduse reegleid ilmselt kirjalikult ei ole olemas.
Teid vastuse eest ette tänades,
Palun abi mõnede tööga seotud olukordade selgitamiseks. Töötan seadmeid ja tehnikat müüvas ettevõttes, müüdud seadmed tuleb ka kliendile paigaldada. Vastavalt kokkuleppele on tööaeg 8:30 kuni 17:00 ja ettevõtte kontor asub Tallinnas. Paigalduse kohad on erinevates Eesti linnades ja asulates. Tööandja nõuab töö alustamist paigalduskohas kell 8:30 ja ei loe tööajaks paigalduskohta jõudmise aega ja samuti paigalduskohast Tallinna jõudmise aega põhjendades seda töö iseloomuga. Viimase kahe kuu näitel on tekkinud 16, 17 tunniseid tööpäevi, paigalduskohtadega näiteks Kärdla, Põlva Kuressaare, Narva. Kas sellised paigaldused võib lugeda töölähetusteks, kas need peab vormistama kirjalikult ja kas on ette nähtud lähetustasu? Lisan ka tööandja ja minu vahel sõlmitud lepingu osa. Kuidas mõista lepingu 3. punkti - Töötasu arvestatakse ajatöö alusel summeeritult kolme kuu kaupa. Mida tähendab kaudse konkureerimise mõiste? Lepingus mainitud kehtestatud reegleid töökorraldusele ja töökorralduse reegleid ilmselt kirjalikult ei ole olemas.
Teid vastuse eest ette tänades,
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Üldjuhul ei loeta tööle mineku ja töölt tuleku aega tööajaks nendel töötajatel, kellel on olemas töölepinguga määratud ja tööandja poolt võimaldatud töö tegemise koht kontoris või mõnes muus tööruumist, kuid kes vahel suunduvad otse kliendi juurest koju või kodust kliendi juurde. Sel juhul algab tööaja arvestus töökohale jõudmise või tööülesannete täitmise hetkest ning lõppeb tööülesannete täitmise lõpetamise hetkega.
Siiski on teatud erandid, kus tööajana saab vaadelda ka tööülesannete täitmisega seotud tööle minekut ja töölt tulekut. Alati ei ole asi aga selles, kas konkreetset aega saab käsitleda tööajana või mitte, vaid hinnang tuleb anda lähtudes sellest, kas konkreetsel ajal tegutses tööaja tööandja huvides või mitte ning kas ja kuidas see on seotud pooltevaheliste kokkulepetega.
Seega antud juhul tuleb eelkõige lepingusse vaadata - sh seda, mis on määratletud töökohana.
Juhul, kui objekt asub väljaspool töölepingus märgitud töö tegemise asukohta, siis on tegemist töölähetusega ja tööandjal tekib kohustus tasuda lähetusega seotud kulud, eelkõige sõidukulud. Päevaraha riigisisese lähetuse korral ei maksta.
Kui sõitmist on palju ning päevad venivad pikaks, tuleks sellest tööandjale teada anda. Ka liikuva töö puhul peab tööandja silmas pidama, et töötaja saaks puhata.
Töötasu on töölepingu seaduse kohaselt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ja mis peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepingu pooled võivad kokku leppida töö tasustamises ajaühiku (nt tunnitasu, kuutasu) või töösoorituse alusel.
Summeeritud tööaega rakendatakse juhul, kui töötaja tööaeg jaguneb töösuhte iseloomust või töökorralduse eripärast tulenevalt arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Kolme kuu tingimus tähendab seda, et töötaja tööaega arvestatakse kolme kuu lõikes - nii võib mõni kuu olla rohkem töötunde, kui teisel - oluline on see, et kolmanda kuu lõpuks oleks tagatud kokkulepitud tööaeg.
Ka summeerimise puhul kehtib reegel, et tööandja ei või maksta vähem, kui töötasu alammäär. Seega olenemata sellest, kui palju töötunde kuulõikes tuleb, peab alammäär olema tagatud.
Konkurentsipiirangu kokkuleppe alusel ei tohi töötaja töötada tööandja konkurentide juures ega tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võib seega piirata töötaja töötamist konkurendi juures töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu (näiteks käsundus-, töövõtuleping) alusel või tegutsemist samal majandus- ja kutsetegevuse alal, näiteks tegutsemine ettevõtjana. Kui konkurentsipiirangu kokkulepe ei ole kooskõlas töölepingu seaduses sätestatud tingimustega (näiteks ei ole ajaliselt ja ruumiliselt piiritletud), ei saa tööandja kokkuleppele tugineda ehk tegemist on sellisel juhul tühise kokkuleppega. Tühisel kokkuleppel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja seda ei pea täitma.
Mis puudutab töökorralduse reegleid, siis juhul, kui need on olemas, on tööandjal kohustus need töötajale esitada. Seega küsige tööandjalt töökorralduse reegleid näha - on võimalik, et seal on kirjas olulisi töösuhte tingimusi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida teha, kui korteriühistu juhatus ei ole nõus ümber paigutama liikumisele reageerivat lampi, mis vilgub minu aknasse?01.10.2016
Tere.
Korteri akende (esimene korrus) lähedusse on paigaldatud KÜ poolt liikumisele reageeriv lamp, mis on suunatud küll välisukse poole, kuid valgustab ka valgusvihu ees oleva korteri aknaid. KÜ esimees väidab, et mujale lampi panna ei saa, et valguse häirivuse tõttu tuleb osta hoopis paksemad kardinad või metsa kolida, siis kas selline käitumine on siis lubatud? Enne lambi paigaldamist pole kellegiga seda läbi arutatud (luba küsitud). Palve peale lamp mujale panna, väidab esimees, et seda ei saa kuhugi mujale panna, kuna selleks pole elektrijuhtmeid. Kas korteriomanikul on õigus küsida kirjalikku otsust selle kohta? Kelle poole pöörduda, kui vilkuv valgus paistab tuppa?
Tänan!
Korteri akende (esimene korrus) lähedusse on paigaldatud KÜ poolt liikumisele reageeriv lamp, mis on suunatud küll välisukse poole, kuid valgustab ka valgusvihu ees oleva korteri aknaid. KÜ esimees väidab, et mujale lampi panna ei saa, et valguse häirivuse tõttu tuleb osta hoopis paksemad kardinad või metsa kolida, siis kas selline käitumine on siis lubatud? Enne lambi paigaldamist pole kellegiga seda läbi arutatud (luba küsitud). Palve peale lamp mujale panna, väidab esimees, et seda ei saa kuhugi mujale panna, kuna selleks pole elektrijuhtmeid. Kas korteriomanikul on õigus küsida kirjalikku otsust selle kohta? Kelle poole pöörduda, kui vilkuv valgus paistab tuppa?
Tänan!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Nõudeõiguse aluseks on asjaõigusseaduse paragrahv 72 lõige 5, mis ütleb, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas võime soojustada katuse oma korteri kohal ja keelduda siis remondiraha maksmisest?01.10.2016
Tere,
Aastaid oleme maksnud korteri kommunaale, kuhu sisse arvestatakse ka remondi raha. Mitu aastat tagasi oli ühes korteris põleng ja katus sai kahjustatud. Mõni kuu hiljem sai pandud uus katus, aga seda ei soojustatud. Oleme aastaid elanud sellistes tingimustes, kus seinad ja lagi hallitavad (3. korrusel) viimasel korrusel. Hallitus ei ole tervisele hea. Otsustasime siis küsida meie KÜ esimehe käest, et miks me maksame kommunaale, kus on ka remondi raha sees ja siiani katust pole soojustatud, terve kolmanda korruse elanikud kannatavad. KÜ vastas, et ei ole raha selle jaoks.
Minu isa siis pakkus sellist lahendust et meie soojustame ainult enda pindala ja siis me esitame kõik tšekid ja ei maksa siis remondi raha. Kü esinaine ei ole sellega nõus. Kas me saame nii teha, et teeme siis enda korteri pindala soojustus ära ja ei pea tasuma kü esitatud remondi raha iga kuu või mis lahendus on meil? Aastad lendavad ja korteris enne ei saa hakata remonti tegema, kui katus on soojustamata ja niiske?
Aastaid oleme maksnud korteri kommunaale, kuhu sisse arvestatakse ka remondi raha. Mitu aastat tagasi oli ühes korteris põleng ja katus sai kahjustatud. Mõni kuu hiljem sai pandud uus katus, aga seda ei soojustatud. Oleme aastaid elanud sellistes tingimustes, kus seinad ja lagi hallitavad (3. korrusel) viimasel korrusel. Hallitus ei ole tervisele hea. Otsustasime siis küsida meie KÜ esimehe käest, et miks me maksame kommunaale, kus on ka remondi raha sees ja siiani katust pole soojustatud, terve kolmanda korruse elanikud kannatavad. KÜ vastas, et ei ole raha selle jaoks.
Minu isa siis pakkus sellist lahendust et meie soojustame ainult enda pindala ja siis me esitame kõik tšekid ja ei maksa siis remondi raha. Kü esinaine ei ole sellega nõus. Kas me saame nii teha, et teeme siis enda korteri pindala soojustus ära ja ei pea tasuma kü esitatud remondi raha iga kuu või mis lahendus on meil? Aastad lendavad ja korteris enne ei saa hakata remonti tegema, kui katus on soojustamata ja niiske?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu vastu nõude maksmapanemise põhieeldusteks on:
1. puudus on seotud korteriomandi kaasomandi esemega, mille majandamiseks on korteriühistu asutatud;
2. Korteriühistut on puudusest informeeritud, ning antud mõistlik aeg selle kõrvaldamiseks. Korteriühistu ei ole sellele tegudega reageerinud;
3. Korteriomaniku poolt puuduse kõrvaldamiseks tehtud kulutused on põhjendatud ja tõendatud.
Minu soovitus on kaasata probleemi lahendamist erapooletu ehitusekspert, kes fikseerib olukorra ning annab juhised, kuidas on kõige õigem probleem kõrvaldada. Mõistlik on kaasata protsessi ka õigusnõustaja, kelle ülesanne on kontrollida, et kogu protsess on nõude maksmapanemiseks õiguslikult korrektne.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