Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas reklaamklippide filmimisel kohale tellitud toitlustus on normaalne kulu või on seal mingid maksuerisused?14.09.2016

Tere,
firma tegeleb reklaamklippide valmistamisega Eestis. Selleks kasutatakse statiste ja võttemeeskonda eestist ja välismaalt. Kuna võttepäevad on pikad ja enamjaolt puudub võtteplatsi läheduses söömise võimalus, tellitakse võtteplatsile cateringi teenus töötajate toitlustamiseks. Ettevõte tasub cateringi teenuse eest arve alusel. Kas ja kuidas see maksustakase? Või on see siiski tavapärane otseselt ettevõtlusega seotud kulu?

Tänan

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Vello Vallaste
loe lisaks
See on tavaline ettevõtluse kulu, mida ühegi maksuga ei maksustata.
 

Küsimus: Kas juhul, kui isal ei jää elatusmiinimumi kätte, maksab elatisraha mulle meie lapse eest riik?13.09.2016

Tere. Lapse isa saab palka, millest peetakse kinni ta vanema lapse elatis ning kõik elatusmiinimumist üle jääva osa võtavad ära teised kohtutäiturid seoses kahe erineva võlanõudega. Tahan nüüd hakata ka oma lapsele elatist saama ja uurin võimalusi, kuidas seda teha nii, et lapse isale siiski jääb kätte ka esmaseks tarviduseks vajalik raha. Kas on parem, kui ta vabatahtlikult maksab oma 500 eurosest palgast 215 elatiseks või kui läbida kohtutee, kas siis, kui talle endale ei jää elatusmiinimumi kätte maksab elatisraha mulle meie lapse eest riik?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Hanna Kivirand
loe lisaks
Tere!

Kindlasti soovitan enne kohtusse pöördumist üritada lapse isaga kokkuleppele jõuda, vanemate omavaheline kokkulepe on alati parim lahendus. Kui lapse isa majanduslik olukord on väga kehv, võite kasvõi ajutiselt kokku leppida ka väiksemas summas kui kehtiv elatismiinimum, kuid see oleneb juba Teist.

Kui otsustate siiski kohtusse pöörduda ja kohus mõistab lapse isalt elatise välja, kuid lapse isa ei asu kohtuotsust vabatahtlikult täitma, tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Lapse elatisnõue on võrreldes teiste nõuetega esikohal, seega enne teisi võlgasid peetakse lapse isa sissetulekust kinni laste elatisnõuded. Riik tasub vanema eest elatisabi näol elatisraha vaid piiratud ulatuses – seda makstakse 90 päeva eest ja elatisabi päevamäär on üks kolmandik lapsetoetuse määrast (lapsetoetuse määr on 2016. aastal 9,59 eurot).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas laste ema saab paluda nimevahetuskomisjonil oma perekonnanime muuta lastega samaks?13.09.2016

Tere,
Kas laste ema saab paluda nimevahetuskomisjonil oma perekonnanime muuta lastega (6-aastane, 10-kuune) samaks? Lastel on elukaaslase perekonnanimi. Elame mehega koos juba üle 10 aasta, kuid mees ei soovi abielluda. Laste ema soov oleks, et kogu pere oleks sama nimega.

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Hanna Kivirand
loe lisaks
Tere!

Nimeseaduse kohaselt peab perekonnanime vahetamiseks olema mõjuv põhjus – paraku ei peeta mõjuvaks põhjuseks seda, et isik soovib kanda elukaaslasega sama perekonnanime. Seda põhjusel, et isikutel on selline võimalus abielludes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada elukoha muutuse tõttu ettevõtte aadressi?12.09.2016

Tere,

Soovime seoses elukoha muutusega registreerida ümber ettevõtete aadressi, kuid kogu aeg saame RIKist pikad määrused, mis kõik on valesti. Osaühingu juriidilise aadressi muutmisel koostasime juhatuse koosoleku protokolli, digiallkirjastasime. Samuti muutsime aadressi põhikirjas ja lisasime uue digiallkirjastatud põhikirja.
Saime jälle uue määruse tekstiga: kandeavalduse alusel ei saa teha äriregistrisse taotletud põhikirja kinnitamise kannet, sest avaldusele ei ole lisatud osaniku põhikirja muutmise otsust. Kandeavalduses on põhikirja kinnitamise ajana märgitud 30.08.2016. Kandeavaldusele on lisatud juhatuse 15.08.2016 otsus muuta asukohta ja põhikirja. Põhikirja muutmine on osanike pädevus.

