Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas isa võib lapse 18-aastaseks saamisel hakata maksma elatist otse lapse kontole?20.09.2016

Tere

Kohtuotsusega on välja mõistetud lapsele elatis, mida maksti isa poolt lapse ema kontole. Kui laps sai 18a. teavitas isa, et edaspidi kannab ta elatise lapse arvele. Laps alles omandab keskharidust ja elab ema juures. Nüüd tuleb välja, et isa on maksnud lapse kontole vaid 90 eurot iga kuu, mitte pool min. palgast nagu seadus ette näeb. Kas konkreetse summa (mis kohus välja mõistis) maksmise kohustus lõppes kui laps sai 18a või kehtib sama summa ikka edasi vähemalt lapse 21a saamiseni kuni ta õpib?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohtuotsusega mõisteti elatis välja kuni lapse täisealiseks saamiseni, võib isa täisealisele, kuid haridust omandavale lapsele ülalpidamist anda otse tema pangakontole elatist makstes. Elatise suurus oleneb omavahelisest kokkuleppest ja kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb täisealisel lapsel ise kohtu poole pöörduda. Täisealise lapse puhul ei kehti enam elatise miinimummäär, vaid elatise suurus oleneb lapse vajadustest.

Kui kohtuotsusega on on elatis välja mõistetud ka lapse õpingute ajaks, kohustusega maksta seda lapse ema kontole, tuleb lapse isal kanda elatis lapse ema pangakontole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kust seadusest tuleneb vajaduspõhine elatise määramine?20.09.2016

Tere!
Mul sarnane olukord, mis siit läbi käinud, kuid vajan ka seadust, mis seda toetab.
Teie lause siit portaalist: Märgin ära, et elatise miinimummäära kohaldatakse vaid alaealise lapse puhul ja täisealise lapse elatis on vajaduspõhine – lapsel tuleb oma vajaduste kohta esitada tõendid ja kohus mõistab elatise välja vastavalt tõendatud vajaduste suurusele (mõlema vanema kanda peaks reeglina jääma võrdne osa ülalpidamiskuludest).
Millele te siin tuginete? Millisele seadusele?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele. Eelnimetatu tuleneb juba PKS § 101 pealkirjast "Elatis alaealisele lapsele". Seda küsimust on põhjalikumalt käsitlenud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 punktis 10, mille leiate järgmisel veebiaadressilt: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222579252

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas töölepingudi võib säilitada üksnes elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna?20.09.2016

Tere,
Sooviksin infot töölepingute säilitamise kohta tööandja poolt. Kas töölepinguid tohib säilitada vaid Dropboxis digitaalselt allkirjastatuna?
Tänan

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

TLS § 5 lg 5 alusel säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja 10 aastat pärast töölepingu lõppemist. TsÜS § 80 lg 1 kohaselt loetakse kirjaliku vormiga võrdseks elektrooniline vorm, kui tehing on tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldab poolte nimesid ja on nende poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Seetõttu võib töölepinguid elektrooniliselt säilitada. Elektrooniliste töölepingute säilitamine on lubatud ka pilves. Sellisel juhul on oluline, et tööandja rakendaks piisavaid turvameetmeid, et ära hoida volitamata juurdepääsu teiste isikute poolt.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas nii ongi, et nüüd pean hakkama maksma 1000 eurosest palgast kolmele lapsele 700 eurot, millest ma siis ise elan?20.09.2016

Tere, läksime elukaaslasega lahku, oleme siiani abielus. Meil on kolm ühist last (8a, 15a ja okt lõpus täisealiseks saav). Laste ema andis kohtusse avalduse, kus nõuab miinimumelatisraha. Siiani olen maksnud kokkuleppena 300 eurot. Ise teenin kuus u.1000 eurot ja peaksin nüüd hakkama maksma siis ligi 700. Kuidas ma sel juhul ise oma elamis- ja töölkäigu kuludega hakkama peaksin saama?
Avaldusse on kirjutanu 1.lapse kulud 270, 2.lapse kulud 250 ja kolmanda lapse kulud 222. Kas need kulud ei peaks pooleks minema, et pool panustab ema ja pool isa. Kuidas peaksin edasi käituma, et saaksin ka ise edaspidi normaalselt ennast elatada?
Ette tänades

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mõlemad vanemad peavad lapse kasvatamisse võrdselt panustama, seetõttu peavad üldjuhul vanemad ka võrdsetes osades lapsi ülal pidama. Üldreegli järgi tuleb ühele lapsele elatist tasuda minimaalselt poole kuupalga alammäära ulatuses, milleks 2016. aastal on 215 eurot. erandjuhtudel on võimalik elatisraha vähendada alla miinimummäära – seda näiteks juhul, kui vanemal on teised lapsed, kes jääksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Praeguses olukorras saate anda endapoolse seisukoha avaldusele ning põhjendada seda tõenditega (näiteks sissetulekuga), miks Teil ei ole võimalik nõutud ulatuses elatist tasuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Millal saan juhiload taastada, kui jäin lubadeta sõiduga vahele teooria ja sõidueksami vahelisel ajal?20.09.2016

Mul võeti ära juhtimisõigus 3 kuuks, kuni 11.august, eksamile mind enne seda ei lastud, kuna öeldi et karistus on kehtiv ja ei saa isegi teooriat teha. Nii sai see aeg täis, tegin teooria ära ja sain ka sõidueksami aja kirja 27.september, aga jäin ilma juhtimisõiguseta vahele 14.september ning sain kiirmenetluses trahvi.
Küsimus on nüüd, et kas ma saan teha ära oma arki eksami ja taastada oma juhtimisõiguse või mitte? Ja kas ma saan midagi ette võtta nt. vaidlustada kohtus oma trahvi, et load taastada? Trahvi osas loen sellist asja, et see jõustub 15 päeva pärast, kui pole midagi makstud, jne aga kas ark lubab mul teha sõidueksami või kas see info jõuab nii kiiresti nendeni?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistus LS § 201 eest (juhtimisõiguseta sõit) ei pikenda juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Seega ei takista see ka sõidueksami tegemist.
 

Küsimus: Mis alusel saab perearst keelduda juhtimise tervisetõendist, kui seni olen juhtinud ja eriarstid ei näe probleemi?20.09.2016

Mis õigustel on perearstil võimalik keelduda tervisetõendi pikendamistest, kui varem rasketele diagnoosidele, sclerosis multiplex ja emakavähi 1 staadium, vaatamata 30 a. staažile pole liikluses probleeme olnud, kuigi mul viimastel aastatel ise käia pole enam võimalik olnud, kuid jalgade ja käte muus liikumises autoga sõites pole probleeme, ning ei anta isegi käsijuhtimisega auto juhtimiseks tervisetõendit. Mu vähi opi arst ütles, et selleks keeldumiseks pole alust, soovitas tasuliste perearstide juurde minna, kuid - ? Siin keegi advokaat väitis, et vaid oma perearst võib anda. Mul aga tervis nüüd aina paraneb, isegi nägemine kontrollides osutus normaalseks juba jne.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Nõuded mootorsõiduki juhi terviseseisundile, samuti juhi terviseseisundi kontrolli tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valituse 16.06.2011.a määrusega nr 80 "Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud". Kui mootorsõidukijuhil on diagnoositud meditsiinilised vastunäidustused, mille puhul ei ole mootorsõiduki juhtimine lubatud, siis ilmselt pole abi ka arsti vahetamisest.

Tervishoiuteenuse kvaliteeti saab lasta hinnata tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonil. Infot komisjoni poole pöördumise võimaluste ja protseduurireeglite kohta saab Terviseametist.
 

Küsimus: Kas FIE sünnitoetuse ja emapalga maksmise süsteem on sama kui palgatöötajal?20.09.2016

Tere,
Palun abi FIE maksunduses. Kas FIE saab sünnitoetust ühekordselt või mitte, jutt käib siis 320 eurost? Kui FIE on maksnud avansilisi makseid vaid ettenähtud summas, kas ta saab siis emapalka miinimumulatuses 18 kuud? Kuskil ei leia, kas on samasugune süsteem kui palgatöötajal. Kui fiel on maksuvõlg, kas ikka emapalka makstakse?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Sünnitoetus on ühekordne riiklik toetus, mida makstakse lapse sünni puhul. Toetuse suurus on 320 eurot ja sellele on õigus igaühel. Sünnitoetusi maksavad ka paljud omavalitsused. Vanemahüvitis arvutatakse kõigile nende eest või nende endi poolt tasutud isikustatud sotsmaksu järgi ja kui sel alusel arvutatud tulu on miinimumpalgast väiksema, võetakse aluseks miinimumpalk. FIE vanemahüvitise arvutamise aluseks on majandustegevusest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal FIE poolt tegelikult makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatis.
 

Küsimus: Kas on võimalik saada vanemate eluasemelt maamaksuvabastust?20.09.2016

Tere,
Minule kuuluvas majas elab pensionärist ema, ise elan teises linnas ja kasutan oma eluaseme maamaksuvabastust seal. Praegu maksan ema maja eest 300€ maamaksu aastas. Kas on mingit seadusest tulenevat võimalust ka ema eluasemelt maksuvabastust saada ilma, et peaks maja uuesti ema nimele tagasi registreerima?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kodualuse maa maksuvabastus kehtib ainult maaomanikule, tingimusel, et sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Muid võimalusi ei ole.
 

Küsimus: Kas lahutuse korral on mehel õigus nõuda naisele kuuluvast osaühingu osalusest pool omale?19.09.2016

Kas lahutuse korral on mehel õigus nõuda naisele kuuluvast firmast 25% enda nimele, ehk siis naisele kuulub 50% ühest firmast ja mees tahab sellest 25% endale väitega, et naine lõi oma firma abielu ajal. Kui läheb vara jagamiseks, kas siis tuleb jagada ka firmad? Mees ei ole seal ju osanik.

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Kui abikaasadel on ühisvara, siis ka osaühingu osalus kuulub eelduslikult mõlemale abikaasale. Tähtsust ei oma siinkohal see, et üks abikaasadest ei ole osanike nimekirja kantud – abikaasal on õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja. Ühisvara jagamisel jagatakse ka ettevõtte osalus, selline leping tuleb notariaalselt tõestada. Teiseks variandiks on, et ettevõtte osalus jääb ühele poolele, kuid tema tasub teisele vastavalt kompensatsiooni.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas e-kirjaga isale saadetud leping, mille tingimustega ta on nõustunud, on kehtiv isegi kui seda pole allkirjastatud?19.09.2016

Tere!
Minu elukaaslane (UK kodanik) ja mina (Eesti kodanik) läksime lahku juulis 2014. Elasime UK's ja meil on kaks alaealist last. Lastel on Eesti ja UK kodakondsus, sissekirjutus on mõlemal lapsel sünnist saadik olnud Eestis, kuna enamuse aega olime lastega eestis kui nad väikesed olid. Juuli 2014 kolisin lastega päriselt eestisse. Laste isa ei ole siiani kordagi lapsi tagasi nõudnud ja viimase aasta jooksul on ta eestis lastel regulaarselt külas käinud (u korra kahe kuu jooksul). Elatisraha hakkas ta maksma aug 2015. Sellele eelneva aasta eest ta keeldub maksmast ja nagu ma aru sain, siis ei saa ma selles osas midagi teha ka enam. Ühtegi kehtivat lepingut meil temaga ei ole, kus oleks kirjas lastele kuus makstav summa, külastusajad, jne. Ma soovisin, et me allkirjastaks notariaalse lepingu, kus oleks kirjas, et lapsed elavad Eestis, käivad siin koolis ja lasteaias ning kus oleks kirjas kuus lastele makstav elatisraha summa. Lepingu aitas mul valmis kirjutada advokaat ja päris mitu emaili on lapse isaga lepingu tingimuste osas saadetud. Lõpuks nõustusime mõlemad lepingu tingimustega ning pidime lepingu notari juures allkirjastama aga ta ei ole nüüd enam nõustunud seda tegema.
Küsimus on järgmine: Kas e-mailiga talle saadetud leping, mille tingimustega ta on nõustunud, on kehtiv isegi kui seda pole allkirjastatud või mitte? Viimased kuud on ta elatist lastele maksnud selle leping järgselt, mis näitab, et ta on sellega nõus? Nüüd soovib ta maksta €50 vähem kui me kokku olime leppinud ja soovib, et mina saadaks talle sellekohase emaili kus ma kinnitan, et olen sellega nõus.
Kas ma pean pöörduma kohtusse, kus pannakse paika laste elukoht, elatisraha lastele, kes otsustab laste igapäevatoimingutega seotud asju jne. Või on praegusel kujul allkirjastamata leping ka kehtiv?

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Vanematevahelised kokkulepped ei pea tingimata olema notariaalses või kirjalikus vormis. Küll aga tasuks elatise maksmise kokkulepped sõlmida siiski notariaalselt tõestatud vormis, millega võlgnik annab nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Vastasel juhul, kui lapse isa mingil hetkel enam kokkulepet ei täida, ei ole võimalik pöörduda sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Sellisel juhul peaksite esitama kohtule avalduse ning kohtu poolt tehtud kohtulahendi alusel saate algatada täitemenetluse. Kohus hindab nii otsustusõiguse kui ka elatise suuruse kohta lahendit tehes esmajoones lapse huve.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee