Õigus
Küsimus: Kuhu pöörduda, et selgust saada, kas peame minu ema järelt pärima või mitte?03.08.2016
Tere! Olen hädas võimaliku tahtmatu pärandusega. Kirjeldan situatsiooni. 2009. aastal suri minu 81-aastane tädi (minu ema õde), kes ei olnud teinud testamenti ja kelle seadusejärgsed pärijad olid tema elusolevad vend ja õde (minu ema), sest lapsi ega seaduslikku abikaasat tal ei olnud. Kuna kumbki pärijatest ei teinud avaldust pärandist loobumiseks ega algatanud ka muid seadusjärgseid pärimistoiminguid (tädi korteris, mis moodustab suurema osa pärandist, elas kuni 2016. aastani tädi elukaaslane, kes praegu elab halvenenud tervise tõttu hooldekodus), jäi kogu asi seitsmeks aastaks lihtsalt soiku. Korter, millest juttu, asub Lääne-Virumaal ühes külas ja selle hind ei ole kuigi kõrge. Minu ema oli 2009. aastal 84-aastane osalt voodihaige Parkinsoni tõbe põdev inimene ega tahtnud kuuldagi millegi pärimisest. Käesoleva aasta 3. aprillil minu ema suri ja tema vend, kes on üks pärijatest, tõstatas pärandi küsimuse uuesti, sest tühjalt seisvale korterile on ilmunud ostja. Ta väidab, et juriidiliselt on peale tema pärijad veel minu ema elusolevad lapsed (mina, minu õde ja vend) ning nende lapsed. Kas on siiski võimalik, et pärijaid on nüüd üks, minu tädi vend, või tuleb tõesti pärandiasju hakata ajama tervel hulgal inimestel? Kui pärand tuleb kindlasti minul, minu õel ja vennal vastu võtta, kuhu ja kelle poole tuleks siis kõigepealt pöörduda?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Pärimisseaduse (PärS) § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. Pärand avaneb PärS § 3 lg 1 kohaselt isiku surma korral. See tähendab, et sel hetkel, kui suri Teie 81-aastane tädi, läks pärand üle Teie emale ja tema vennale. PärS § 14 lg 4 kohaselt, kui pärandi avanemise ajaks (pärandaja surma hetkeks) on surnud mõlemad pärandaja vanemad, astuvad surnud vanema asemele tema alanejad sugulased. Nagu Te ka ise ütlesite, olid seega seadusjärgseteks pärijateks Teie ema ja tema vend. PärS § 4 lg 2 kohaselt võib pärandist pärimisseaduses sätestatud korras loobuda.
PärS § 118 lg 1 kohaselt loetakse, et pärija võttis pärandi vastu, kui ta PärS § 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu. PärS § 119 lg 1 sätestab pärandist loobumise tähtajaks kolm kuud, mis hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab saama pärandaja surmast või oma pärimisõigusest. Järelikult, kuna küsimusest ei ilmne, et Teie ema oleks pärandist loobunud 3 kuu jooksul alates oma õe surmast, siis päris ta koos oma vennaga nimetatud korteri kaasomanikena vastavalt PärS § 147.
Sellest hetkest kui Teie ema suri, moodustas osa tema pärandvarast ka 2009. aastal päritud korteri kaasomand. See tähendab, et Teie, Teie õde ja vend, olles PärS § 13 lg 1 kohaselt Teie ema esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad, pärisid võrdsetes osades ema pärandvara (sh ema eelnevalt päritud korter) vastavalt PärS § 13 lg 5. Teie lapsed ega ka Teie õe ja venna lapsed pärijateks ei ole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kes vastutab, kui naabritele tekitatakse kahju, kas korteris elav inimene või omanik?03.08.2016
Tegemist on korteriga, kus elab sees alkohoolikust pensionär (tal on kasutusõigus oma elu lõpuni, ka sissekirjutus). Kui peaks juhtuma, et sees elav inimene põhjustab oma hoolimatusega või muul viisil naabritele kahju, siis kes antud juhul vastutab? Kas korteris sees elav inimene, korteri omanik või jaotub kahjunõue mõlema vahel? Mida saaks omanik sellises olukorras enda kaitseks ette võtta?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Samuti on oluline nimetatud paragrahvi lõige 2, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et korteriomandit kasutavad isikud järgiksid § 11 lg 1 p 1 sätestatut. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (RK lahendid 3-2-1-38-05 p 10 ja 3-2-1-186-12 p 10).
Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav (RK lahend 3-2-1-38-05 p 10). Lisaks sätestab KOS § 11 lg 3 esimene lause, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas 4 lapse korral on elatisraha võimalik vähendada ka alla miinimumi?02.08.2016
Tere
Mul on 4 last kellest 3-le maksan alimente 3x215 eurot kuus. Praeguse elukaaslasega on ka 10-kuune laps. Töötan soomes ja saan palka olenevalt kuust 1600-1800 eurot. Maksan veel soomes üüri 800 eurot plus elekter talvel kõige külmemal kuul oli 200 eurot. Soome mõistes on see suht hea hinnaga üür. Järgmisest aastast tõuseb elatusmiinimum 470 euroni. Seega alimendid 3x235=705 eurot. Elukaaslasel aga lõpeb emapalk ja praegu on ta niigi üksi pisema lapse kulud kinni maksnud. Järgmisest aastas on ju seega ka nemad minu ülalpeetavad. Kas elatus raha on võimalik ka vähendada alla miinimumi? Kuna tekib olukord, kus endale ei jäägi midagi elamiseks. Ja kõige väiksem jääb võrreldes teiste lastega vähemkindlustatuks.
Mul on 4 last kellest 3-le maksan alimente 3x215 eurot kuus. Praeguse elukaaslasega on ka 10-kuune laps. Töötan soomes ja saan palka olenevalt kuust 1600-1800 eurot. Maksan veel soomes üüri 800 eurot plus elekter talvel kõige külmemal kuul oli 200 eurot. Soome mõistes on see suht hea hinnaga üür. Järgmisest aastast tõuseb elatusmiinimum 470 euroni. Seega alimendid 3x235=705 eurot. Elukaaslasel aga lõpeb emapalk ja praegu on ta niigi üksi pisema lapse kulud kinni maksnud. Järgmisest aastas on ju seega ka nemad minu ülalpeetavad. Kas elatus raha on võimalik ka vähendada alla miinimumi? Kuna tekib olukord, kus endale ei jäägi midagi elamiseks. Ja kõige väiksem jääb võrreldes teiste lastega vähemkindlustatuks.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealisi lapsi teistele lastele. Kui lapse emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada, on lapse isa kohustatud ka teda ülal pidama kuni lapse kolme aastaseks saamiseni – ülalpidamist saama õigustatud isikute järjestuses asub ta pärast alaealisi lapsi ja enne täiskasvanud lapsi. Kui kõik teie lapsed on alaealised, siis peate neile andma ülalpidamist esmajärjekorras.
Tulenevalt PKS § 100 lg 2 täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos. Tulenevalt §101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 2017. aastast on minimaalne igakuine elatis seega 235 € lapse kohta. Kolmele lapsele elatist makstes peaksite hakkama maksma 705 € kuus.
Teatud juhtudel on aga võimalik elatise suurust vähendada. Tulenevalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 tulenevalt vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on lg 1 nimetatud oukorras, siis peab ta kasutama enda käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist alla miinimummäära, eelkõige on selliseks põhjuseks olukord kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi ülal võrdväärselt.
Seega olukorras, kus kohus on mõistnud välja elatise kolmele lapsele miinimummääras, kuid Teie ülalpidamisele on lisandunud ka neljas alaealine laps ning alla aastase lapse ema ning Teil ei ole võimalik elatist sellises suurused enam maksta, on Teil mõistlik pöörduda Kohtu poole nõudega vähendada elatist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas kaasata osaühingule juurde uus osanik, kas on vajalik notariaalne kinnitus?09.06.2016
Kuidas kaasata osaühingule juurde uus osanik, kas on vajalik notariaalne kinnitus?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
ÄS § 149 lg 4 järgi peavad osa võõrandamise kohustustehing ning käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. See ei kehti juhul, kui OÜ osad on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris (ÄS § 149 lg 5).