Kui meil on olemas juhatuse koosoleku protokoll koos otsusega, kus on päevakorra punkt: 1. Osaühingu põhikirja, asukoha ja aadressi muutmine, siis millist osaniku põhikirja muutmise otsust veel vaja on?

Ette tänades!

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Keijo Lindeberg_
loe lisaks
Äriseadustiku kohaselt on OÜ põhikirja muutmine osanike, mitte juhatuse pädevuses. Seega saab OÜ põhikirja muuta osanike koosoleku otsusega, mitte juhatuse koosoleku otsusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas alimentide määramisel arvestatakse maha ka lapseraha ning lapse haiguseraha, kui need rahad laekuvad ema kontole?12.09.2016

Tere!

Kuidas määratakse alimentide suurus ja määramise kord? Kui peres on kaks last, kuidas määratakse alimentide suurus? Kui alimentide maksjaks on isa, siis kas palga suuruse järgi või miinimumpalga järgi? Kas alimentide määramisel arvestatakse maha ka lapseraha ning lapse haiguseraha (I.astme diabeet), kui need rahad laekuvad ema kontole?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Hanna Kivirand
loe lisaks
Tere!

Elatisraha suurus oleneb eeskätt laste vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast alampalga suurusest. Reeglina jaotub lapse ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdselt ehk mõlema vanema kanda peaks jääma võrdne osa lapse ülalpidamiskuludest – näiteks olukorras, kus lapse vajaduste katmiseks kulub igakuiselt 500 eurot, tuleb mõlemal vanemal panustada lapse ülalpidamisse 250 eurot. Lapsega kooselav vanem teeb seda seejuures vahetult kulutusi tehes ja lapsest lahus elav vanem elatise maksmise teel.

Kui laste ema saab riiklikke toetusi, saab ta osalt laste vajadusi rahuldada toetuste eest. Lastest lahus elava vanema ülalpidamiskohustuse suurus siiski reeglina alla kehtiva miinimummäära ei vähene. Sellel aastal on elatise miinimummäär 215 eurot kuus ühe lapse kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kiviarand
 

Küsimus: Kas korteriomanikud võivad keelduda halduskulude tasumisest, et sundida juhatust täitma aastakava koostamise kohustust?10.09.2016

Tere.
KÜS §15 näeb ette majandustegevuse aastakava koostamise. Meie KÜ-s ei ole seda koostatud juba tegevuse algusest peale. Siit minu küsimused: kas korteriomanikel on õigus keelduda haldus- ja/või hoolduskulude tasumisest, et sundida juhatust täitma §15 tulenevat aastakava koostamise kohustust? Revisjon ei saa ju aastaaruannet võrrelda aastakavaga. Kas revisjon võib aastakavapuudumise korral anda aastaaruandele heakskiidu? Kas KÜ revidendi poolt juhatusele tehtud ettekirjutusel on mingi juriidiline jõud? Meie juhatus ettekirjutusi ei täida. Mida teha, et revidendi ettekirjutuste läbivaatamine võetaks üldkoosoleku päevakorda?
Tänan vastuste eest

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Andry Krass
loe lisaks
Tere, majanduskava eesmärgiks on sätestada korteriomanike kohustuste suurus, selle puudumine annab korteriomanikule õiguse keelduda korteriühistule ettemaksu tasumisest. Juhul, kui korteriühistu esitab arveid vastavalt tegelikule kulule ja/või korteriühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud kulutariifidele, siis on korteriomanikul kohustus arve tasuda sõltumata majanduskava puudumisest ja KÜS §15 rikkumisest.

