Õigus
Küsimus: Kui õiged või õigustühised on korteriühistu juhatuse otsused ja kokkulepped, kui nende ametiaeg on läbi?16.09.2016
KÜ on tekkinud olukord, kus vastavalt MTÜ seaduse paragrahv 28 (1) kohaselt valitakse juhatus kuni kolmeks aastaks, on juhatuse ametiaeg lõppenud, kuid samad isikud jätkavad sellest hoolimata juhatuse liikmete tööd so. otsuste tegemine ja lepingute sõlmimine. Olen mitmel korral juhatust sellest informeerinud ja isegi kokku kutsuti üldkoosolek, kus üheks päevakorra punktiks oli uue juhatuse valimine või olemasoleva juhatuse ametiaja pikendamine. Üldkoosolekul selle punktini ei jõutud, kuna põhiliselt arutati päevakorraväliseid punkte.
Samuti olen olukorras, kus juhatus on teinud otsused peale oma ametiaega ning mina olen nende otsuste vastu, on mind kaevanud KÜ juhatus kohtusse, et saavutada kohtu kaudu minu nõusolek. Küsimus - kui õiged või õigustühised on juhatuse otsused ja kokkulepped kui nende ametiaeg on läbi?
Samuti olen olukorras, kus juhatus on teinud otsused peale oma ametiaega ning mina olen nende otsuste vastu, on mind kaevanud KÜ juhatus kohtusse, et saavutada kohtu kaudu minu nõusolek. Küsimus - kui õiged või õigustühised on juhatuse otsused ja kokkulepped kui nende ametiaeg on läbi?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Samas on oluline silmas pidada, et korteriühistu nõude kehtivuse hindamisel, ei ole korteriühistu juhatuse liikme volituste kehtivus ainus mõõdupuu, mille järgi nõude õiguspärasust hinnata. Näiteks juhul, kui korteriühistu poolt esitatud nõue tuleneb korterelamu tavapärasest majandamisest, ning selle on heaks kiitnud enamus korteriomanikke, siis on korteriühistu liige kohustatud seda täitma.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas saan lapsele elatisraha, kui lapse isa on vanglas? 15.09.2016
Tere päevast!
Soovin teada, kas on võimalus ka alimentide raha saada riigi poolt kui lapse isa on vanglas.
Ette tänades
Soovin teada, kas on võimalus ka alimentide raha saada riigi poolt kui lapse isa on vanglas.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esmalt tuleb elatisnõue ikkagi esitada lapse isa vastu ja kui lapse isalt ei ole võimalik elatist saada, peaks nõude esitama lapse isapoolsete vanavanemate vastu.
Riik maksab lapsele vanema asemel elatisraha väga piiratud ulatuses – elatisabi makstakse 90 päeva eest ja elatisabi päevamäär on üks kolmandik lapsetoetuse määrast (2016. aastal on lapsetoetuse määr 9,59 eurot). Elatisabi on võimalik taotleda vaid siis, kui nõuate elatist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täiskasvanud laps saab sünnitunnistusel isaks märkida ema abikaasa, kes on teda täiskasvanuks saamiseni kasvatanud?15.09.2016
Tere.
Lapse bioloogilise isaga katkesid igasugused kontaktid, kui laps oli 5-kuune. Nüüdseks on laps 19a ja õpib ülikoolis.
Lapse ema ei ole nõudnud lapse bioloogiliselt isalt elatist jms, ema ja lapse bioloogiline isa ei olnud abielus, kuid sünnitunnistusele on kantud bioloogilise isa nimi ja lapsel on bioloogilise isa perekonnanimi.
Lapse ema abiellus ja tema abikaasa on kasvatanud/koolitanud jms last kuni lapse täisealiseks saamiseni ehk siis olnud lapsele isa.
Kuna perekonnaseadus ütleb, et lapsendada saab ainult alaealist last, (ehk vanemate teadmatusest vms jäi see toiming varem teostamata) siis kuidas ja mida peab tegema, et ei tekkiks olukorda kus põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse korral peab laps tulevikus hakkama hooldama oma bioloogilist isa? Kas täiskasvanud lapsel on võimalik muuta oma sünnitunnistust nt isaks märkida ema abikaasa, kes on last kasvatanud imiku east alates?
Lapse bioloogilise isaga katkesid igasugused kontaktid, kui laps oli 5-kuune. Nüüdseks on laps 19a ja õpib ülikoolis.
Lapse ema ei ole nõudnud lapse bioloogiliselt isalt elatist jms, ema ja lapse bioloogiline isa ei olnud abielus, kuid sünnitunnistusele on kantud bioloogilise isa nimi ja lapsel on bioloogilise isa perekonnanimi.
Lapse ema abiellus ja tema abikaasa on kasvatanud/koolitanud jms last kuni lapse täisealiseks saamiseni ehk siis olnud lapsele isa.
Kuna perekonnaseadus ütleb, et lapsendada saab ainult alaealist last, (ehk vanemate teadmatusest vms jäi see toiming varem teostamata) siis kuidas ja mida peab tegema, et ei tekkiks olukorda kus põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse korral peab laps tulevikus hakkama hooldama oma bioloogilist isa? Kas täiskasvanud lapsel on võimalik muuta oma sünnitunnistust nt isaks märkida ema abikaasa, kes on last kasvatanud imiku east alates?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse sünnitunnistuselt kustutatakse kanne bioloogilise isa kohta vaid juhul, kuid laps lapsendatakse, kuid antud juhul see enam võimalik pole, sest laps on saanud täisealiseks.
Juhul, kui vanem on jämedalt rikkunud lapse ülalpidamiskohustust, võib see olla aluseks lapse ülalpidamiskohustuse piiramiseks või ülalpidamiskohustusest vabastamiseks abivajava vanema ees. On aga vaieldav, kas vanem on lapse suhtes ülalpidamiskohustust rikkunud, kui teine vanem pole elatist temalt nõudnud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas võõrandada osa kaasomandist, kui üks kaasomanik on surnud ja temalt ei saa kuidagi nõusolekut taotleda?15.09.2016
Tere
Korteriomanikud soovivad võõrandada osa kaasomandist. Kõik korteriomanikud on tehinguga nõus, puudu on ühe korteri omanike nõusolek. KOS par 8 prim 1 nõuded on täidetud, et saaks kaasomanikelt nõuda osa kaasomandiosast eraldamist. Probleem on selles, et korteriomand, kelle nõusolekut tehinguks ei ole, on abikaasade kaasomandis. Üks kaasomanikest on aga väidetavalt aastaid juba surnud (pole EV kodanik ja dokumendid puuduvad). Abikaasal on siiani läbi viimata pärimismenetlus ja väidetavalt ei ole surmatunnistustki. Millised on võimalused võõrandamisprotsessiga edasiminekuks? Kas saame kohtus siiski nende korteriomanike tahteavaldust nõuda, kuigi üks neist on surnud? Või millest peaks alustama?
Ette tänades!
Korteriomanikud soovivad võõrandada osa kaasomandist. Kõik korteriomanikud on tehinguga nõus, puudu on ühe korteri omanike nõusolek. KOS par 8 prim 1 nõuded on täidetud, et saaks kaasomanikelt nõuda osa kaasomandiosast eraldamist. Probleem on selles, et korteriomand, kelle nõusolekut tehinguks ei ole, on abikaasade kaasomandis. Üks kaasomanikest on aga väidetavalt aastaid juba surnud (pole EV kodanik ja dokumendid puuduvad). Abikaasal on siiani läbi viimata pärimismenetlus ja väidetavalt ei ole surmatunnistustki. Millised on võimalused võõrandamisprotsessiga edasiminekuks? Kas saame kohtus siiski nende korteriomanike tahteavaldust nõuda, kuigi üks neist on surnud? Või millest peaks alustama?
Ette tänades!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Soovitan Teid pöörduda avaldusega korteriomandi asukohajärgse kohtu poole, paluda määrata pärandi hoiumeetmete rakendamise korras pärandile hooldaja, ning anda talle volitus kaasomandi esemest osa võõrandamise kooskõlastuse andmiseks.
Kohus lähtub pärandi hoiumeetmete rakenamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 584-590.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas koristaja peab tõesti olema 8 tundi järjest jalgel ilma puhke- ja lõunapausita?14.09.2016
Tere!
Olen kooli koristaja. Tööandja nõuab, et ma oleksin kõik 8 tundi kogu aeg lapp/mopp käes (jalgadel) ja teeksin tööd. Mopiga töö hõlmab sundliigutusi ja töökeskkond on suures lärmis. Kas mul on õigus lõunapausile ja teatud puhkpausidele (sundasend ja kogu aeg jalgadel) või mitte? Töökohas puudub mul võimalus ja koht korrakski jalgu puhata (vaikuses).
Kui olen võtnud lõunapausi, siis on juba öeldud, et näe sinu lõunapausi ajal juhtus juba midagi ja sind ei olnud. Kas on õigus süüa rahulikult, ilma et segatakse või eeldatakse, et söömine jääb katki ja jätkan tööd.
Tänan
Olen kooli koristaja. Tööandja nõuab, et ma oleksin kõik 8 tundi kogu aeg lapp/mopp käes (jalgadel) ja teeksin tööd. Mopiga töö hõlmab sundliigutusi ja töökeskkond on suures lärmis. Kas mul on õigus lõunapausile ja teatud puhkpausidele (sundasend ja kogu aeg jalgadel) või mitte? Töökohas puudub mul võimalus ja koht korrakski jalgu puhata (vaikuses).
Kui olen võtnud lõunapausi, siis on juba öeldud, et näe sinu lõunapausi ajal juhtus juba midagi ja sind ei olnud. Kas on õigus süüa rahulikult, ilma et segatakse või eeldatakse, et söömine jääb katki ja jätkan tööd.
Tänan
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 47 lõige 2 kohaselt peab tööandja võimaldama töötajale iga kuuetunnise töötamise kohta vähemalt 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja, mida ei arvata tööaja hulka. Seda pausi on töötaja võimalik ise planeerida (nt minna lähedal asuvasse kohvikusse sööma vms).
Tööpäevasisene vaheaeg arvatakse tööpäeva hulka, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik töötajale vaheaega anda ja tööandja loob võimaluse puhata ja einestada tööajal (nt restoranitöötaja, kes on üksi tööl ja kliendi sisenemisel peab jätkama töökohustuste täitmist).
Lisaks on teatud tööiseloomu korral töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 3¹ kohaselt tööandjal kohustus anda tööpäeva kestel täiendavaid puhkepause, mis arvatakse tööaja hulka (suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul). Kas neid pause peab andma ja millal, see peaks selguma tööandja poolt läbiviidava riskianalüüsi käigus. Kui riskianalüüsi põhjal nähakse ette täiendavad pausid, siis nende andmise kord (pikkus, kordade arv jne) sätestatakse üldjuhul töökorralduse reeglites.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 -16.30).
Küsimus: Kuidas mul on võimalik astuda välja MTÜ juhatusest ja MTÜ-st endast?14.09.2016
Tere!
Kuidas mul on võimalik astuda välja MTÜ juhatusest ja MTÜ-st endast? Nimelt sai mõni aasta tagasi registreeritud MTÜ. Kuna tuttaval oli asutamiseks vaja kedagi veel, olin nõus. Tänaseks selle inimesega enam ei suhtle ja mulle teadaolevalt on ta ka MTÜ-le laenu võtnud minu teadmata. Kuna olen nagunii juhatuses vaid fiktiivselt ja selle organisatsiooniga mingeid kokkupuuteid enam pole, ei soovi ma ka vastutada enam nende asjade eest. Inimene ise on kadunud ja ei vasta enam ühelegi meilile, ega kõnele... Mida peaksin tegema? Ja kas teise juhatuse liikme võetud laenude eest MTÜ-le saab ka mind vastutavaks võtta?
Ette tänades
Kuidas mul on võimalik astuda välja MTÜ juhatusest ja MTÜ-st endast? Nimelt sai mõni aasta tagasi registreeritud MTÜ. Kuna tuttaval oli asutamiseks vaja kedagi veel, olin nõus. Tänaseks selle inimesega enam ei suhtle ja mulle teadaolevalt on ta ka MTÜ-le laenu võtnud minu teadmata. Kuna olen nagunii juhatuses vaid fiktiivselt ja selle organisatsiooniga mingeid kokkupuuteid enam pole, ei soovi ma ka vastutada enam nende asjade eest. Inimene ise on kadunud ja ei vasta enam ühelegi meilile, ega kõnele... Mida peaksin tegema? Ja kas teise juhatuse liikme võetud laenude eest MTÜ-le saab ka mind vastutavaks võtta?
Ette tänades
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
MTÜ juhatusest tagasiastumiseks tuleb saata MTÜ liikmetele teade enda tagasiastumise kohta. Seejärel tuleks informeerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit sellest, et registris on ebaõiged andmed, kuna Te pole enam juhatuse liige, kuna olete tagasi astunud. Sellises olukorras on registripidajal kohustus andmed ise ära parandada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas elatisraha maksmise kohustus täisealisele lapsele kehtib ka kõrg- ja kutsehariduse omandamisel?14.09.2016
Tere!
Kas elatisraha maksmise kohustus täisealisele lapsele kehtib ka kõrg- ja kutsehariduse omandamisel? Mõningates kohtades leian infot, et ainult põhi- ja keskhariduse omandamisel jätkub elatisraha maksmise kohustus täisealisele lapsele (v-o kõrg- ja kutseharidus lisandus alles seadusesse hiljuti?). Sooviks ka viidet seadusele, kus see on välja toodud.
Tänan!
Kas elatisraha maksmise kohustus täisealisele lapsele kehtib ka kõrg- ja kutsehariduse omandamisel? Mõningates kohtades leian infot, et ainult põhi- ja keskhariduse omandamisel jätkub elatisraha maksmise kohustus täisealisele lapsele (v-o kõrg- ja kutseharidus lisandus alles seadusesse hiljuti?). Sooviks ka viidet seadusele, kus see on välja toodud.
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 97 punkti 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Muudatus, mille kohaselt on ülalpidamiseks õigustatud ka kõrgharidust omandav laps, jõustus 01.10.2015.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas siis kui laps on poole ajast minu kastavada, pole tegelikult lapse emal õigust nõuda tervet elatise summat?14.09.2016
Tere,
On suusõnaliselt lapse emaga tehtud kokkulepe, et maksan iga kuu 200€ elatist lapsele. Lisaks aitan veel jooksvate asjadega, mis võivad erinevatel kuudel tulla (ostsin jalgratta, riideid, vitamiinid jne.) Eelmisel kuul toetatud 260€-ga.
Tegelikult on asi nüüd nii, et kahel päeval tööpäevadest (E ja K) võtan lapse mina lasteaiast ja järgmine päev viin lasteaeda. Ehk 8 päeva kuust on laps sealt juba minuga. Üle nädala on laps terve nädalavahetus minuga (R, L, P) ehk 6 päeva kuust on nädalavahetused. Kokku on laps minu kasvatada ja hoida 14 päeva mis on sisuliselt pool tervest kuust (30 päeva). Mul ei ole midagi selle vastu, see oli minu enda soov.
Seadus: PKS § 100 (2) Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamise. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
Kas see tähendab seda, et kui laps on poole ajast minu kastavada (minu tahtmine ja soov), siis tegelikult ei ole lapse emal õigust nõuda tervet summat? Elatise suurus täies ulatuses kehtib siis kui üks lapse vanematest lapse ülalpidamise ja kasvatamisega ei tegele. Tegin ettepaneku unustada see 200€ ja jagada arved/kulutused lapsele pooleks kuna kasvatame ikkagi ju koos, aga praegu see mõte sinna jäigi. Kuna ametlikult ei ole elatise nõuet mulle peale pandud, kas seda võib hetkel seadusest tulenevalt vähendada vähemalt poole võrra 100€-le, kuna poole kuu päevadest katan ma lapse elamiskulud nagunii ise.
Tänan,
On suusõnaliselt lapse emaga tehtud kokkulepe, et maksan iga kuu 200€ elatist lapsele. Lisaks aitan veel jooksvate asjadega, mis võivad erinevatel kuudel tulla (ostsin jalgratta, riideid, vitamiinid jne.) Eelmisel kuul toetatud 260€-ga.
Tegelikult on asi nüüd nii, et kahel päeval tööpäevadest (E ja K) võtan lapse mina lasteaiast ja järgmine päev viin lasteaeda. Ehk 8 päeva kuust on laps sealt juba minuga. Üle nädala on laps terve nädalavahetus minuga (R, L, P) ehk 6 päeva kuust on nädalavahetused. Kokku on laps minu kasvatada ja hoida 14 päeva mis on sisuliselt pool tervest kuust (30 päeva). Mul ei ole midagi selle vastu, see oli minu enda soov.
Seadus: PKS § 100 (2) Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamise. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
Kas see tähendab seda, et kui laps on poole ajast minu kastavada (minu tahtmine ja soov), siis tegelikult ei ole lapse emal õigust nõuda tervet summat? Elatise suurus täies ulatuses kehtib siis kui üks lapse vanematest lapse ülalpidamise ja kasvatamisega ei tegele. Tegin ettepaneku unustada see 200€ ja jagada arved/kulutused lapsele pooleks kuna kasvatame ikkagi ju koos, aga praegu see mõte sinna jäigi. Kuna ametlikult ei ole elatise nõuet mulle peale pandud, kas seda võib hetkel seadusest tulenevalt vähendada vähemalt poole võrra 100€-le, kuna poole kuu päevadest katan ma lapse elamiskulud nagunii ise.
Tänan,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad seejuures lapse ülalpidamiseks võrdselt kulutusi, ei peaks kummalgi vanemal olema elatise maksmise kohustust. Seega pelgalt asjaolu, et laps on mõlema vanema juures võrdse osa ajast, ei anna alust elatise vähendamiseks, vaid tuleb konkreetselt hinnata seda, mis ulatuses teevad vanemad lapse ülalpidamiseks kulutusi.
Peaksite lapse emaga kokku arvutama lapse igakuised ülalpidamiskulud ja seejärel vaatama, kui suur osa neist kummagi vanema kanda jääb. Tulemusest lähtuvalt võib olla põhjendatud nii hetkel makstava elatise vähendamine kui ka elatise mittemaksmine, oleneb täielikult asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mehe poolt laenumaksmine on aluseks, et nüüd vormistatakse korteriomand tema nimele?14.09.2016
Korter on ühisvarana ostetud abielu ajal, nüüd lahutatud 10a. Soovisin jätta ühisele lapsele kui oma elu peale läheb. Hetkel veel 12-aastane. Eksmehega täielik usaldus puudub. Nüüd soovib terve maja, kus 8 korterit, maja kaasomandist muuta notari juures korteromanditeks. Eksmees saatis eellepingu, mille järgi läheks korteri ainuomanikuks tema. Ta ütles, et kõik on seadusega kooskõlas vastavalt laenulepingule ja kinnisturaamatule jne. Laen on jah tema nimel ja ta ka maksab seda, aga mul tunne, et selle lepingu järgi loobuksin ühisomandist.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter on soetatud abielu ajal, on tegemist Teie ja endise abikaasa ühisvaraga. Asjaolu, et endine abikaasa on maksnud laenu, ei muuda korterit tema lahusvaraks, seega peaks kinnistusraamatusse ühisomanikena sisse kantama nii Teie kui ka endine abikaasa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eesti käibemaksukohuslane maaklerfirma peab soome kliendile arve esitamisel lisama käibemaksu?14.09.2016
Tere,
Kas Eesti käibemaksukohuslasest ettevõte (maaklerfirma, kes vahendab teenuseid, ise ei oma kinnisvara) peaks lisama korteri (üüri/müügi) vahendusteenusele käibemaksu juhul kui vahendatav korter asub Eestis, aga vahendustasu maksja ja teenuse saaja on Soome käibemaksukohuslasest ettevõte?
Ette tänades
Kas Eesti käibemaksukohuslasest ettevõte (maaklerfirma, kes vahendab teenuseid, ise ei oma kinnisvara) peaks lisama korteri (üüri/müügi) vahendusteenusele käibemaksu juhul kui vahendatav korter asub Eestis, aga vahendustasu maksja ja teenuse saaja on Soome käibemaksukohuslasest ettevõte?
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
