Õigus

Tööandja on minu mainet kahjustanud, soovin kohtuse minna. Kas pean riigilõivu ka selle eest maksma?

Töötan Suurbritannia lipu all oleval laeval. Sammuti asub ka tööandja Suurbritannias ja palk laekub sealt. Elan eestis, kuid viibin aastas 7-9 kuud merel. Kas pean Eestis tasuma laekunud palgalt maksud?

Ma olen oma lapse emast lahus. Mulle väga ei taheta näidata last ja kui näen, siis kuus korra ja tund aega, mis on väga vähe. Lapse ema on lapsega käinud minu loata Soomes. Sooviksin, et kas kohtu kaudu on võimalik paika panna, et kaua mul on võimalik last näha ja millal ning mis tehakse selle rahaga, mida mina saadan lapse jaoks? Kuhu pean pöörduma jne.

Tere!

Olete 2014 aasta Postimehe artiklis kirjutanud, et

"Kui juba täisealiseks saanud laps jätab kooli pooleli, lõppeb vanematel tema suhtes ülalpidamiskohustus. Vanematel on ülalpidamiskohustus täisealise lapse suhtes, kes jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist ehk siis on ülalpidamiseks õigustatud vaid katkematult põhi- või keskharidust omandav täisealiseks saanud laps."

Kas see on ka 2016 aastal nii? Või on seadused muutunud.
Kas saate palun tuua välja seaduse paragrahvi, mis seda mustvalgelt ütleb?
Vajan kindlat teadmist, et ülalpidamiseks on õigustatud vaid katkematult põhi- või keskharidust omandav täisealiseks saanud laps. Et kui laps kooli nimekirjast välja arvati ja ta on täiseline, siis enam elatist tasuma ei pea?

Suured tänud ette!

Abielludes ei olnud partneril invaliidsust. Abielu ajal see tuvastati. Kui nüüd lahutada temast, siis jääb ülalpidamiskohustus tema eest? Aga kui invaliidsuse dokumentides on tõend, et selline puue / invaliidsus oli isikul juba sünnist saati. Lihtsalt Eesti teadus ei osanud neid veel diagnoosida. Seetõttu elas inimene kogu aeg selle puudega, kuid ei teadnud sellest ise ja teised. Enne kui suundus tööpõllule, siis tekkis probleem. Kui arstid on dokumenteerinud, et antud puue saabki ja on juba lapse sünnil kaasas. Siis kas selliselt abielu ajal teada saadud puue (mida pole osapool ju varjanud, lihtsalt süsteemi vea tõttu on ta suutnud märkamatuks jääda) on kohustatud lahutuse korral ikkagi lahtutatud partnerit ülal pidama? Sisuliselt oli inimesel puue (sai ainult juba sünnist saati olla ja mitte kuidagi teisiti) aga välja uurimata. Kas temaga abiellunud inimene on sellisel juhul seadustega kaitstud? Kuhu pöörduda?

Tere
Kui suurest summast alates on lubatud KÜ-l anda võlg edasi inkassole? Või siis mitu kuud maksimaalselt saab korteri omanik jätta arved maksmata?

Tänan vastuse eest!

A2 kategooriaga võib juhtida liiklusseaduse paragrahv 93 lg.3 p.2 nimetatud tingimustele vastavat sõidukit. Kui juhtida neile tingimustele mitte vastavat sõidukit (võimsamat), siis mis liiklusseaduse paragrahvi järgi juht vastutab politsei poolt karistamisel? Kas tõlgendatakse seda kui juhtimisõiguseta juhtimist või muu liiklusseaduse rikkumisena (ls paragrhv 242 lg.1) Ootan huviga vastust, ette tänades!

9-aastane poiss lähenes rattaga ülekäigurajale, aeglustas ja nähes, et auto samuti aeglustas, siis arvas poiss, et teda lastakse läbi ja jätkas sõitu. Paraku autojuht ei näinud ratturit üldse ja kiirendas, rattur sõitis autole külje pealt sisse. Auto omanik nõuab tekitatud kahjude hüvitamist. Eeskirjade järgi on autojuhil õigus, aga mis variandid oleksid lapsevanematel oma last kaitsta?

Tere
Millised võimalused on vahetada inimesel isanime. Kõnealune on minu täisealine poeg, kes sündis minu abielus olles, kuid sai minu ütluse järgi teise isanime kui oli minu abikaasa. Tänaseks on minu abikaasa surnud, kuid ma sooviks oma pojale anda tema nime. Millised võimalused selleks on?

Ette tänades

Tere
Üks korteriomanik elab välismaal ja omab korterit meie majas. Kord käis ta ka koosolekul ja siis soovisime ta korterit näha ja avastasime maja seinas prao, kuna ta korteris puuduvad vaheseinad ja kõik on tegemata. Oleme pidevalt öelnud, et ehitage oma korterisse vähemasti kandvad seinad, et takistada maja seina pragunemast ja katuse alla kukkumist. Lubab ainult, kuid töö ikka tegemata. Korterit ei küta ta ka, kuigi nõue on 18 kraadi, majal on elektriküte (õhksoojuspumpadega), tal pole ka seda. Talviti on korter kütmata ja niiske. Kuna olime hirmul ja see oli ohtlik ka teistele, siis tegi ühistu oma rahadega seina korda ja tugevdas ka katuse konstruktsioone. Selline küsimus, kas on ühistul mingigi võimalus nõuda omanikult vähemasti pool summat makstud summast tagasi? Kuna omaniku hooletus ja pidev lubamine on ühistu liikmed kõik vihaseks ajanud. Üldkoosolek juba nõuab, et kui omanik seda tehtud ei saa, siis hakkame kohtu kaudu nõudma, et ta võõrandaks oma korteri. On see tulemuslik, saab seda nõuda?
Lugupidamisega