Õigus
Küsimus: Kas edasilükatud puhkus saaks jätkuda kohe peale töövõimetuslehe lõppu?09.05.2016
Tean, et pean minema operatsioonile mai keskel ja minu haigusleht seejärel kestab kuskil 1,5 kuud, ehk siis umbes juuni lõpuni. Minu puhkus oleks aga juunis. Tööandja on öelnud, et ei võimalda mulle puhkust juulis, põhjendades seda sellega, et siis on mitu töökaaslast puhkusel. Kas tal on õigus seda teha? TLS loen välja, et edasilükatud puhkus saaks jätkuda kohe peale töövõimetuslehe lõppu. Kas see on nii?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tööandja koostab iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava ning teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Pooltele siduvat ajakava koostades võetakse arvesse töötaja soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja huvidega. Tööandja peab arvestama ka võimalike ettenägematute asjaoludega, mille tõttu võib töötaja puhkuse katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada. Sellisel juhul on töötajal TLS § 69 lg 6 järgi õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja peaks sellises olukorras aga tööandjat oma ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel teavitama, et tööandja saaks puhkuse pikenemisega arvestada.
Kui puhkus ei olnud aga puhkuste ajakavasse märgitud ning töötajal oli õigus tööandjat puhkusest 2 nädalat ette teavitada, peaks töötaja arvestama võimalusega, et tööandjal ei pruugi olla võimalik leida asendajat puhkuse ajaks. Seetõttu tuleks uue puhkuse aja leidmise osas jõuda kokkuleppele ning leida mõlemale poolele sobiv variant.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kohtu poolt elatise maksmise otsusele on ka seadusest tulenevalt mingi laekumise kuupäev?09.05.2016
Kas kohtu poolt elatise maksmise otsusele on ka seadusest tulenevalt mingi laekumise kuupäev, et nt. esimeseks või kümnendaks kuupäevaks, või kehtib see kõikide kuupäevadele nt. 1.-31. kuupäevani- st. kui makstakse vaid antud kuu jooksul, siis on selle "kuu" kohustus täidetud. Kohtuotsuses seda määratud pole, vaid "xx eurot kuus".
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse paragrahv 100 lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
Kui kohtuotsusega ei ole kindlaks määratud elatise maksmise kuupäeva, võib uue kuu elatise tõepoolest maksta eelneva kalendrikuu jooksul, sealhulgas kuu viimasel päeval.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean esitama avalduse notaris pärimise algatamiseks või läheb pärand mulle üle automaatselt, kui ei esita loobumist?09.05.2016
Kas pärimismenetluse algatamine on kohustuslik? Minu isa suri 01.04.2016 ja temast jäi järgi korter, millele on seatud hüpoteek minu tütre kasuks. Olen esimene seadusjärgne pärija ja testamenti isal ei olnud. Kas pean esitama avalduse notaris pärimise algatamiseks või läheb pärand mulle üle automaatselt, kui ei esita loobumist?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seetõttu peaksite menetluse algatamiseks esitama notarile avalduse, kuid pärandi vastuvõtmise jaoks avaldust esitada ei ole vaja.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas koondamise etteteatamisajal pean tõesti kodus istuma, kuna tööd ei ole?06.05.2016
Tere, sain eile koondamisteate, kus kirjas, et koondamispäev on 02.08.2016 ehk siis 90 päeva pärast. Töökoht, kus töötasin, on kauplus ja see kauplus kaob ära. Nagu ma aru saan peab tööandja mulle need 90 päeva pakkuma tööd, aga eile kirjutas meili peale, et tööd pole ja istu kodus, kas see on normaalne? Kas võib nii teha, et ma need 90 päeva istungi niisama kodus või mis ma ette võiks võtta? Samas teise kaupluse töötajad, mis asus teises keskuses ja siis Tartus asuva kaupluse töötajad koondati päeva pealt, kas see on normaalne, et meid alles teavitati koondamisest?
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töötajate koondamise korral peab tööandja järgima töölepingu seaduses (TLS) § 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaegu.
Juhul kui tööandjal ei ole töötajale etteteatamise perioodiks kokkulepitud tööd anda, võib etteteatamistähtaja ka järgimata jätta. Sellisel juhul tuleb tööandjal erakorralisest ülesütlemisest vähem ette teatatud aeg töötajale rahas hüvitada (TLS § 100 lg 5). Hüvitist on õigus saada töötaja keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati.
Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 1 peab tööandja kindlustama töötaja tööga. Kui tööandja töötajat tööga ei kindlusta etteteatamistähtaja perioodil, siis tuleb töötajale maksta selle aja eest keskmist töötasu. TLS § 35 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist töötasu aja eest, mil töötaja on töövõimeline ja valmis tööd tegema, kuid tööandja ei ole andnud tööd.
Seega, ilma töötasu maksmiseta tööandja Teid koju nö töö ootele saata ei või. Olukorras, kus tööandja on jätnud Teile tasumata töölepingu seadusest tulenevad hüvitised või ei ole kindlustanud kokkulepitud tööga ning ei ole maksnud selle perioodi eest keskmist töötasu, on Teil õigus pöörduda oma nõudega töövaidlusorgani (kohus või töövaidluskomisjon) poole.
Lisan lingi, kust võite leida töövaidluskomisjonile esitatava avalduse blanketi ja selgitused selle täitmiseks, samuti info töövaidluskomisjonide asukohtade, piirkondade ja lahtioleku aegade kohta: http://www.ti.ee/est/toeoesuhted-toeoevaidlus/toeoevaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toeoevaidluskomisjonile/
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas meil on võimalus taotleda lapselapse hooldusõigust, kui meie poeg ise ei hoolitse oma lapse eest?05.05.2016
Meie poeg seikleb juba pea aasta välismaal ja ei osale oma 3-aastase lapse kasvatamisel ega tasu tema ülalpidamiskulusid (kokkuleppel lapselapse emaga tasusime lapse lasteaiamaksu, ostsime talle vajaminevad riided ja mänguasjad).
Nüüd elab lapselaps meie juures ja tema ema teises linnas uue elukaaslase juures, kuhu ta ei saa last (veel?) võtta. Mõned päevad kuus veedab laps emaga. Hetkel on kogu lapse ülalpidamine meie kulul.
Kas meil on võimalus taotleda lapselapse hooldusõigust (oma pojale hooldusõiguse peatamist). Mis saab siis, kui lapselapse ema loob uue elukaaslasega uue pere ja lapselaps jääbki meie kasvata.
Nüüd elab lapselaps meie juures ja tema ema teises linnas uue elukaaslase juures, kuhu ta ei saa last (veel?) võtta. Mõned päevad kuus veedab laps emaga. Hetkel on kogu lapse ülalpidamine meie kulul.
Kas meil on võimalus taotleda lapselapse hooldusõigust (oma pojale hooldusõiguse peatamist). Mis saab siis, kui lapselapse ema loob uue elukaaslasega uue pere ja lapselaps jääbki meie kasvata.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeskätt on lapse kasvatamise õigus ja ka kohustus lapse bioloogilistel vanematel.
Kui aga lapse vanemad last ise kasvatada ei soovi ja on andnud lapse Teie hooldada, oleks ilmselt põhjendatud kohtu kaudu taotleda Teile kui last reaalselt hooldavale isikule õiguste üleandmist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas eksabikaasa minule kingitud majast välja kirjutada, kui ta ise ei ole sellega nõus?05.05.2016
Tere!
Kuidas toimida edasi? Elan mulle kuuluvas talumajas ja eksabikaasal on siin sissekirjutus. Ta pole nõus väljakirjutamisega, kuna arvab, et tal võib seda elamispinda kunagi vaja minna. Talu on mulle kingitud, st. ei ole ühisvara. Momendil elab ta juba 1,5 aastat tööandjale kuuluvas vanas karjalaudas. Mis õigused tal on ja ka sel juhul kui ma soovin talu maha müüa?
Ette tänades
Kuidas toimida edasi? Elan mulle kuuluvas talumajas ja eksabikaasal on siin sissekirjutus. Ta pole nõus väljakirjutamisega, kuna arvab, et tal võib seda elamispinda kunagi vaja minna. Talu on mulle kingitud, st. ei ole ühisvara. Momendil elab ta juba 1,5 aastat tööandjale kuuluvas vanas karjalaudas. Mis õigused tal on ja ka sel juhul kui ma soovin talu maha müüa?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elukoha registreerimine (nn sissekirjutus) ei loo isikule omandiõigusi, sellel on vaid informatiivne tähendus. Seega kui tegemist on Teie lahusvaraga, ei ole endise abikaasa sissekirjutusest hoolimata Teil mingisuguseid takistusi majaga tehingute tegemiseks.
Samuti on Teil kui eluruumi omanikul õigus endine abikaasa välja registreerida, selleks tuleb esitada teade rahvastikuregistris olevate andmete muutmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas valitud isik on kohustatud olema korteriühistu uus esimees, kui ta ise seda ei soovi?05.05.2016
Tere
Ühistu esimees korraldas koosoleku, kus teatas, et lahkub oma tööpostilt (ühistu esimees) ning tegi hääletuse, kes võiks saada järgmiseks esimeheks. Küsimus järgmine: kas koosolekul toimunud korteri omanike häälte põhjal on valitud isik kohustatud olema uus esimees, kuigi ta ise seda ei soovi?
Ette tänades
Ühistu esimees korraldas koosoleku, kus teatas, et lahkub oma tööpostilt (ühistu esimees) ning tegi hääletuse, kes võiks saada järgmiseks esimeheks. Küsimus järgmine: kas koosolekul toimunud korteri omanike häälte põhjal on valitud isik kohustatud olema uus esimees, kuigi ta ise seda ei soovi?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui ülemine naaber muutis korteri planeeringut ja nüüd on meil tubades häiriv müra?05.05.2016
Naabrid üleval teostasid oma korteris ümberplaneeringut, näiteks elutuba on ümber tehtud vannitoaks ja teised muudutused. Tulemus on selline, et meie korterisse kostub müra ja nende vannitoa alune tuba on elamiseks mittekõlblik. Mis meie pere saab teha selles olukorras?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Nõude esitamise aluseks on korteriomandiseaduse (KOS) paragrahv 15 lõige 5, mis ütleb, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes.
Ülemine korteriomanik on omakorda rikkunud KOS paragrahv 11 lg 1 p 1, mille kohaselt kohustub korteriomanik hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, ning KOS paragrahv 16 lg-t 1, mille kohaselt on ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks vaja sõlmida korteriomanike kokkulepe.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui otsustusõigus on, kuid nüüd on isa nõus täielikult hooldusõiguse mulle andma?04.05.2016
Tere. Eelmisel aastal sai kohtus käidud. Lapse isa andis vabatahtlikult otsustusõiguse mulle. Ma pole ametlikult alimente peale pannud ega ka plaani seda. Tänaseks on seis selline, et ta on nõus andma hooldusõiguse vabatahtlikult ära. Ta ei käi last vaatamas ja teda ei huvita lapse tegemised. Kuidas peaks seda alustama kui mul juba otsustusõigus on aga täielikku hooldusõigust saada. Ja seoses sellega sooviks ka lapse perekonnanime muuta samaks, mis on mul endal (praegu on isa oma) aga kui saan täieliku hooldusõiguse, on mõlemi vanema soov täielikult suhtlemine lõpetada ja siis on minu arust täiesti mõistetav, et laps kannab ema perekonnanime. Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Muudatusi hooldusõiguse kuuluvuse osas on võimalik teha vaid läbi kohtu, seega tuleb Teil vastava avaldusega kohtu poole pöörduda. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab töövõimetuspensionär kasutada oma 7 lisapuhkepäeva, kas ka ühe päeva kaupa?04.05.2016
Tere! Olen töövõimetuspensionär ja seoses sellega on mul ette nähtud 7 lisapuhkepäeva aastas. Senini oli mul lubatud need välja võtta vastavalt minu vajadusele, st. kasvõi näiteks üks päev korraga. Kuid sellest aastast on firmas tehtud kord, et välja tuleb võtta kõik 7 päeva korraga, ei mingit ühe või kahe päeva kaupa võtmist. Samuti öeldi ka seda, et kui vaja lisapuhkepäeva näiteks reedeks, siis automaatselt arvetatakse kohe juurde ka laupäev ja pühapäev. Soovin teada, missugune on siis tegelikult seadus nende päevade kohta? Tegin juba päringu Sotsiaalkindlustusametile, aga kahjuks ei osanud nemad minu küsimusele vastata.
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitame, et vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 57 on töövõimetuspensionäri iga-aastane põhipuhkus 35 kalendripäeva. Tavapärast 28-kalendripäevast põhipuhkust ületavad seitse kalendripäeva ei ole lisapuhkusepäevad, erisus on vaid selles, et need 7 kalendripäeva hüvitatakse tööandjale Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
TLS § 68 lg 5 järgi antakse põhipuhkust osade kaupa üksnes poolte kokkuleppel. Taolise kokkuleppe olemasolul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 kalendripäeva. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Sätte eesmärk on siin selles, et puhkusi ei jagataks põhjendamatult väikesteks osadeks ja seeläbi ei pikendataks puhkamise aega.
Seega on Teie tööandjal töölepingu seadusest tulenev õigus keelduda puhkuse andmisest väiksemas kui 7-kalendripäevases osas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).