Õigus

Tere

Riigipühad ja rahvuspüha on üldjuhul vabad päevad, kuid tööandja majandustegevuse tõttu võib tööajakava alusel töötavatele töötajatele olla riigi- või rahvuspüha tööpäevaks. Sellisel juhul näeb töölepingu seaduse (TLS) § 45 lg 2 ette, et tööandja maksab töö eest 2-kordselt.

Poolte kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka vaba aja andmisega (TLS § 45 lg 3).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere

Selgitan, et ametinimetus on oluline eelkõige siis, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg, nt soodustingimustel vanaduspension vms. Töösuhtes on olulised pigem tööülesanded. Seega kui eestöölise ametikohaga kaasnevad operaatorist erinevad tööülesanded ja võib-olla ka töötasu, tuleb kõik muudatused kirjalikult fikseerida, et hilisemaid vaidlusi vältida.

Kui muudatusi nt tööülesannete osas kirjalikult ei vormistata, muutuvad nad kehtivaks ka juhul, kui töötaja asub uusi tööülesandeid täitma.

Antud juhul tasuks uued töötingimused enne vormistamist tööandjaga selgelt läbi rääkida, et ei oleks arusaamatusi.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Korteriühistu on mittetulundusühing. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu selles, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu seda, et KÜ juhatusest tagasiastumine ei eelda uue juhatuse liikme valimist. Te peate saatma KÜ liikmetele teate enda tagasiastumise kohta. Seejärel tuleks informeerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit sellest, et registris on ebaõiged andmed, kuna Te pole enam juhatuse liige, kuna olete tagasi astunud. Sellises olukorras on registripidajal kohustus andmed ise ära parandada. Praktikas annab registripidaja seejärel KÜ liikmetele tähtaja uue juhatuse liikme valimiseks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Garaažiühistu näol on tegemist mittetulundusühinguga. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu selles, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu seda, et garaažiühistu juhatusest tagasiastumine ei eelda uue juhatuse liikme valimist. Te peate saatma ühistu liikmetele teate enda tagasiastumise kohta. Seejärel tuleks informeerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit sellest, et registris on ebaõiged andmed, kuna Te pole enam juhatuse liige, kuna olete tagasi astunud. Sellises olukorras on registripidajal kohustus andmed ise ära parandada.

Kui Te soovite ka garaažiühistust välja astuda, siis selleks tuleb üldjuhul esitada avaldus juhatusele. Seega peaksite esmalt saama juhatuse liikmena end garaažiühistust välja arvata ning seejärel saate ka juhatusest tagasi astuda. Enne seda tuleks aga kontrollida garaažiühistu põhikirja, kuna liikme väljaastumisega seonduva kohta võib põhikirjas olla eriregulatsioon.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Saateauto kasutas alarmsõiduki ja reguleerija eriõigust. Teadmata sellise õiguse kasutamise vajadust selgitavaid asjaolusid, on paraku võimatu kommenteerida, kas tegevus oli põhjendatud või mitte.

Tere, küsimuses viidatud arvesti arvesti hooldustasu saab võrguettevõtja nõuda vastava lepingu olemasolul. Soovitan Teil küsida võrguettevõtjalt arve esitamise alust.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandiseaduse paragrahv 8 primm lõige 2 punkt 2 järgi tuleks arvestada küll kõiki korteriomanikke, kuid kaasomandis oleva korteri mõlemat kaasomanikku siiski eraldi korteriomanikena arvesse võtta ei saa.
Nendevaheline korteriomandit puudutav (sise)suhe on reguleeritud asjaõigusseaduse paragrahv 72 lg-s 2, mille kohaselt tuleb korteri kaasomanikel teha korteriomandi kaasomandi jagamise küsimuses kõigepealt nö sisesuhte otsus, mille järel annavad nad korteriomanike koosolekul ühe vastu või poolthääle.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere

Tööandjal on kohustus lõpparve välja maksta töölepingu lõppemise päeval. See tuleneb töölepingu seaduse §-st 84.

Antud juhul pole oluline, kas viimane tööpäev ja lepingu lõppemise päev langevad ühele ajale või mitte. Seega kui töösuhe pidi lõppema nt 20. mai, tuleb lõpparve välja maksta 20. mai.

Kui töölepingu lõpp langeb nädalavahetusele või pühadele, tuleb töötasu välja maksta järgmisel tööpäeval ehk näiteks kui töösuhe saab läbi laupäeval, on tööandjal kohustus lõpparve välja maksta esmaspäeval.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere

Tööandjal on kohustus töösuhte lõpuni töötajale kokkulepitud tööd anda ning selle eest töötasu maksta.

Kui tööandjal pole tööd anda, kuid töötaja on töö tegemiseks valmis, on tööandjal kohustus selle aja eest keskmist töötasu maksta. Kuna keskmise töötasu arvutamiseks arvestatakse eelneva kuue kuu sissetulekuid võib lõplik maikuu töötasu kokkulepitud kuupalgast erineda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Sõidukit kasutava isiku märkimine sõiduki registreerimistunnistusel kasutajana ei ole kohustuslik. Sõiduki kasutusõiguse tõendamiseks Eestis piisab registreerimistunnistuse või selle koopia kaasasolemisest. Isiku kandmine kasutajana liiklusregistrisse vabastab sõiduki kasutaja Eestis registreerimistunnistuse või selle koopia kaasas kandmise kohustusest, samuti mootorsõiduki kasutamise kirjalikust nõusolekust, kui isik tahab kuni 3500 kg täismassiga sõidukiga sõita Eestist välja mitte Euroopa Liidu liikmesriiki.