Õigus

Töötaja on lapsehoolduspuhkusel. Tema asemele on võetud asendaja "kuni töötaja tööle naasemiseni". Mis saab asendaja töölepingust, kui lapsehoolduspuhkusel olev töötaja annab lahkumisavalduse ja ei soovigi enam tööle naasta? Kas asendaja tööleping lõpeb samal ajal, mil lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tööleping või muutub asendaja tööleping tähtajatuks?

Tere, kasvatan 8a tütart, poeg 19 a ja elab isaga. Poeg lõpetab 21 juuni keskkooli ja läheb austraaliasse sügisel (2a plaan). Millal on õigus küsida elatist tütrele, kas juuli kuust? Poeg suvel pidi töötama, et reisi raha kokku saada. Kasvatan ka veel 1,4 a tütart, tema isa elukaaslane. Emapalka saan juulis viimase, tööle kahjuks veel ei saa tütrel keskmine puue epilepsia ja endal 60 protsenti töövõimetus. Elukaaslane maksab endisest abielust kahele pojale alimente. Elamised jäid ka eksidele, ise peame üürikorteris elama. Siit küsimus veel, kas saan küsida suuremaid alimente eksabikaasalt kui miinimum, kuna sissetulek ju kohe kaob, ja mis kuus tekib õigus.

KÜ tahab võõrandada kaasomandis olevat mõttelist osa ühele KÜ liikmele. Üks KÜ liige ei ole tehinguga nõus ja KÜ peab kohtus tema JAH sõna nõudma, peale mida saab notari juures tehingu kinnitada. Tehingu väärtuseks on ~7 000 eurot, mille kulutab KÜ maja heakorra parendamiseks.
Kui palju võib selline protsess aega võtta ning millised on kulud?

Töötasin tähtajalise töölepinguga ja läksin lapsehoolduspuhkusele. Tööleping lõppes puhkusel olles. Millised õigused mul on, kui sooviks teist last? Emapalka ja dekreet siis ilmselt ei ole?

Tere, Töökohta paigaldati kaamerad, ilma, et meile töötajatele sellest üldse midagi teatati. Mõni nädal hiljem paigaldati kaamerad, mis salvestavad ka heli.
Kas see on lubatud ilma meiega läbi rääkimata? Omanik pole isegi seda tutvustanud meile.
Tänud

Tere. Kirjutan oma elukaaslase pärast. Kuna on tekkinud selline probleem, et mehel oli sekspartner, kes väitis, et kasutab beebipille. Ning seetõttu ka mees ei kasutanud kondoomi. Naisterahvas ütles, et on rase. Väidetavalt on meesterahva laps ning ilma mehe nõusolekuta jättis lapse alles. Mees ei ole last algusest peale soovinud. Ütles koheselt, et tema last ei soovi. Mingit suhet neil ei olnud. Olid vaid sekspartnerid. Nüüd naine ähvardab, helistab pidevalt. Kasutas kellegi meesterahva abi väitmaks, et on advokaat, kes ka telefonitsi mehega rääkis. Saime ka nime teada kuid sellist advokaati ei ole olemas. Kuna mees on igasugused meedia kontaktid ja telefoninumbrid blokeerinud, siis naisterahvas võtab ühendust erinevatelt telefoninumbritelt. Ja võõrastelt meediakontodelt. Sundides vabatahtlikult DNA testi tegema, muidu mees riskib enda heaoluga. Märgin ära, et isadust tõestatud ei ole. Mees ei soovi naisterahvaga mingisugust kontakti, ega tunnista last enda omaks. Miks peakski kui naine võis kellega iganes veel seksuaalsuhtes olla. Aga kuidas siis käituda selle naisterahvaga, kes ähvardab? Igapäevaselt häirib meie elu ilmselgelt. Mida sellises olukorras ette võtta? Loomulikult ei taha mees vabatahtlikult DNA testi tegema minna, miks peakski? Naisterahvas on aja DNA testiks kinni pannud ja ähvardas, et kui kohale ei ilmu, siis ise teab millega mees riskib. Nii võib iga naine teha lapsi ja minna võõra mehe uksetaha ja väita, et see sinu oma, hakka maksma. Nagu selle naisterahva puhulgi, tule tee DNA-test sina maksad, sest sina seda tahad. Meesterahvas aga ei taha mitte mingisugust kontakti selle naisterahva ega lapsega.

Tere,
Elame lapse isast juba 6 a lahus, last ta toetanud kuidagi pole. Aasta tagasi sai teada, kus me elame ja tuli oma sõpradega meile laamendama, asi läks ka politseisse. Aga ei midagi talle sealt ei tehtud. Otsustasin siis talt nõuda välja elatisraha läbi kohtu. Selgus, et ta ei käi kuskil ametlikult tööl. Läks mingi aeg mööda kui tuli kohtumäärus. Sealt ka ei saa, kuna minu nõutud summa oli miinimum. Selle peale ma kontakteerusin lapse isaga ja ütlesin, et midagi ta peab ikka maksma, et nii ei saa. Sellepeale oli ta nõus pool miinimumist mulle maksma kohtuväliselt. Teavitasin ta kohust sellest. Paluti sõlmida omavaheline kokkuleppe leping. Ehk oskaksite teie mind aidata, mis moodi ma seda kokkulepet peaksin vormistama? Lapse isa soovis seda digitaalselt allkirjastada. Mul endal on kõik selleks vajalik olemas. Aga ei oska seda kuidagi koostada.

Tere!
Olen vanaema, kes on kasvatanud juba kaks aastat lapselast. Laps käib minu juurest kooli ja on minu ülalpidamisel. Poisi ema ja isa on lahutatud tema esimesest eluaastast. Isa pole kasvatuses osalenud ja on elanud Soomes uue perega. Ema käis tol ajal, kui poiss minu juurde tuli, laeval tööl. Kuna nüüd kolisin, siis pole mul võimalik lapselast sisse kirjutada ja nõuatakse ametlikku ajutist hooldusõigust lapsele. Ema ja isa on sellega nõus ja laps ise samuti.
Mida peaksin tegema ja mis dokumente pean kohtule esitama? Kaua see aega võiks võtta, kuna müüsin maja ja oleme siiani nii öelda uute omanike majja sisse kirjutatud.

Tere, tööandja on ettevõttesiseselt ära määranud, et osakonnajuhtidel on asendajad. Enne LHP jäämist olin tavatöötaja, kuid paralleelselt ka osakonnajuhi asendaja 7 aastat, kuid reaalne sellekohane paber puudub. Esialgne tööleping on tehtud tavatöötajale (liinitööline). Kas mul on tööle naastes õigust tagasi nõuda asendaja kohta ning sellele eelnenud töötasu (mis oli suurem, kui teistel tavatöötajatel)?

Tere!
Olen eelnevates töökohtades pidevalt oma palka, haigusrahasid, puhkuserahasid ise arvutanud, kui on tekkinud mingi lahkheli, siis olen uurinud selle kohta vajalikest allikatest (tööandja poolt). Olen kõikidele küsimustele saanud ka vastused. On olnud ka olukordi, kus nii mulle kui ka töökaaslastele on rahasid valesti arvestatud.
Nüüd olen aga töötanud pea aasta firmas, kus kõik on peaaegu korras olnud. Pole pool aastat arvutusi teinud - polnud aega. Nüüd tuli aga välja, et viis kuud tagasi oli raamatupidaja teinud mingi vea ning saatnud liiga palju raha. Tööandja nõuab rahasid tagasi. Mis muidugi arusaadav aga siiski tekkis ka küsimus, et kas see on ikka õige?
Kas tööandja saab piiramatu aja tagant rahasid tagasi nõuda, olenemata, et viga oli raamatupidaja poolt?
Millise aja tagant oleks juriidiliselt korrektne rahasid tagasi nõuda? Antud hetkel möödas viis kuud. Või aeg ei ole oluline?
Mis aja jooksul peaksid need rahad tööandja arvele kandma?

Ette tänades