Õigus

Pärimise vormistamiseks ehk pärandi pärijate nimele vormistamiseks ja pärandi jagamiseks tuleb läbi viia pärimismenetlus. Pärimisasjade lahendamisega tegeleb notar. Selleks, et notar saaks menetlust läbi viia peab keegi esitama avalduse. Kogu pärimismenetlus toimub ühe notari juures - kui ühele notarile on juba keegi esitanud pärimismenetluse algatamiseks avalduse, siis kõik järgmised avaldused edastatakse sellele notarile ka juhul, kui hilisema avalduse tõestab teine notar.

Avalduse saab esitada pärast seda, kui isiku surm on rahvastikuregistris registreeritud. Menetluse läbiviimiseks avalduse esitamise lõpptähtaega määratud ei ole, kuid paraku ei saa ilma selleta vara omaniku kandeid registris muuta. Pärijad on saanud pärijaks ka ilma avaldust esitamata ja seega on juriidiliselt ka vara omanikud, kuigi registris on vara surnud isiku nimel.

Mis puudutab küsija ema eelmisest abielust sündinud poja ehk küsija poolvenna õiguslikku staatust, siis võib väita, et küsija poolvennale võib kuuluda mingi osa majast, sest küsija poolvend on küsija ema seadusjärgne pärija, kuna ta on pärija laps. Olukorda ei muuda ka see, kui maja oleks olnud isa lahusvara, sest isa pärija küsija kõrval on ka ema. Täpsemalt oskaks antud küsimusele vastata pärimismenetlust läbi viinud notar, kes teab, kuidas jagati ema ja isa kogu pärandvara.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Lugupeetud pöörduja,

Selgitan, et tööandja saab nõuda üksnes nende töökohustuste täitmist, mis on töölepingus kokku lepitud või mis tulenevad töö laadist.
TLS § 5 lõike 1 p 3 kohustab tööandjat teavitama töötajat tehtavatest tööülesannetest, mis võivad näiteks olla kirjas töölepingus või töölepingu juurde lisana kuuluvas ametijuhendis. Tööülesannete kirjeldus peab olema piisavalt selge ja mõlemale poolele üheselt arusaadav. Töölepingus kokkulepitud tingimused on muudetavad üksnes poolte kokkuleppel.
Seega on töösuhte käigus tööandjal õigus nõuda töötajalt vaid sellist tööd, nagu tööülesannete kirjelduses on kokku lepitud (TLS § 17 lg 1) ning töötaja ei ole kohustatud tegema muud tööd (v a juhul, kui ülesande või korralduse täitmine tulenes hädavajadusest (TLS § 17 lg 4), s.o tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimise ohu korral).
Töötajal on tekkinud olukorras õigus pöörduda edasiste arusaamatuste vältimiseks tööandja poole ja paluda täpsustada tema poolt täidetavad tööülesanded. Nimelt kohustab TLS § 5 lõige 2 tööandjat esitama töölepingu andmed (sh tööülesanded) heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Andmed tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada.
Töösuhtes tekkinud eriarvamused on õige proovida lahendada esmalt poolte läbirääkimiste teel ning kui see tulemusi ei anna, on töötajal võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda töövaidlusorganisse (töövaidluskomisjoni või kohtusse).

Mis puudutab diskrimineerimist, siis seda käsitleb võrdse kohtlemise seadus. Täiendavat infot selle kohta, mida võib pidada diskrimineerimiseks, on võimalik leida tööinspektsiooni kodulehelt http://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/vordne-kohtlemine-vordsed-voimalused/vordne-kohtlemine

Lugupeetud pöörduja,

TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. Kui pooled on kokku leppinud, et töötaja asub tööle osalise tööajaga, tuleb ka töölepingus ära näidata, mitu tundi seitsmepäevases ajavahemikus töötaja tööd teeb.

Seega- kui töötate osalise tööajaga, loetakse ületundideks üle kokkulepitud aja töötamine, mis tuleb tööandjal hüvitada töötajale vaba aja andmisega või juhul kui olete kokku leppinud ületundide hüvitamise rahas, tuleb tööandjal hüvitada ületunnid 1,5- kordselt (TLS § 44 lg 7).

Lisan üldistavalt juurde, et ületunnitöö peab olema põhjendatud erakordse ja ajutise olukorraga. Ületunnitöö ei saa olla ette planeeritud ning ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord kokku leppida.

Lugupeetud pöörduja,

Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 6 on tööandja kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused.
Kui tööandja lubab tööle haige töötaja, siis on ohustatud eelkõige haige töötaja ise ja samuti kõik teised. Siit tulenebki tööandja kohustus haiget või end halvasti tundvat töötajat mitte tööle lubada.

TLS § 15 lg 2 p 5 kohustab töötajat hoiduma tegudest, mis seavad ohtu tema või teiste isikute elu, tervise või vara.
Niisugust Teie poolt kirjeldatud töötaja käitumist tuleb lugeda vastutustundetuks, kuna see loob ohu kolleegidele ja teistele isikutele nakatuda ja haigestuda, seega ei saa seda pidada ka töötaja lojaalseks käitumiseks (TLS § 15 lg 1).