Revisjoni üheks kohustuseks on kindlasti majanduskava puudumisele üldkoosoleku tähelepanu juhtimine, samas ei takista majanduskava puudumine revisjoni sisulist tööd, so korteriühistu majandustegevuse kontrollimist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas peaks toimuma KÜ juhtimine ja otsuste vastuvõtmine, kui ühistusse kuuluvad kaks ebavõrdse suurusega maja?10.09.2016

Kuidas peaks toimuma KÜ juhtimine ja otsuste vastuvõtmine, kui kinnistule kuuluvad (ühes ühistus) kaks ebavõrdse suurusega maja? Kas KÜ peab olema ühine pangakonto? Kuidas tagada, et ühe maja tarbeks võetud laen oleks ainult selle maja kanda?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Andry Krass
loe lisaks
Tere, korteriühistus reguleerib otsuste vastuvõtmist põhikiri. Vähemuses olevate korteriomanike õiguseid kaitseb tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 32, mille kohaselt peavad korteriühistu liikmed, samuti juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Kuna põhikirjaga saab sätestada ka korteriomanike vahelise kohustuste jaotuse, siis on soovitav sätestada laenu tagastamisega seotud kokkulepe korteriühistu põhikirjas.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas ühistul on kohustus korteriomaniku poolt omavoliliselt ehitatud sein peale torude renoveerimist taastada?10.09.2016

Tere
Korteris on omavoliliselt radiaatoritorude nurka ette ehitatud sein, mis tuleb küttesüsteemi renoveerimisel lõhkuda. Kas ühistul on kohustus peale renoveerimist see sein oma vahenditega taastada?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Andry Krass
loe lisaks
Tere, korteriühistu ja korteriomanike vastastikuseid kohustused on piiritletud korterelamu projektiga, mis on korteriomandite moodustamise aluseks. Eelnimetatud projektiga vastuolus olevate ehitise osade suhtes puudub korteriomanikul õigus korteriühistule nõudeid esitada. Küll aga võib nende eemaldamist nõuda korteriomanikult korteriühistu, kui rajatu takistab kaasomandi eseme kasutamist või korrashoidu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas konditsioneeri paigaldus korteri juurde kuuluva rõdu piiretele ja hoone välisseintele eeldab KÜ liikmete nõusolekut?10.09.2016

Tere.
Kas ja millistel tingimustel saab korteriomanik paigaldada oma tarbeks konditsioneeri seadmeid KÜ valitsetavas elamus?
Kas konditsioneeri paigaldus korteri juurde kuuluva rõdu piiretele ja hoone välisseintele jms eeldab teiste KÜ liikmete - korteriomanike nõusolekut?
Kas välisfassaadile või katusele lisaseadmete kinnitamine eeldab ehitusprojekt ning kohaliku omavalitsuse ehitusluba või ehitusteatis?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Andry Krass
loe lisaks
Tere, olukorras, kus konditsioneeri paigaldamisega kaasneb korterelamu välisilme muutumine ja müra, eeldab konditsioneeri paigaldamine kõigi korteriomanike nõusolekut. Konditsioneerist lähtuva müra tõttu tuleb nõusoleku saamist eeldada isegi juhul, kui korterelamu välisilme ei muutu.

Õiguslikult reguleerib antud olukorda korteriomandiseaduse § 16 lg 1, mille kohaselt on ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks vaja korteriomanike kokkulepet. Samuti Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“, punkt 10, mille kohaselt ei tohi müra eluruumis ületada 40 detsibelli päeval ja 30 detsibelli öösel.

Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Millal laekub esimene vanemahüvitis?09.09.2016

Tere.
Kas olen õigesti aru saanud, et kui dekreet kestab 05.09.2016 -22.01.2017, siis esimene emapalk laekub 08.02.2017?

Ette tänades

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Vello Vallaste
loe lisaks
Jah, vanemahüvitist makstakse iga kuu 8. kuupäeval alates rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist.