Õigus

Tere
Elame 8-korterilises korterelamus, mille kõik korterid on erastatud. Tegutseme ühise tegutsemise lepingu alusel. Ühe korteri omanik, kes ei ela kohapeal, on küll tutvunud lepinguga, kuid alla sellele ei kirjutanud. Ta pole ka täitnud lepinguga kaasnevaid kohustusi (maja ümbruse korrastamine, muru niitmine jne). Nüüd osutus hädavajalikuks maja katuse vahetamine. Kuidas toimida, kui antud korteri omanik keeldub maksmast? Tema osa kinnimaksmisest keelduvad teiste korterite omanikud. Kas ja kuidas antud korteri omanikku saab kohustada maksma?

Tänan vastamast

Tere!
Kui ettevõtte aastaaruanne on esitamata ja 6 kuud teatest saab mööda, kas siis on veel mõtet aruanne esitada, et ettevõttega edasi toimetada või on asi lukus ja sundlõpetamine kindel?

Tere! Kas koondamine oli õigustatud töö vähenemise tõttu, kui paar kuud hiljem võeti uued inimesed samale tööle? Koondati terve vahetus.

Tere,
asun oktoobrist tööle osalise koormusega (20 tundi nädalas). Lepingus on sätestatud, et täpne tööaeg lepitakse kokku koostöös otsese juhiga ning tööaja arvestuses rakendatakse summeeritud tööaja arvestust perioodiga 3 kuud. Olin tingimustega nõus, sest mulle tundus see sobiv ja paindlik.
Viimasest vestlusest juhiga sain aga aru, et "koostöö juhiga" tähendab tema jaoks pigem seda, et tema paneb graafiku paika ja minu asi on seda aktsepteerida, erilist kaasarääkimise õigust minult ei oodata.
Küsimus: kas ja kui palju on töötajal antud küsimuses õigust kaasa rääkida ning kuidas toimida/millisest seadusaktist lähtuda, kui pooled ei jõua rahuldavale kokkuleppele tööajakava koostamisel?
Selgituseks veel, et osalise tööaja kasuks otsustasin tervislikel põhjustel (püsiv töövõimetus 70%), kuigi otsest arsti ettekirjutust selleks mul ei ole.

Tänud ette!

Ühistu on moodustatud kahe maja peale. Ühes neist majadest on 6 korterit ja koos pööningul väljaehitamata olevaga 7 korteriomandit. Pööningule viib puittrepp. Linnavalitsuselt on olemas ehituslik luba paigaldada katuseaknaid. Hetkel on kõne all väljaehitamata, kuid korteriomandina vormistatud pööningu ostmine, et asuda teostama sinna korteri ehitust. Kas on üldse juriidiliselt võimalik katusekorterit eraldiseisvana ehitada, sest olen kuulnud, et alumise korteri juurdeehitusena see on lubatud, kui eraldiseisvana on see pea võimatu? Tean, et ehituseks peab olema 100% korteriomanike luba. Kas see tähendab mõlema ühistus oleva maja omanikke, või piisab sellest majast kuhu korter ehitada plaanitakse? Ja mida peaks veel tegema, teadma, jälgima?

Kuidas peaks kohtule esitama hagiavalduse, et ei peaks iga aasta uut esitama, kui miinimum palk tõuseb?

Tere.
Soovin küsida, et millised on võimalused kui isale on kiirmenetlusega määratud eelneval aastal kindel rahasumma juba (195 EUR) ja ema nüüd sellel aastal (keset aastat) esitab hagi kohtule summa suurendamiseks ja sidumiseks miinimumiga ja nõuab ka veel tagasiulatuvalt.
Isa on nõus summa suurendamisega ja sidumisega miinimum palga külge aga ei ole nõus tagasiulatuva osaga kuna ta lähtus eelmisest kohtuotsusest, mis oli kindel summa. (ma tean, et seadus näeb ette, et miinimum elatis on pool miinimumpalgast, aga mis on sellisel juhul kui on määratud kindel summa).
Küsimus ongi siis, et millised võimalused tollel isal on, seoses tagasiulatuva osaga? Kas kohus määraks selle vahe kinnimaksmise? Lisan ka, et isa on kohusetundlikult maksnud iga kuu, ja maksab ka iga eelneva kuu eest ette (nii nagu see osa seadusest ette näeb).

Täisühingust soovib lahkuda üks osanik. Teine osanik on sellega nõus ning lahkuva osaniku kohale ühingusse astuvad 3 usaldusosanikku. Kui keeruline on usaldusühinguks ümberkujundamine ja millega alustada?

Tere!
Kui sundolukorras oleks vaja anda lapse hooldusõigus täielikult isale, sest see on tema soov, siis kas ema peab jätkuvalt alimente tasuma, kuigi isa ei soovi enam mingit rahalist toetust?

Tere,
Sain isaks varajases eas (polnud veel täisealine), naine oli minust mõned aastad vanem, alguses ütles, et laps on teise mehe oma. Lõpuks siiski leebus ja kolisime taas kokku. Mõned aastad elasime koos kui naine uuesti titaootele jäi. Sündis veel üks laps. Saatuse tahtel siiski kokku me ei jäänud ja kolisime lahku, alguses lasi lastega koos olla ja maksin ka nn elatusraha (Kaasa arvatud mõningad maksud, mis kooselu ajal olid tema nimele jäänud). Tuli aga välja, et raha sinna ei jõudnudki kuhu oleks pidanud, lõpetasin maksmise (viisin mõnda aega veel lastele vajalike söögiaineid jms). Siis hakkas leidma ka vabandusi, et mitte lastega kokku saada.
Nüüd on olukord jõudnud selleni, et lapsi ma ei näe, kuigi meelsasti saaksin kokku ja võtaksin ka enda juurde. Kuna eks elab uue mehega koos, siis tänasel päeval juba lapsed nimetavad uut meest isaks, mis minule kui tegelikule isale väga haiget teeb.
Mainin veel ära, et kuna lapse sain alaealisena, siis laps on vallaslapsena kirjas, samas ka teine laps vallaslapsena kirjas. Mida saaksin ära teha, et lastega aega veeta ja millised õigused minul on? Kuidas soovitate edasi minna? Tahaksin väga lastele oma nime anda, kuid tema sellest keeldub ja ei taha kuulatagi, et nn isana kirja lähen.