Teie poolt kirjeldatud juhtum eeldab tööandja viivitamatut sekkumist ning töötajale korralduse andmist haigena mitte tööle tulla. Nii et töölt lahkuma ei peaks mitte end tervena tundev kolleeg, vaid see töötaja, kes on haige ning peaks eeldatavalt viibima töövõimetuslehel.
Lisan, et tööandja poolt antud korraldust haigena mitte tööle tulla eesmärgiga säästa teisi töötajaid võimalikust haigestumisest tuleb lugeda õiguspäraseks.
On tööandjad, kes tähtsustavad oma töötajate tervist ja on kirjutanud nn tervisepäevad töötajate töölepingutesse kui firmasoodustuse. Niisugust töölepingut omaval töötajal on seega lubatud puududa tervislikel põhjustel (näiteks kerge külmetushaigus) kuni kolm tööpäeva aastas, tema keskmine palk nende päevade eest aga säilib. Taoliste nn tervisepäevade võimaldamise oma töötajatele võib tööandja ette näha ka ettevõtte töökorralduse reeglites või töösisekorraeeskirjades.

Lugupeetud pöörduja,

Kaheksa tundi päevas töötades peab töötajale olema võimaldatud vähemalt üks 30- minutiline vaheaeg, mis teeb tööpäeva kestuseks kokku 8,5 tundi.
TLS § 47 lg 2 kohaselt ei arvestata tööpäevasiseseid vaheaegu tööaja hulka, välja arvatud kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. Teisisõnu ei ole tööpäevasisene vaheaeg tööaeg ega kuulu tasustamisele ning tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloom ei võimalda vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal (TLS § 47 lg 2 lause 2).
Lisan, et täiendavate vaheaegade võimaldamise vajadus peab selguma töökeskkonna riskianalüüsi tegemise käigus ja võib olla üks meede riske vähendada. Need vaheajad loetakse alati tööaja hulka ja muude kokkulepe sõlmimine, näiteks lisatasu maksmine puhkepausi asemel ei ole lubatud.

Tere!

Nimeseaduse kohaselt on perekonnanime muutmine põhjendatud mõjuval põhjusel. Usun, et antud juhul võiks nimemuutmise põhjus olla piisavalt mõjuv, kuid soovitan täpsema informatsiooni saamiseks pöörduda Perekonnaseisuameti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui abivajaval isikul on kaks last, tuleb lastel üheskoos tema eest hoolitseda. Kui kummalgi lapsel ei ole võimalust ema eest ise hoolitseda, võivad lapsed vastu võtta ka otsuse paigutada ema hooldusasutusse – sellisel juhul tuleb ka hoolduskohaga tekkivad kulud kanda lastel ühiselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kinnisasjadele on võimalik seada kasutusvaldus AÕS § 201 lg 1 järgi, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Lg 3 järgi saab kasutusvaldust piirata mõne kasutusviisi välistamisega.

Selleks, et kasutusvaldus tekiks, peab olema sõlmitud asjaõigusleping, mis on notariaalselt kinnitatud AÕS § 203 järgi. VÕS § 215 järgi ei ole kasutusvaldus üleantav, kuid kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võib teostada teine isik, kui kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Samuti on võimalik seada isiklik kasutusõigus AÕS § 225 lg 1 järgi, millele kohaldatakse kasutusvalduse sätteid, kui kasutusõigus on seotud valdamisega.

AÕS § 88 lg 1 järgi on valdajal õigus nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042. AÕS § 88 lg 2 järgi on valdajal õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui tegemist on pärandvara jagamisega PärS § 152 lg 1 järgi kaaspärija nõudel, siis PärS § 152 lg 2 järgi jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Lg 3 järgi kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid ning lg 4 järgi jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel, vaidluse korral aga kohtus.

PärS § 154 lg 1 järgi, kui pärandvara jagatakse vaid ühe või mõne kaaspärija nõudel, jätkavad teised kaaspärijad pärandvarast nendele jääva ühise osa valdamist, kasutamist ja käsutamist.
Pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet. Pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale. (PärS § 159 lg 1 ja 2).


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, kuna trepikoda kuulub korteriomandi kaasomandi esemu hulka, siis valitsevad korteriomanikud seda ühiselt, arvestades sõlmitud kokkuleppeid ja vastu võetud otsuseid.
Sarnastes olukordades on korteriomanike kokkuleppe sisuks hoone projektis sätestatud trepikoja sihtotstarve. Juhul, kui ühe korteriomaniku tegevus trepikoja sihtotstarvelist kasutamist raskendab, siis võib iga korteriomanik nõuda sellise rikkumise lõpetamist.
Antud olukorras võib olla õigustatud nii kapi kui vankri trepikojast eemaldamise nõue.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