Seega üldjuhul tuleb tehingu tegemiseks pöörduda notari poole. Vajadusel on soovitatav kasutada ka advokaadi nõustamist, et ostu-müügitehinguga oleksid Teie huvid maksimaalselt kaitstud ja maandatud oleksid kõik tehinguga seotud riskid (eelkõige pärast tehingu toimumist ostja poolt müüja vastu nõude esitamisega seonduv).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kes vastutab perekodus elava alaealise poolt tekitatud kahju eest, kui tema emalt vanemlikke õigusi ära pole võetud?06.06.2016
Alaealisel on vaid üks vanem - ema. Laps on emalt kohtuotsusega ära võetud ja paigutatud omavalitsuse poolt perekodusse. Emalt vanemlikke õigusi ära ei ole võetud, eestkostet ei ole seatud. Ema ei ole lapse kasvatusse aastaid sekkunud, mõju lapse käitumisele puudub. Laps tekitab perekodus elamise ajal varalise kahju. Kes vastutavad tekitatud kahju eest, kas ema, omavalitsus või mõlemad? Kui vaid ema, siis tekib olukord, et ema võib vastutusest vabaneda seetõttu, et põhjendab ära, et ei saanud kahju tekitamist ära hoida ja kui omavalitsus ka eestkosteasutusena ei vastuta, siis jääb kannatanu sellisesse olukorda, et ei olegi kelleltki kahju hüvitamist nõuda. Tegemist on erandliku olukorraga, kus vanemalt on küll laps ära võetud, samas õigusi mitte ja seetõttu ei ole ka eestkostet seatud.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Alla 14-aastase lapse poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad automaatselt, sõltumata süüst, tema vanemad või eestkostja. Sõltumata süüst vastutavad vanemad ja eestkostja ka 14-18 aastase lapse poolt tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et hoida ära kahju tekitamist. Vanemad vastutavad lapse eest isegi siis, kui nad ei ole lapse kasvatamisega tegelenud, kui vanema õigused on siiski isikul alles. Kui praegusel juhul on tegemist 14-18 aastase lapsega, vastutab vanem siis, kui ta ei suuda tõendada, et ta on teinud kõik mõistlikult võimaliku alaealise poolt tekitatud kahju ärahoidmiseks. Vanem peaks vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju on tekkinud hoolimata sellest, et ta on last nõuetekohaselt kasvatanud ja teostanud tema üle piisavat järelevalvet. Seetõttu vanema vastutusest vabanemine nii lihtne ei ole. Kuna omavalitsust ei saa praegusel juhul pidada eestkostjaks, vastutab lapse tekitatud varalise kahju eest tema ema.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui palk on väike ja ei suuda lapse emale maksta ettenähtud miinimumsummat elatist?02.06.2016
Tere
Kui lapse ema nõuab 215 eurot lapse isalt aga lapse isal on väike palk ja ta maksab ära selle ning endale põhimõtteliselt kätte ei jää. Lapse ema ei leppi alla selle summaga, mida tuleb teha sellisel juhul?
Ütleb, et lapse isa ei käi teda vaatamas aga lapse isa töötab, et saada neile seda raha maksta ja et ise ära elada. Mis on isa õigused ja kui tõesti väike palk ja kas saab siis väiksema summa talle saata või peab tõesti miinimum palga alammääral maksma 215 eurot kuus ja ei huvitu, et teine ei suuda ära elada enam.
Kui lapse ema nõuab 215 eurot lapse isalt aga lapse isal on väike palk ja ta maksab ära selle ning endale põhimõtteliselt kätte ei jää. Lapse ema ei leppi alla selle summaga, mida tuleb teha sellisel juhul?
Ütleb, et lapse isa ei käi teda vaatamas aga lapse isa töötab, et saada neile seda raha maksta ja et ise ära elada. Mis on isa õigused ja kui tõesti väike palk ja kas saab siis väiksema summa talle saata või peab tõesti miinimum palga alammääral maksma 215 eurot kuus ja ei huvitu, et teine ei suuda ära elada enam.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtud reeglina elatist alla kehtiva miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Kui vanemal on vaid üks ülalpeetav laps ja vanemal ei esine osalist/täielikku töövõimetust, mis takistaks tal sissetuleku teenimist, ei ole vanema väike palk piisav argument elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimumäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas lapse isal on õigust hakata minu vara haldama?02.06.2016
Lapse isaga koos elanud pole ja kirjas olen samuti üksikemana. Laps hetkel 1,4 a. ja ainult minu üleval pidada. Isa on lapsest teadlik ja meie eluga kursis ent meil on kokkulepe, et rahastan end ja last ise. Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas lapse isal on õigust hakata minu vara haldama, oman korterit ja metsamaad, laenudeta. Soovin teha oma pärimise teisiti ja ka otsustada lapse kasvamise teises peres. Ent kui lapse isa siiski tõestab oma isaduse ja soovi last ise kasvatada ja hallata seniks ka mu kinnisvara kui suur on tõenäosus, et tal see õnnestub. Kuidas ikkagi kindlustada minu enda soov tulevikuks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa ei ole lapse sünnitunnistusele märgitud, ei ole tal lapse suhted mingeid õigusi ega kohustusi. Kui lapse isadus tuvastatakse ja isa märgitakse sünnitunnistusele, tekivad ka vanemlikud õigused ja kohustused.
Eeskätt on lapse kasvatamise õigus kui ka kohustus lapse vanematel, seega kui isa on lapse sünnitunnistusele kantud, ei ole Teil võimalik määrata, et Teie surma korral hoolitseb lapse eest keegi teine kui lapse isa. Kui lapse isa ei ole kantud lapse sünnitunnistusele, on lapse bioloogiline isa Teie surma korral lapse jaoks võõras isik.
Teie surma korral jääb Teie vara seadusjärgse pärimise korral Teie lapsele. Kui lapse isa kantakse lapse sünnitunnistusele ja laps on Teie surma hetkel alaealine, ei saa laps ise päritud varaga tehinguid teha. Samuti ei saa seda omavoliliselt teha tema isa, sest vanem peab lapse varaga tehingute tegemiseks küsima kohtult luba ja kui tehing ei ole lapse huvides, ei anna kohus selleks nõusolekut.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui tihti on kohustus anda laste emal lapsi isa juurde kui on kohtuotsus üksnes elatise suuruse kohta?01.06.2016
Tere
Kui isa maksab kahele lapsele korrektselt elatisraha, siis mis on tema õigused? Kui ei ole kohtuotsust millegi muu kohta, kui ainult elatise suuruse kohta, siis kui tihti on kohustus anda laste emal lapsi isa juurde? Kui lapsed veedavad öid ka isa juures, siis kas on õigus nõuda emalt välja sealkasutatavaid asju? Näiteks ööriided, vahetusriided, vannimatt (et pepu ei läheks punaseks). Ja kui ema neid asju isa juurde ei soeta, siis kas ise vajalikud asjad ostes on luba need elatisest maha arvestada? Või on see vaid vastastikkusel kokkuleppel, isegi kui vajalikke asju ema ei osta?
Aitäh
Kui isa maksab kahele lapsele korrektselt elatisraha, siis mis on tema õigused? Kui ei ole kohtuotsust millegi muu kohta, kui ainult elatise suuruse kohta, siis kui tihti on kohustus anda laste emal lapsi isa juurde? Kui lapsed veedavad öid ka isa juures, siis kas on õigus nõuda emalt välja sealkasutatavaid asju? Näiteks ööriided, vahetusriided, vannimatt (et pepu ei läheks punaseks). Ja kui ema neid asju isa juurde ei soeta, siis kas ise vajalikud asjad ostes on luba need elatisest maha arvestada? Või on see vaid vastastikkusel kokkuleppel, isegi kui vajalikke asju ema ei osta?
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohus ei ole kindlaks määranud isa ja laste suhtlemiskorda, sõltub see vanemate kokkuleppest. Mingeid kindlaid reegleid siin ei ole, tuleb arvestada sellega, kuidas on lastele kõige parem.
Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, ei ole laste isal õigust omavoliliselt elatisest mahaarvamisi teha. Kui vanemad selles küsimuses kokkuleppele ei saa, tuleb laste isal tasuda elatist vastavalt kohtuotsuses märgitule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida võib elatist küsides arvestada igakuiste kulutuste hulka, kas korteriostuks võetud pangalaen ka proportsionaalselt?01.06.2016
Tere,
minu tütar on 14-aastane. Isa ei maksa elatisraha. Arvutasime tema igakuiseid kulusid ning summa on oluliselt suurem kui miinimum elatisraha. Meil on vaja breketeid ning tütar peab kandma ortopeedilisi jalanõusid või sisetaldu kõikides jalatsites. Jalg kasvab kohutava kiirusega ning see on väga kallis. Mida ma võin elatist küsides üldse arvestada igakuiste kulutuste hulka, kas korteriostuks võetud pangalaen kuulub ka proportsionaalselt sellesse arvestusse? Lahku minnes ei jaganud me vara ja isale jäi kolmekorruseline maja. Kui pikk on tagasiulatuvalt periood, mille jooksul võib elatisraha taotleda. Aitäh
minu tütar on 14-aastane. Isa ei maksa elatisraha. Arvutasime tema igakuiseid kulusid ning summa on oluliselt suurem kui miinimum elatisraha. Meil on vaja breketeid ning tütar peab kandma ortopeedilisi jalanõusid või sisetaldu kõikides jalatsites. Jalg kasvab kohutava kiirusega ning see on väga kallis. Mida ma võin elatist küsides üldse arvestada igakuiste kulutuste hulka, kas korteriostuks võetud pangalaen kuulub ka proportsionaalselt sellesse arvestusse? Lahku minnes ei jaganud me vara ja isale jäi kolmekorruseline maja. Kui pikk on tagasiulatuvalt periood, mille jooksul võib elatisraha taotleda. Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise sisse võib arvestada kõik kulutused, mis on lapse ülalpidamise seisukohalt vajalikud ja põhjendatud. Põhilised kuluartiklid on seejuures eluasemekulud, söök-jook, riided-jalanõud, meelelahutus, huvialad, ravimid jms.
Kohtupraktikast lähtuvalt ei ole võimalik lapse ülalpidamiskulude hulka arvestada otseselt pangalaenu, pangalaenuga soetatud eluaseme korral on põhjendatud arvestada ülalpidamiskulude hulka analoogse eluaseme üürikulu (lapse osa arvutatakse seejuures välja lähtuvalt isikute arvust, kellega ta elamispinda jagab).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja võib keelduda, kui soovin, et minu lähetustasud kantaks teise inimese kontole?01.06.2016
Tere!
Sooviks teada, et kui teha tööandjale avaldus lähetustasude maksmiseks teise inimese kontole, siis kas tööandja võib sellest keelduda? Töötasu makstakse isiklikule kontole ja seda muuta ei soovi. Suured Tänud!
Sooviks teada, et kui teha tööandjale avaldus lähetustasude maksmiseks teise inimese kontole, siis kas tööandja võib sellest keelduda? Töötasu makstakse isiklikule kontole ja seda muuta ei soovi. Suured Tänud!
Vastus: Anneli Lepik, nõustamisjurist, Tööinspektsioon
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 33 sätestab töötasu maksmise aja, koha ja viisi. Nimelt peab tööandja TLS § 33 lg 4 kohaselt kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole. Seadus küll eeldab, et töötasu ja muud tasud makstakse töötaja määratud pangakontole, kuid välistatud ei ole ka poolte vahelised muud kokkulepped.
Selguse huvides peaks töötaja esitama tööandjale kirjaliku ja selgelt väljendatud sooviavalduse. Samas ei ole töötaja kohustatud avaldama, millisel põhjusel ta soovib oma töötasu või muude tasude kellegi teise kontole ülekandmist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 -16.30).