Õigus
Küsimus: Kas tööandja tohib töö puudumise tõttu antud vabad päevad hiljem puhkuseks vormistada?23.09.2016
Kui tööandja ei ole võimeline kindlustama töötajat tööga, siis tööandja peab tasuma töötajale keskmist tasu. Oli periood, kus tööandja saatis töötajaid poole päeva pealt koju ja mõned päevad jäid üldse vahele. Nüüd tagantjärele tahetakse need päevad/tunnid vormistada puhkuseks. Kui mõnedel töötajatel, nagu minul, ei ole puhkust saada, siis antakse puhkus ette. Puhkus antakse tagantjärele "ette" sõnadega: "Jääte võlgu ja töötate võimalusel laupäevadel järele." Kuna mind ootab ees töökoha vahetus, siis aga tehakse minuga tasaarveldus ja rahast olen ikkagi ilma.
Kuidas selline auk seaduses ettevõtja kasuks üldse võimalik on ja kas on?
§ 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel
Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Kuidas selline auk seaduses ettevõtja kasuks üldse võimalik on ja kas on?
§ 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel
Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, tööandja ei saa oma tavapäraseid majandustegevusest tulenevaid riske maandada töötajatele tööd mitte pakkudes, töötasu maksmata jättes ja veelgi enam nn tööseisakutele kulunud aega põhipuhkusteks vormistades. Tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 1 on üheks tööandja kohustuseks kindlustada töötaja kokkulepitud tööga.
TLS § 35 kohustab tööandjat maksma töötajale keskmist töötasu, kui ta nimetatud kohustust ei täida. See tähendab, et töötajale tuleb töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis.
Sellest tulenevalt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu aja eest, mil:
• töötaja on töövõimeline;
• töötaja on valmis tööd tegema (töötaja soovib ja saab tööd teha);
• tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut (taganud materjalide ja seadmete olemasolu, võimaldanud ruumidesse sissepääsu jne).
Teisalt peab töötaja ka ise oma aktiivsust üles näitama ja tööandjale selgelt väljendama (e-kirja või sms-i teel), et ootab tööd ja on töö tegemiseks valmis. Riigikohus on antud olukorda analüüsides leidnud (otsus nr 3-2-1-117-11), et tööandjal on õigus keelduda töötasu maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tööle tulnud.
Puhkuse kasutamisel on omad nõuded, mis tulenevad TLS §-dest 55, 68, 69. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Puhkuste kasutamisel kehtib põhimõte, et puhkust, mida tööandja ei ole lisanud puhkuste ajakavasse 31. märtsiks, saab töötaja kasutama hakata vabalt valitud ajal teatades sellest tööandjale ette 14 kalendripäeva. Puhkuse ajakavasse märgitud puhkusi saab muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega ei saa tööandja kalendriaasta keskel ühepoolselt otsustada, millisesse ajavahemikku ja kui pikalt ta töötajate puhkused vormistab.
Sellises olukorras oleks töötajal mõistlik esitada tööandjale oma vastuväited rikkumise lõpetamiseks. Vastuväited on soovitatav esitada kirjalikult (e-kirja teel), et luua tõendeid, mida hilisemate tekkida võivate töövaidluste korral taasesitada.
Kokkuvõtvalt, kui tööandja Teile tööd ei anna ja ka keskmist palka tööseisaku eest ei maksa või on muudel alustel töölepingut rikkunud, on Teil õigus pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidlusorgani (kohus või töövaidluskomisjon) poole.
Lisan lingi, kust võite leida töövaidluskomisjonile esitatava avalduse blanketi ja selgitused selle täitmiseks, samuti info töövaidluskomisjonide asukohtade, piirkondade ja lahtioleku aegade kohta: http://www.ti.ee/est/toeoesuhted-toeoevaidlus/toeoevaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toeoevaidluskomisjonile/
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas hüpoteegiga korterit on võimalik kinkelepinguga edasi kinkida?22.09.2016
Tere,
Kas hüpoteegiga korterit on võimalik kinkelepinguga edasi kinkida? Kui jah, mis saab hüpoteegist? Kui ei, mida peab tegema, et saaks?
Lugupidamisega,
Kas hüpoteegiga korterit on võimalik kinkelepinguga edasi kinkida? Kui jah, mis saab hüpoteegist? Kui ei, mida peab tegema, et saaks?
Lugupidamisega,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteri kinkimisel jääb korteril lasuv hüpoteek kehtima.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kohtutäituril on õigus ainult 215 eurot alles jätta, sellest ilmselgelt ei jätku kolme lapse ülalpidamiseks?22.09.2016
Kunagi jäi endisele abikaasale mingi osa elatisest maksmata ja ta andis nõude kohtutäiturile. Nüüd siis on mul jälle töökoht aga mul peab kohtutäitur kinni enamuse palgast ehk siis saan kätte ainult 215.- . Mul on praegusest abielust kolm alaealist last (eelmisest abielust laps on juba ammu täisealine ja käib ise tööl). Kas kohtutäituril on õigus mulle nii vähe palgast alles jätta? Sellest ilmselgelt ei jätku kolme alaealise lapse ülalpidamiseks. Millised võimalused mul on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet, võib kohtutäitur arestida Teie sissetuleku selliselt, et alles jääb pool alampalka.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui vana peaks laps olema, et isale üldse hooldusõigust antakse?22.09.2016
Kui vanalt antakse lapse hooldusõigus isale? Kui laps on imiku staatuses? Kas isal on üldse võimalik saada lapse hooldusõigust juba varases lapse eas või kuidas on lood sellega? Või mida ma peaksin üldse tegema, et saada lapse hooldusõigust endale?
Aitäh
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguse ühele vanemale üleandmise põhjendatus sõltub paljudest asjaoludest. Väikelapse hooldusõiguse üleandmine isale võib olla põhjendatud, kui asjaolud seda toetavad, kuid üldjuhul peavad kohtud põhjendatuks, et imiku igapäevaseks hooldajaks on lapse ema. Kui laps toitub rinnapiimast, ei oleks teistsugune lahendus mõeldav.
Kui lapse ema ei saa imiku hooldamisega hakkama ja lapse isa on seisukohal, et lapsel oleks tema hoole all parem, tuleks isal kõigepealt pöörduda elukohajärgse sotsiaaltöötaja poole. Kui sotsiaaltöötaja vahendusel ei õnnestu vanematel kokkuleppele jõuda, tuleb lapse isal pöörduda vastava avaldusega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanemad saavad 16-aastast tütart, kes saab emaks, keelata mehega kokku kolimast?22.09.2016
Kas vanemad saavad 16-aastast tütart, kes saab emaks, keelata mehega kokku kolimast?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse vanematele kuulub lapse hooldusõigus, mistõttu neil on nii õigus kui ka kohustus lapse eest hoolitseda. Kui vanemate hinnangul ei ole lapse kodust väljakolimine tema huvides, on juriidiliselt vanematel õigus last takistada, kuid kas see on ka faktiliselt teostatav, on juba iseasi.
Soovitan Teil pöörduda oma murega elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole, äkki õnnestub tema vahendusel jõuda üheskoos kõiki osapooli rahuldavale tulemusele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas KÜ poolt palgatud haldusfirma saab võlglase otseteed kohtuse kaevata, kui korteriomanik on võlgu?21.09.2016
Tere!
Kas KÜ poolt palgatud haldusfirma saab võlglase otseteed kohtuse kaevata, kui korteriomanik on võlgu? Kuigi on olemas KÜ-l otsus ja protokoll, mis ütleb, et võlglastele antakse peale 5-te päeva maksetähtaja möödumist teada (kirjalikult allkirja vastu vastavasisuline paber), et tal oli vaja maksta arve, ja siis kui möödunud veel 7 päeva (peale paberi saamist), siis alles antakse võlg makse kiirkäsu menetlusesse. Kas haldusfirmal on õigus sellest juhatuse otsusest lihtsalt mööda vaadata?
Kas KÜ poolt palgatud haldusfirma saab võlglase otseteed kohtuse kaevata, kui korteriomanik on võlgu? Kuigi on olemas KÜ-l otsus ja protokoll, mis ütleb, et võlglastele antakse peale 5-te päeva maksetähtaja möödumist teada (kirjalikult allkirja vastu vastavasisuline paber), et tal oli vaja maksta arve, ja siis kui möödunud veel 7 päeva (peale paberi saamist), siis alles antakse võlg makse kiirkäsu menetlusesse. Kas haldusfirmal on õigus sellest juhatuse otsusest lihtsalt mööda vaadata?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Üldreeglina tohib juhatus langetada võlgnevuste väljanõudmisega seotud küsimusi iseseisvalt, ilma üldkoosolekuga kooskõlastamata.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas laienevad kohustused kolme lapse isale, kes näitab vajadusel minimaalset sissetulekut?21.09.2016
Kuidas laienevad kohustused kolme lapse isale, kes näitab vajadusel minimaalset sissetulekut? Millised on summad lapse kohta, kas miinimumpalga suhtes kehtib kolme lapse kohta ikka 215 eurot kogu summas või on see summa lapse kohta? Kuidas toimub vara jaotus kui kinnisvara on soetatud mõlema nimel, kuid mees on suurema osa selle eest tasunud vabaabielu osas ja kas vabaabielu osas toimub varajaotus?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Üldreegli järgi tuleb ühele lapsele elatist tasuda minimaalselt poole kuupalga alammäära ulatuses, milleks 2016. aastal on 215 eurot. Erandjuhtudel on võimalik elatisraha vähendada alla miinimummäära – seda näiteks juhul, kui vanemal on teised lapsed, kes jääksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sellisel juhul tuleb lapse isal põhjendada oma sissetulekut tõenditega, miks tal ei ole võimalik nõutud ulatuses elatist tasuda.
Vastuseks teisele küsimusele, siis vabaabielu perekonnaseaduse mõttes ei käsitleta, seega reguleerib kooselu võlaõigusseaduse seltsingulepingu sätted. Kui mõlemad isikud on kantud omanikena Kinnistusraamatusse, on mõlemad partnerid kinnisvara omanikud ning võivad oma osa igal ajal müüa. Küsija ei ole täpsustanud, milline on tema omandiosa suurus nendevahelise kokkuleppe alusel, seetõttu ei saa praegu ka öelda, kui suurele osale on küsijal õigus peale kooselu lõppemist. Siiski tuleks kooselu lõppedes püüda teise poolega läbi rääkida ning leida mõlemat poolt rahuldav kompromiss, kuidas ja mis vormis kumbki pool kinnisvara edasi kasutab.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on võimalik, et kahte Eesti tütarettevõtet Lätis ja Leedus juhib üks direktor?21.09.2016
Kas on võimalik, et kahte Eesti tütarettevõtet Lätis ja Leedus juhib üks direktor, kes seni on ainult Läti tütarettevõtte juht?
Kui see on võimalik, siis millistel alustel saab vallandada Leedu ettevõtte direktori (koondamine, poolte kokkuleppel jne).
Kui see on võimalik, siis millistel alustel saab vallandada Leedu ettevõtte direktori (koondamine, poolte kokkuleppel jne).
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui Lätis asuva Eesti tütarettevõtte juhi töölepingus ei ole välistatud, et ta ei tohi samaaegselt juhtida muudes riikides asuvaid tütarettevõtteid, siis on see lubatud. Eesti tööõigus ei tunne aga kontserniüleseid töölepinguid, sest töölepingu seadus reguleerib vaid individuaalse töösuhte tingimusi. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1). Tööandjaks saab olla nii teovõimeline kui piiratud töövõimega füüsiline isik, samuti õigusvõimeline juriidiline isik. See tähendab, et kui töötaja teeb tööd erinevatele juriidilistele isikutele, siis peab olema iga juriidilise isikuga sõlmitud eraldi tööleping.
Leedu ettevõtte direktoriga saab töölepingu lõpetada nii poolte kokkuleppel kui ka koondamise teel. Kui isik ei ole nõus töölepingut poolte kokkuleppel lõpetama, on ainus võimalus seda teha koondamise kaudu.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas ma pean kohtule esitama tõendeid lastele tehtavate kulutuste kohta, kui soovin elatisraha suurendamist?21.09.2016
Tere!
Tekkis küsimus seoses elatusraha summa suurendamisega. Nimelt 2014.a. kohtuistungil sai kompromissi sõlmimise teel minu kahele lapsele summaks 250 eurot kuus, ehk ´a 125 eurot lapse kohta. Kohtunik ütles kohe, et mul on alati õigus tulla seda summat suurendama, kuna lapsed ei saa kaugeltki miinimumsummat. Nüüd soovikski summat suurendada. Kas ma pean kohtule esitama tõendeid lastele tehtavate kulutuste kohta? Kuidas siis enam ei piisa 250 eurost kuus? Pean esitama tšekke, jne? Kuna sooviksin kummalegi lapsele hetkel kehtivat miinimumsummat, ´a 215 eurot. Kulutused on kasvanud, mõlemale lapsele on ehitatud teisele korrusele tuba, kuid see vajab ka sisustamist, mis hetkel ongi käsil. Mitte kuidagi ei saa hakkama 250 eurose summaga.
Ette tänades,
Tekkis küsimus seoses elatusraha summa suurendamisega. Nimelt 2014.a. kohtuistungil sai kompromissi sõlmimise teel minu kahele lapsele summaks 250 eurot kuus, ehk ´a 125 eurot lapse kohta. Kohtunik ütles kohe, et mul on alati õigus tulla seda summat suurendama, kuna lapsed ei saa kaugeltki miinimumsummat. Nüüd soovikski summat suurendada. Kas ma pean kohtule esitama tõendeid lastele tehtavate kulutuste kohta? Kuidas siis enam ei piisa 250 eurost kuus? Pean esitama tšekke, jne? Kuna sooviksin kummalegi lapsele hetkel kehtivat miinimumsummat, ´a 215 eurot. Kulutused on kasvanud, mõlemale lapsele on ehitatud teisele korrusele tuba, kuid see vajab ka sisustamist, mis hetkel ongi käsil. Mitte kuidagi ei saa hakkama 250 eurose summaga.
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsele miinimummääras elatist nõudes ei tule vanemal lapse vajadusi tõendada, sama põhimõte kehtib ka juhul, kui vanem soovib elatist suurendada kehtiva miinimumini.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistu moodustamise tingimust saab tühistada, kui kõik on sellega nõustunud ja nüüd üks neist tahab taganeda sellest?21.09.2016
KÜ asutamiskoosoleku protokollis seisab: KÜ moodustamise tingimus on, et laenutagastuse perioodil ei tohi igakuine makse remondifondi (laenutagastus+reserv) olla üle 35 euro korteri kohta. Kõik on antud tingimusega nõus (0 vastuhäält) ja otsustati moodustada korteriühistu.
Nüüd tahab üks ühistu liige seda tingimust tühistada, kuigi oli eelnevalt sellega nõustunud. Kas saab ühistu moodustamise tingimust tühistada, kui kõik on sellega nõustunud ja asutamiskoosoleku protokoll on notariaalselt kinnitatud? KÜ moodustati 2015.a. detsembris.
Nüüd tahab üks ühistu liige seda tingimust tühistada, kuigi oli eelnevalt sellega nõustunud. Kas saab ühistu moodustamise tingimust tühistada, kui kõik on sellega nõustunud ja asutamiskoosoleku protokoll on notariaalselt kinnitatud? KÜ moodustati 2015.a. detsembris.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
Kui see isik leiab, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, oli tal korteriühistuseaduse § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
Seega on käesoleval juhul tegemist üldkoosoleku otsuste kehtivuse küsimusega. Lisaks on oluline märkida, et korteriühistu tegevust reguleerivad eelkõige põhikiri ja seadus.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee