Õigus

Nõuded taksol nõutavale plafoonile on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.09.2015.a määrusega nr 118, mille § 1 kohaselt peab taksol kasutatav plafoon olema sõiduki katusel risti sõidusuunaga, sisevalgustusega ja selle esiküljel peab olema trükitähtedega kirjutatud ainult sõna „TAKSO” minimaalse tähemärgi kõrgusega neli sentimeetrit. Seega, kui plafoonil ei ole kirja "TAKSO", siis ei ole põhjust plafooni pidada ühistranspordiseaduse § 64 lg-te 3 ja 4 kohaseks taksotunnuseks. Taksotunnuseid ei või ÜTS § 64 lg 5 kohaselt paigaldada sõidukile, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti.

Samas tuleb silmas pidada, et mootorsõidukile tohib paigaldada vaid selliseid valgustus. ja valgussignalisatsiooniseadmeid, mis on lubatud õigusaktidega (majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määrus nr 42., lisa 1 kood 201). Sõiduki katusele paigaldatavad valgussignalisatsiooniseadmed on käsitletavad kood 224 kohaste valgusreklaamseadmena ning nende paigaldamisel tuleb järgida samuti kehtestatud nõudeid.

Sõiduki teisaldamise õiguslikud alused tulenevad liiklusseaduse §st 92. Sõiduki teisaldamise võib tellida, kui sõiduk on pargitud:
1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2) nii, et see kahjustab teed või haljasala;
3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita;
5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul;
7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt;
8) ühissõidukirajale.

Eraparkimiskohtade puhul tuleb kõne alla eelkõige punkt 7, st olukord, kus liikluskorraldusvahenditega on kehtestatud parkimine vaid parkimiskoha omanikule ning keelu eirajaid on liiklusmärgiga hoiatatud sõiduki teisaldamise võimalikkusest.

Tere!

Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Seega varalahususe korral kuulub ostetav kinnisvara sellele abikaasale, kelle omandisse kinnisvara läheb.

Ühe abikaasa surma korral on teine abikaasa koos lastega seadusjärgne pärija, kuid testamendiga on võimalik pärijateks määrata vaid lapsed. Kui surnud abikaasal on oma surma hetkel üleelanud abikaasa suhtes ülalpidamiskohustus, on üleelanud abikaasal vaatamata testamendile õigus sundosale, seda kuidagi välistada ei saa.

Kui abikaasa soovib Teile kinnisvara ostuks raha kinkida, peaksite võimalike komplikatsioonide vältimiseks selle ka kinketehinguna vormistama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 6 lõige 6 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama tööajakava teatavaks tegemise tingimusi. Seega peab töölepingust selguma, millal esitatakse tööajakava järgmise perioodi kohta ja kui pikk on periood, mille kohta tööajakava esitatakse.

Tööleping moodustub mõlema poole kokkuleppel. See tähendab seda, et kui töötaja ei nõustu mõne tingimusega või mõni tingimus jääb arusaamatuks, siis tasub sellel teemal enne tööle asumist/töölepingule allakirjutamist veel läbirääkimisi pidada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 -16.30).

Kinnisvara müügitulust saab maha arvata summa, mille müüja korteriosa soetamisel tegelikult maksis. Pole oluline, kuidas omand on kaasomanike vahel jaotatud.

Tere!

Kui vanem täidab lapse ees korrektselt ülalpidamiskohustust, on ka lapsel tulevikus vanema abivajaduse korral tema suhtes ülalpidamiskohustus. Abivajadus tähendab seda, et isik ei suuda enam ise oma ülalpidamise eest hoolitseda – näitena võib tuua olukorra, kus isik ei suuda enam ise enda eest hoolitseda ja ta tuleb paigutada hooldekodusse, kuid isiku sissetulek ei kata hooldekodutasu. Nüüd juhul, kui vanem on oma lapse suhtes ülalpidamiskohustust täitnud, tuleks täisealisel lapsel anda oma vanemale ülalpidamist, osalise hooldekodutasu maksmise näol.

Ülalpidamiskohustus ei tähenda seda, et lapsel tuleks tasuda vanema võlad – vanema võlgade tasumise kohustus tekib lapsel vanema surma korral ja seda vaid siis, kui laps on vanema pärijaks ja ta võtab pärandi vastu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere,

Vanematel on lapse suhtes üldjuhul võrdne ülalpidamiskohustus, mis tähendab seda, et isa peaks panustama lapse ülalpidamisse sama palju kui Teie. Antud juhul peaks seega isa panus olema samuti elatise miinimummäära ulatuses, kuid see ei tähenda otseselt seda, et isa peaks lapsele iga kuu kõnealuse summa üle andma. Isal on õigus täita ülalpidamiskohustust ka vahetult, näiteks lapsele vajalikke esemeid soetades või lapse ülalpidamisega seotud arveid tasudes.

Kui lapse isa igakuine panus seisnebki vaid iganädalase 20 euro suuruse taskuraha andmises, peaksite juhtima lapse isa tähelepanu eeltoodule, äkki motiveerib see teda last rohkem toetama. Kui mitte, näen ainukese võimalisena seda, et laps nõuab isalt elatist kohtu kaudu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõige 2 punkt 1 kohaselt on tööandja kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida töölepingu tingimuste, nt tööülesannete muutmises. Tööandja ei saa tööülesandeid ühepoolselt muuta, s.t selleks peab olema töötaja nõusolek (TLS § 12). Töötaja võib oma nõusoleku anda nii suuliselt, kirjalikult kui ka vaikivalt oma käitumisega asudes uusi ülesandeid täitma. Samuti võivad pooled kokku leppida uues töötasus.

Kui töötaja ei ole nõus tööandja poolt pakutava uue töötasu või tööülesannetega tuleks sellest tööandjale teada anda, soovituslikult kirjalikult.

Ületunnitöö puhul tuleb esmalt kindlaks teha arvestusperioodi pikkus. Kui töötaja töötab summeeritud tööaja alusel, siis on võimalik rakendada kuni 4 kuu pikkust arvestusperioodi. Kui töötaja tööaeg 5 päeva nädalas 8 tundi päevas, siis ei ole võimalik üle ühekuulist arvestusperioodi rakendada.

Kui töötaja arvestusperioodi pikkus on 4 kuud, siis ületunnid selguvad neljanda kuu lõpuks. TLS § 44 lõige 6 kohaselt tuleb kokkuleppe puudumisel ületunnitöö hüvitada tasustatud vaba ajaga. Seega esmalt tuleb lisaks tavalisele töötasule tehtud ületunnitöö tasustada kokkulepitud tunnipalga alusel või keskmise tunnitasu alusel, kui töötaja töötasu on kokkulepitud kuutasu määras. Seejärel tuleb anda töötajale tasustatud vaba aega võrdeliselt tehtud ületunnitööga võimalikult ruttu pärast perioodi lõppu, millal ületunnid tekkisid.

TLS § 44 lõige 7 kohaselt võivad poole kokku leppida, et ületunnitöö tasustatakse 1,5-kordse töötasuga.

Lisan, et ületunnitöö saab olla üksnes kokkuleppeline, s.t töötajal ei ole kohustust ületunnitöö tegemisega nõustuda (TLS § 44 lõige 1).

Saamata jäänud töötasu on töötajal õigus nõuda 3 aastat tagant järele läbi töövaidluskomisjoni.

Töötaja saab igal ajal esitada ülesütlemisavalduse omal soovil TLS § 85 lõige 1 alusel teatades sellest 30 kalendripäeva ette. Töötajal on võimalus esitada ka erakorraline ülesütlemisavaldus tööandja rikkumiste tõttu TLS § 91 lõige 2 alusel. Erakorraline ülesütlemine eeldab, et töötaja on pööranud tööandja tähelepanu rikkumistele ja palunud nende lõpetamist. Kui peale mitmekordseid pöördumisi ei ole tööandja oma rikkumisi lõpetanud, võib kõne alla tulla erakorraline ülesütlemine. Erakorralise ülesütlemise puhul võib jätta etteteatamistähtaja järgimata kui mõlemapoolseid huve järgides ei või mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist, s.t tegemist peab olema raske rikkumisega.

Lisaks on võimalus töösuhe lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 -16.30).

Sissekirjutus ei ole määrav eluaseme määratlemisel. Inimesel võib olla ka mitu eluaset. Kahe aasta jooksul saab maksuvabalt müüa ainult ühe eluaseme. Seega tuleb valida, kummalt müügilt tulumaks tasuda. Kolhoosiosakute eest erastatud korteri soetamismaksumus on null ja tulumaks tuleb tasuda kogu müügitulu pealt. Kaasomandisse ostetud korteri ostuhinna saab müügitulust maha arvata.

Lugupeetud pöörduja

Kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste graafikusse, siis teatab töötaja puhkusele jäämisest kirjalikult 14 kalendripäeva ette (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 69 lõige 3 ja täiskasvanute koolituse seadus (edaspidi TÄKS) § 13 lõige 6).

Õppepuhkust kasutatakse kalendripäevades ning töötaja võib ise otsustada, millistel päevadel ta õppepuhkust kasutab. Oluline on järgida kirjaliku avalduse nõuet ja etteteatamistähtaega.

Tööandja võib õppepuhkuse andmisest keelduda järgmistel juhtudel:
1) Töötaja ei teata õppepuhkusele jäämisest seaduses ettenähtud korras.
2) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta.
3) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lõige 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid õppepuhkust soovib kasutada L-P, siis võib tööandja keelduda. Kui töötaja soovib õppepuhkust kasutada R-P, siis tööandja keelduda ei saa.

Töötaja nn normtunnid vähenevad puhkusel (sh õppepuhkusel) ja töövõimetuslehel oldud aja võrra, s.t et töötaja ei pea neid tunde n.ö järgi tegema. Kui töötaja töötab täiskoormusega, siis nt septembrikuus on tema normtundide arv 176. Kui õppepuhkuse päevad langevad töötaja tööpäevadele, siis selle aja võrra peab töötaja vähem töötunde tegema.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 -16.30).