Õigus
Küsimus: Kuidas lahutada abielu välismaalasega, kui mõlemad oleme nõus, kuid abikaasa on Hispaanias?19.10.2016
Soovin lahutada oma abielu välismaalasega, sest pole enam abielulisi suhteid. Lahutusega on mees nõus. Sissekirjutus on tal ikka minu juures Eestis, aga ise ta on Hispaanias. Kas meil on võimalus lahutada abielu notaris või perekonnaseisuametis? Loodame, et saab. Või pean ma ikkagi kohtusse pöörduma. Kui kohtusse, kui palju see kõik maksma võib minna, kui ta ei saa selleks ajaks kohale tulla ja kas sel juhul ikka saab lahutada, kui teda kohal ennast pole? Kas paberid allkirjastamiseks saadetakse siis talle sinna? Tänan.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseisuasutuses on võimalik abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kui abikaasad elavad erinevates riikides, tuleb abielu lahutamiseks kohtu poole pöörduda.
Kohtule tuleb selleks esitada hagiavaldus ja tasuda riigilõivu 100 eurot. Üldjuhul soovib kohus abieluasjas mõlemad abikaasad kohtuistungil ära kuulata, kuid erandkorras võib kohus lahendada asja ka ühe poole kohalolekuta – selleks peavad asjaolud olema kohtu jaoks piisavalt väljaselgitatud (kohtule peab olema esitatud põhjalik hagiavaldus ja teise poole poolt vastus, millega ta avaldab selget nõustumust abielu lahutamise osas).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas näeb seadus ette elatisraha maksmise kolme lapse korral, kas osa kulutusi kattub?19.10.2016
Tere
Kuidas näeb seadus ette elatisraha maksmise kolme lapse korral? Laste isa väidab mulle, et elatisraha mõistmine käib põhimõttel, et mõlemad vanemad panustavad võrdselt. Kui lastele kulub 1000 eurot, siis mõlema vanema kohustus on 500 eurot. Alla kolme lapse lähtutakse elatise miinimumist, kuid rohkemate laste puhul, kuna nende kulud kattuvad, vaadatakse kulusid lastele. Kas siis kõik lapsed ei olegi võrdsed? Isa laste kasvatamises ei osale. Kas sellisel juhul ei olegi õigust saada lastel 2016 ette nähtud miinimum elatist, milleks on 215*3=645 eurot.
Ette tänades!
Kuidas näeb seadus ette elatisraha maksmise kolme lapse korral? Laste isa väidab mulle, et elatisraha mõistmine käib põhimõttel, et mõlemad vanemad panustavad võrdselt. Kui lastele kulub 1000 eurot, siis mõlema vanema kohustus on 500 eurot. Alla kolme lapse lähtutakse elatise miinimumist, kuid rohkemate laste puhul, kuna nende kulud kattuvad, vaadatakse kulusid lastele. Kas siis kõik lapsed ei olegi võrdsed? Isa laste kasvatamises ei osale. Kas sellisel juhul ei olegi õigust saada lastel 2016 ette nähtud miinimum elatist, milleks on 215*3=645 eurot.
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanematel tuleb laste ülalpidamisse tõepoolest (üldjuhul) võrdselt panustada – lisaks lahus elava vanema poolt makstavale elatisele tuleb lapsi kasvataval vanemal panustada laste kulude katmisse samasuguses ulatuses.
Üldjuhul on igal lapsel õigus saada lahus elavalt vanemalt elatist vähemalt kehtivas miinimumulatuses – reeglit, et see kehtib kuni kolme lapse puhul, kindlasti ei ole. Kui lahus elava vanema majanduslik olukord seda võimaldab, tuleb tal kõikidele oma lastele tasuda elatist vähemalt kehtivas miinimummääras. Kohtud armastavad rõhutada, et vanemal lasub kohustus hankida vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas endiselt abikaasalt välja nõuda ühisvaraks olnud mootorratta avarii tagajärjel kindlustuselt saadud osa hüvitisest?19.10.2016
Abielu on lahutatud kuid ühisvara jäi jagamata (sõiduauto ja mootorratas jäid endise abikaasa kasutusse). Enne lahutust tegin Maanteeametis avalduse, et ilma minu nõusolekuta ühisvara mitte realiseerida. Mootorratas sattus liiklusõnnetusse kevadel ja läks mahakandmisele. Kindlustusfirma hüvitas 100% ja väljamakse on endisele abikaasale tehtud 31 august. Kas minul on õigust sellele hüvitisele poole summa ulatuses? Kui "jah", siis kuidas ja kellelt seda välja nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui mootorratas oli Teie ja abikaasa ühisvara, kuulub minu hinnangul ka mootorratta hävimise eest makstud hüvitis Teie ja abikaasa ühisvara hulka. Ühisvara jagamisel on Teil õigus poolele ühisvarast, sealhulgas kõnealuse hüvitise osas.
Kui abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb vastava nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui juhiload on ära võetud kuueks kuuks kas siis tuleb teha teooria eksam et juhtimisõigust taastada?19.10.2016
Tere
Mul võeti juhtimisõigus ära kuueks kuuks. Kas ma pean tegema teooria eksami, et juhiluba tagasi saada? Maanteeameti lehelt leitud info jäi mulle arusaamatuks.
Ette tänades
Mul võeti juhtimisõigus ära kuueks kuuks. Kas ma pean tegema teooria eksami, et juhiluba tagasi saada? Maanteeameti lehelt leitud info jäi mulle arusaamatuks.
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mis juhtub, kui vanemahüvitise ajal endale juhatuse liikme tasu edasi maksan?19.10.2016
Tere.
On tekkinud mõned küsimused. Töötan põhikohaga ning lisaks on mul väike firma, kus maksan endale juhatuse liikme tasu ning ühele töötajale töötasu.
Jään dekreeti 19.12.16.(eeldatav TA 28.01.16)
- Kas dekreedi lehe pean lisaks põhitöökohta esitamisel vormistama ka enda firmas? Või võetakse rahade arvestamiseks siiski MTA 2015 a sotsiaalmaksu andmed ja enda firmas see eraldi vormistamine vajalik ei ole?
- Kas aastast 2017 on mõistlik lõpetada endale juhatuse liikme tasu maksmine, et Maksuamet ei esitaks küsimusi ja päringuid, seni kuni kestab vanemahüvitis. Mis juhtub aga juhul, kui ma endale juhatuse liikme tasu edasi maksan?
Kas on mingeid "nüansse" mida ma veel teadma peaksin?
Aitäh
On tekkinud mõned küsimused. Töötan põhikohaga ning lisaks on mul väike firma, kus maksan endale juhatuse liikme tasu ning ühele töötajale töötasu.
Jään dekreeti 19.12.16.(eeldatav TA 28.01.16)
- Kas dekreedi lehe pean lisaks põhitöökohta esitamisel vormistama ka enda firmas? Või võetakse rahade arvestamiseks siiski MTA 2015 a sotsiaalmaksu andmed ja enda firmas see eraldi vormistamine vajalik ei ole?
- Kas aastast 2017 on mõistlik lõpetada endale juhatuse liikme tasu maksmine, et Maksuamet ei esitaks küsimusi ja päringuid, seni kuni kestab vanemahüvitis. Mis juhtub aga juhul, kui ma endale juhatuse liikme tasu edasi maksan?
Kas on mingeid "nüansse" mida ma veel teadma peaksin?
Aitäh
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas mul on seaduslik alus nõuda tagantjärele riikliku tööajanormi järgi arvestatud töötasu maksmist?17.10.2016
Töölepingus oli kirjas osaline tööaeg summeeritud tööaja arvestusega arvestusperioodiga 1 kuu. Samuti oli ära toodud keskmine tööaeg 30 tundi nädalas ning võimalus vastavalt poolte kokkuleppele pikendada tööaega riikliku tööajanormini ehk 40 tunnini nädalas.
Tegelikkuses tuli ühe kuu kohta 15 graafikujärgset tööpäeva pikkusega kuni 13 tundi (kokku riiklik tööajanorm või natuke üle selle). Töö iseloom ei võimaldanud töökohalt lahkuda ega pidada 1 tunni pikkuseid lõunapause.
Tööaja arvestamisel lähtuti aga riiklikust tööajanormist, millest olid maha arvatud 1 tunni pikkused lõunapausid.
Tegelikkuses tuli ühe kuu kohta 15 graafikujärgset tööpäeva pikkusega kuni 13 tundi (kokku riiklik tööajanorm või natuke üle selle). Töö iseloom ei võimaldanud töökohalt lahkuda ega pidada 1 tunni pikkuseid lõunapause.
Tööaja arvestamisel lähtuti aga riiklikust tööajanormist, millest olid maha arvatud 1 tunni pikkused lõunapausid.
Vastus: Anneli Lepik, nõustamisjurist, Tööinspektsioon
Kokkulepe tööajas on üks töölepingu seaduses (edaspidi TLS) § 5 lg 1 nimetatud tingimus, mis tuleb töötajale kirjalikult teatavaks teha. Töötaja peab enne tööle asumist teadma, kas ta asub tööle täis- või osalise tööajaga ning kas tööandja lähtub tööaja käsitlemisel TLS ist või mõnest erinormist. Tööaega puudutavad andmed peavad töötajale olema esitatud selgelt ja arusaadavalt ning vastama tegelikkusele.
Paraku jääb segaseks, mida pooled on mõelnud kokkuleppe all pikendada vastavalt poolte kokkuleppele tööaega riikliku tööajanormini ehk 40 tunnini nädalas ning kui sagedasti seda tehakse. Rõhutame, et juhul, kui pooled on kokku leppinud osalises tööajas, siis tulenevalt TLS § 12 sätetest, saab täistööaega rakendada vaid poolte kokkuleppel.
Ehk siis juhul, kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud osalises summeeritud tööajas keskmiselt 30 tundi nädalas, siis TLS § 44 lg 1 kohaselt loetakse töötamine üle kokkulepitud tööaja ületunnitööks. Summeeritud tööaja korral selguvad üle- ja alatunnid perioodi lõpus.
Selgitame, et ületunnitöö tegemise peavad töölepingu pooled iga kord eraldi kokku leppima, sest ületunnitöö ei saa olla ette planeeritud. Kui arvestusperioodi lõpuks on ületunde, kompenseeritakse need tasulise vaba ajaga või hüvitatakse rahas 1,5- kordselt.
Lisame, et juhul, kui summeeritud tööaja korral esineb olukordi, kus sündmuse ettenägematuse tõttu (näiteks haiguse või ootamatult võetava puhkuse korral) töötaja ei tööta, siis sellisel juhul tuleb arvestusperioodi tööaega vähendada nende päevade võrra, mil töötaja ei saanud tööd teha. Juba tööajakava koostamisel peab tööandja arvestama talle teadaolevaid töötamise takistusi ja neid eeloleva tööajakava koostamisel arvesse võtma.
Tööinspektsiooni infotelefonilt küsivad töötajad tihti, kas tööpäevad, mis jäid haiguslehe sisse, tuleb neil pärast järele teha, sest tööandja olevat nii öelnud. Tööandja selline nõudmine ei ole seaduslik.
Mis puutub lõunapausi kasutamisse ning selle eest tasustamisse, siis TLSi § 47 lg 2 alusel on tööandjal kohustus korraldada tööd selliselt, et töötajale oleks tagatud iga kuue tunni töötamise kohta vähemalt 30 minutit puhkamiseks ja einestamiseks ehk tööpäevasisene vaheaeg. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.
Seega on töötajal siinkohal õigus nõuda tööandjalt töötasu kokkulepitud tööaja eest ning kokkulepitud määras ning lisaks ka ületundide hüvitamist.
Lisame, et individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 3 kohaselt on maksmata töötasu nõude esitamiseks aega kolm aastat alates nõude tekkimise päevast.
Küsimus: Kes ütleb, kas kinnisasja reaalosadeks jagamine on maakorralduslikult ja tehniliselt võimalik?17.10.2016
Tere,
Maja on kaasomandis 3 omaniku vahel. Igal on 1/3 mõttelist osast. Välisvaatest moodustab maja ühe tervikliku. Omanikel on eraldi sissepääsud, mis läbivad ühiskasutusel olevast hoovist. Omanikud soovivad moodustada korteriomandid, kuid Linnaplaneerimisametist sain vastuse, et alguses peab esitama projekteerimistingimused, saama sellele aktsepteerimise Linnavalitsuseameti poolt ja tegema selle alusel korda maja fassaadi kogu ulatuses. Peale seda väljastatakse kasutusluba ja alles peale kasutusloa saamist saab teha korteriomandit. Kas selline korraldus vastab tõele? Lisaks teised kaasomanikud ei ole nõus fassaadi korda tegemisega. Kas maamõõtja oskab vastata, kas tehniliselt on võimalik tekitada 3 korteriomandit?
Maja on kaasomandis 3 omaniku vahel. Igal on 1/3 mõttelist osast. Välisvaatest moodustab maja ühe tervikliku. Omanikel on eraldi sissepääsud, mis läbivad ühiskasutusel olevast hoovist. Omanikud soovivad moodustada korteriomandid, kuid Linnaplaneerimisametist sain vastuse, et alguses peab esitama projekteerimistingimused, saama sellele aktsepteerimise Linnavalitsuseameti poolt ja tegema selle alusel korda maja fassaadi kogu ulatuses. Peale seda väljastatakse kasutusluba ja alles peale kasutusloa saamist saab teha korteriomandit. Kas selline korraldus vastab tõele? Lisaks teised kaasomanikud ei ole nõus fassaadi korda tegemisega. Kas maamõõtja oskab vastata, kas tehniliselt on võimalik tekitada 3 korteriomandit?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
AÕS § 72 lg 4 järgi on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Seejärel kontrollib linnavalitsus esitatud dokumentide põhjal, kas korteriomanditeks jagamine on võimalik.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pean kaasomanikuna andma nõusoleku teise kaasomaniku soovile ehitada majale juurdeehitis?17.10.2016
Mulle kuulub sugulasega kaasomandis kinnistu (2400m2)koos elamu jms-ga. Minule kuuluv kaasomand on 1/4. Nüüd soovib üks kaasomanik (kellele kuulub 1/2) teha ca 100 m2 ehitisaluse pinnaga hoonele ca 120 m2 ehitusaluse pinnaga juurdeehitise ja küsib minult nõusolekut. Lisaks soovib ta kasutusse võtt olemasoleva hoone pööningu. Mida see minu kui kaasomaniku jaoks tähendab ja kas sellises ulatuses minule piirangute tekitamine eeldaks ka mingit hüvitamist? Lisaks küsiks, kas sellises mastaabis projektile nõusoleku andmise eeldamine on kooskõlas üldiste põhimõtetega, et:
- Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
- Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
- Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
- Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega on mõistlik suuremate projektide puhul kokku leppida kaasomandi kasutuskord, valdamine ja muud tingimused ning see notariaalselt kinnitada.
Kui kokkulepet ei ole, ei tohi kaasomanik asja kasutada nii, et see takistab teiste kaasomanike kasutust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui kaua peale lahutust on aega nõuda ühisvara jagamist?17.10.2016
Kui kaua peale lahutust on aega nõuda ühisvara jagamist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lõike 1 kohaselt on perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest – teisisõnu ühisvara jagamist võib nõuda kuni 30 aastat peale abielu lahutamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas 18-aastasel pojal pöörduda kohtupoole, et nõuda Soomes elavalt isalt elatis välja?17.10.2016
Ma 12. klassi õpilane. Kuidas oma isalt uuesti välja mõista elatis. Mu isalt on alatest 1998. aastast välja mõistetud 64 eurot kuus ja mu ema on ka mitu korda uuesti kohtuse läinud, et ei maksa elatist ja on välja mõistetud karistus. Kuid siia maani ei ole ta maksnud elatist. Viimati ta maksis 2013.a veebruaris. Mu isa kolis peale viimast otsust välismaale Soome ja ema ei teadnud kuidas asju ajada välismaal. Kuna ma olen 18-aastane ja saan detsembris juba 19-aastaseks, siis soovin ise oma isa uuesti kohtusse anda elatise väljamõistmiseks. Aga ma ei tea kuidas seda teha, kust peale hakata.
Isa elab ikka Soomes ja tal on seal töökoht olemas.
Kust otsast alustada?
Isa elab ikka Soomes ja tal on seal töökoht olemas.
Kust otsast alustada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatise maksmiseks kohustatud isik elab välismaal, aitab Teid elatise taotlemisel Justiitsministeerium. Elatise taotlemiseks välisriigis peate edastama Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele järgnevad dokumendid:
• taotlus Justiitsministeeriumile elatisasja algatamiseks;
• taotlus välisriigi pädevale asutusele;
• koopia lapse sünnitunnistusest või isaduse tuvastamise kohtuotsuses.
Rohkem informatsiooni leiate järgmisel veebiaadressilt: http://www.juristaitab.ee/et/elatis-lapsele/kuidas-elatist-taotleda-teises-euroopa-liidu-liikmesriigis
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand