Õigus
Küsimus: Kuidas lõpetada tööleping töötajaga, kes nõuab 4-päevast töönädalat ja võtab eri põhjustel vabu päevi?04.05.2016
Tere,
kuidas peaks käituma kui töötaja, kes on töötanud asutuses nüüdseks 1,1 aastat, hakkas peale katseaja lõppu vabu päevi küsima a la stiilis lapsed käisid nädalavahetusel külas, olen väsinud või käisin massaažis, lihased on haiged, tahaks vaba päeva või ma jäin bussist maha, kas võin koju jääda (vahemaa kodu ja töökoha vahel 2km) või siis, et jäin haigeks. Kui tööandja käskis haigestumise korral haigusleht võtta ilmus töötaja tööle ja teatas, et sai terveks. Vabade päevade andmisest keeldujat (tööandjat) tervitati solvavate väljenditega. Peale vanaduspensionile jäämist, 2 kuud tagasi, hakkas töötaja võtma vabu päevi 2x nädalas arstil käimiseks. Tööandja on seda ka võimaldanud. Ja viibib ka igakuiselt 10 päeva haiguslehel. Töötaja teatas, et enne ei saanud ta haiguslehte võtta, sest siis oleks pension ära rikutud. Töötaja nõuab, et tööandja lubaks töötajal käia tööl 4 päeva nädalas sama palga eest mida töötajale hetkel makstakse. Kuna tööandjal on vaja täistööajaga töötajat ja töötaja ei ole vastavasisulist avaldust esitanud, on see nii jäänudki. Nüüdseks on ka töötaja pöördunud töötervishoiuarstile, et saada ettekirjutust tööandjale vähendada tööaega seoses haigestumisega. Töövestlusel ei teavitanud töötaja, et on suhkruhaige ning vajaks eritingimusi. See selgus viiendal tööpäeval st haigestumine oli toimunud varem. Milliseid seaduses ettenähtud punkte on võimalik kasutada töötaja töösuhte lõpetamiseks?
kuidas peaks käituma kui töötaja, kes on töötanud asutuses nüüdseks 1,1 aastat, hakkas peale katseaja lõppu vabu päevi küsima a la stiilis lapsed käisid nädalavahetusel külas, olen väsinud või käisin massaažis, lihased on haiged, tahaks vaba päeva või ma jäin bussist maha, kas võin koju jääda (vahemaa kodu ja töökoha vahel 2km) või siis, et jäin haigeks. Kui tööandja käskis haigestumise korral haigusleht võtta ilmus töötaja tööle ja teatas, et sai terveks. Vabade päevade andmisest keeldujat (tööandjat) tervitati solvavate väljenditega. Peale vanaduspensionile jäämist, 2 kuud tagasi, hakkas töötaja võtma vabu päevi 2x nädalas arstil käimiseks. Tööandja on seda ka võimaldanud. Ja viibib ka igakuiselt 10 päeva haiguslehel. Töötaja teatas, et enne ei saanud ta haiguslehte võtta, sest siis oleks pension ära rikutud. Töötaja nõuab, et tööandja lubaks töötajal käia tööl 4 päeva nädalas sama palga eest mida töötajale hetkel makstakse. Kuna tööandjal on vaja täistööajaga töötajat ja töötaja ei ole vastavasisulist avaldust esitanud, on see nii jäänudki. Nüüdseks on ka töötaja pöördunud töötervishoiuarstile, et saada ettekirjutust tööandjale vähendada tööaega seoses haigestumisega. Töövestlusel ei teavitanud töötaja, et on suhkruhaige ning vajaks eritingimusi. See selgus viiendal tööpäeval st haigestumine oli toimunud varem. Milliseid seaduses ettenähtud punkte on võimalik kasutada töötaja töösuhte lõpetamiseks?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tööandjal on võimalik töötajaga tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Samas aga, kui arsti ettekirjutuse järgi tuleb töötingimusi muuta sellisel viisil, mis on tööandja jaoks liigselt koormav, ei ole tingimata vajalik oodata neljakuise perioodi möödumist. Siiski on tööandjal kohustus töötajale pakkuda võimaluse korral teist tööd TLS § 88 lg 2 alusel.
Kui töötaja ei järgi tööandja korraldusi, muuhulgas ka ei ilmu õigeaegselt tööle või puudub töölt ilma põhjuseta, on tööleping võimalik ka üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. See alus eeldab aga tööandja eelnevat hoiatust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuhu veel abi saamiseks pöörduda, kui kohtutäitur soovitab Soome mehe tööandjale helistada, et elatisraha küsida?04.05.2016
Tere! Lapse isale on kohtu kaudu elatisraha välja mõistetud, samuti pandi kirja summa, mis ta võlgu oli. Sellest on kaks aastat möödunud, kuid võlg on tasumata, samuti maksab ta elatisraha vähem s.t. kuus 160.-. Käisin kohtutäituri juures, kuid abi ei saanud. Lapse isa töötab Soomes ja mul paluti ise kokku arvutada võla summa ja ka ise Soome tööandjale helistada. Minul aga puuduvad tema töökoha andmed. Milliseid funktsioone täidab siis kohtutäitur? Kelle poole ma peaksin pöörduma, et abi saada? Aitäh, jään vastust ootama.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui lapse isa elab välismaal, siis peaksite temalt elatise nõudmiseks pöörduma justiitsministeeriumi poole, kes aitab elatise nõude välismaal täitmisele pöörata. Täpsemalt tegeleb asjaga rahvusvahelise justiitskoostöö talitus.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis saab, kui tööandja ei esitanud haiguslehte Haigekassale ja maksis kogu kuupalga?04.05.2016
Tere!
Minu tööandja ei esitanud viimasel kuul minu hoolduslehte (olin lapsega hoolduslehel 8 päeva) Haigekassale vaid maksis palga terve eelmise kuu eest. Palgalehel ei nähtu, et ma oleksin olnud hoolduslehel.
Kas nüüd saab tööandja nõuda enammakstud palka tagasi? Mis saab kui tööandja ei esitagi hoolduslehte Haigekassale?
Ette tänades
Minu tööandja ei esitanud viimasel kuul minu hoolduslehte (olin lapsega hoolduslehel 8 päeva) Haigekassale vaid maksis palga terve eelmise kuu eest. Palgalehel ei nähtu, et ma oleksin olnud hoolduslehel.
Kas nüüd saab tööandja nõuda enammakstud palka tagasi? Mis saab kui tööandja ei esitagi hoolduslehte Haigekassale?
Ette tänades
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitame, et töölepingu seaduse § 39 järgi on tööandjal õigus nõuda töötasu või muude töötasust tulenevate rahaliste nõuete tagastamist 12 kuu jooksul alates ajast, mil töötaja töötasu ettemaksu sai. Töötasu tagastamise nõue tuleb eelkõige kõne alla, kui tööandja on töötajale kandnud ekslikult üle töötasust suurema summa raha.
Juhul kui tööandja on Teile ekslikult välja maksnud suurema summa või teinud eksliku ülekande, on Teil kohustus enammakstud summa tööandjale tagastada.
Ravikindlustuse seaduse § 53 lg 4 tulenevalt peab tööandja töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks vajalikud andmed Haigekassale edastama 7 kalendripäeva jooksul alates töötajalt töövõimetuslehe saamise päevast.
Kui tööandja pole töövõimetuslehe andmeid esitanud Haigekassale 90 kalendripäeva jooksul päevast, mil töötaja naases töö- või teenistuskohustuste täitmisele, Haigekassa hüvitist ei maksa. Kui töötajal jääb ravikindlustushüvitis saamata tööandja süü tõttu, on töötajal õigus nõuda tekkinud kahju väljamaksmist tööandjalt.
Praeguses olukorras oleks Teil mõistlik pöörduda oma tööandja poole ja selgitada välja miks ta ei ole töövõimetuslehte edastanud ja nõuda, et ta seda viivitamatult teeks ning kuidas korraldada enammakstud töötasu tagastamine.
Täpsemat infot töövõimetuslehe andmete edastamise ja edastamata jätmise kohta saate Haigekassast, infotelefonil 16 363 või http://www.haigekassa.ee/haigekassa/kontakt.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida teha, kui pean sündinud lapse registreerima, aga ei tea, millal isa välismaalt tagasi saab?04.05.2016
Tere.
Nädal tagasi sündis enneaegne poeg aga vaja on laps registreerida 1 kuu jooksul. Probleem on nüüd selles, et 2 nädalat tagasi läks beebi isa saksamaale autot tooma sõpradega ja kõik tundus korras olevat aga ühel hommikul helistas tõlk, et politsei vahistas nad. Miks või kui kauaks, keegi perele infot ei anna Saksamaalt. Niipalju saime aru, et kahtlustati milleski, aga me ei tea kaua see uurimine võib aega võtta. Lapse isa isegi ei tea, et laps enneaegselt sündinud on. Tähtaeg oli alles mais. Kõige hullem, et me ei tea kui kaua vaja oodata või mis teha. Ma ei taha sugugi last vallaslapseks panna, kui isa olemas ja väga ootas teda. Mida peaks tegema? Palun nõu
Nädal tagasi sündis enneaegne poeg aga vaja on laps registreerida 1 kuu jooksul. Probleem on nüüd selles, et 2 nädalat tagasi läks beebi isa saksamaale autot tooma sõpradega ja kõik tundus korras olevat aga ühel hommikul helistas tõlk, et politsei vahistas nad. Miks või kui kauaks, keegi perele infot ei anna Saksamaalt. Niipalju saime aru, et kahtlustati milleski, aga me ei tea kaua see uurimine võib aega võtta. Lapse isa isegi ei tea, et laps enneaegselt sündinud on. Tähtaeg oli alles mais. Kõige hullem, et me ei tea kui kaua vaja oodata või mis teha. Ma ei taha sugugi last vallaslapseks panna, kui isa olemas ja väga ootas teda. Mida peaks tegema? Palun nõu
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui vanemad on abielus, siis võib lapse sünni registreerimisel viibida ka vaid 1 vanematest. Sellisel juhul on lapse nime registreerimiseks siiski vajalik, et teine vanem saadaks lihtkirjaga nõusoleku lapse nime osas. Praegusel juhul peaksite uurima, kas lapse isal on võimalik Teile selline kiri edastada. Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus, peaks isa põlvnemise kinnitamiseks lisaks esitama isaduse omaksvõtu avalduse ja nõusoleku perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis. Kui lapse isa viibib Saksamaal pikemalt, on võimalik ka variant, et isa esitab põlvnemiseks kirjaliku avalduse, mille õigsuse kinnitab notariaalselt Eesti konsulaarametnik.
Sünni registreerimise tähtaega on ka mõjuval põhjusel võimalik pikendada kuni kahe kuuni. Sellisel juhul peaksite võimalikult kiirelt võtma perekonnaseisuasutusega ühendust ning selgitama olukorda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on võimalik vaidlustada üle 20 a tagasi toimunud pärimist, kus psühhoneuroloogiahaiglas olnud pärija jäeti kõigest ilma?03.05.2016
Tere
Kas on võimalik vaidlustada pärimist, mis toimus üle 20 a tagasi, kus inimene ise viibis psühhoneuroloogiahaiglas ja jäeti pärandist ilma? Kasutati ära tema haiget olekut ja omastati kõik.
Tänan
Kas on võimalik vaidlustada pärimist, mis toimus üle 20 a tagasi, kus inimene ise viibis psühhoneuroloogiahaiglas ja jäeti pärandist ilma? Kasutati ära tema haiget olekut ja omastati kõik.
Tänan
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Millised peavad olema argumendi, et laps saaks minu nime?03.05.2016
Tere. Sooviks küsida nõu lapse perekonnanime muutmisel. Lapse isa jättis mind maha, kui laps oli 2-kuune. Praeguseks on laps 8-kuune. Kuna laps elab minuga, sooviksin, et ta kannaks minuga ühesugust nime. Lapse isa maksab elatist ja laps käib üle nädalavahetuse ka tema juures. Lapse isa aga ei ole nõus lapse perekonnanime muutmisega. Millised peavad olema argumendi, et laps saaks minu nime?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui taotlete kohtult otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks, peate kohtule põhjendama, miks peate seda õigeks ja kuidas vastaks perekonnanime vahetamine lapse huvidele.
Teie argumendiks võiks olla see, et olete lapse peamine hooldaja ja laps on hetkel veel niivõrd väike, et ei saa asuda seisukohale, et ta oleks oma perekonnanimega juba harjunud. Iseasi, kas kohus hindab neid argumente piisavaks, kuivõrd lapse isa ikkagi osaleb lapse elus ja sellega seoses omab paratamatult lapsega ka teatavat sidet.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eksabikaasal on õigust võtta minu korterist asju, põhjendades sellega, et need on ühisvara?03.05.2016
Lahutusele eelnevalt tegime abieluvara kokkuleppe, kus jätsin abikaasale abielu ajal soetatud korteri (nö suvekodu). Abikaasa koos lapsega minu Tallinna ametikorteris. Abielu eelselt oli mul erastatud korter maal. Abielu ajal tegime seal remonti ja nö selle katteks jätsingi teise korteri abikaasale. Nädal tagasi käis abikaasa minu maakorteris (et võtta oma isiklikud riided). Kahjuks avastasin, et ta oli sealt kaasa võtnud ka muid asju peale isiklike riiete. Alates nõudest (osad neist olidki tema ema omad) ja lõpetades lapse piltidega. Küsimus - kas tal on õigust võtta minu korterist asju, põhjendades sellega, et need on ühisvara? Mul pole kahju nõudest kuid lapse pildid, mis on seal alati olnud, on läinud. Kas see nüüd jääbki nii, et kui avastab, et midagi on vaja, siis võib tulla ja võtta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seni, kuni ühisvara on abikaasade vahel jagamata, on mõlemal abikaasal õigus ühisvarasse kuuluvaid esemeid kasutada. Seega tuleks Teil endise abikaasaga jagada lisaks kinnisvarale ka ühisvaraks olev vallasvara, selliselt saab vältida edaspidi Teie poolt kirjeldatud situatsioone.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mõistlik töölt lahkuda omal soovil või oodata töötervishoiu arsti ettekirjutuse minu mittevastavuse kohta?03.05.2016
Tere! Olen 63-aastane töötav pensionär. Töötan päästeametis päästjana. 6 kuud tagasi paigaldati mulle südamerütmur, millega ma ei vasta l-klassi päästeteenistuja tervisenõuetele. Kas on mõistlik lahkuda töölt omal soovil, nö. pensionile või ootan ära töötervishoiu arsti ettekirjutuse minu tervisenõuetele mittevastavuse kohta? Kas tööandja poolt on ette nähtud mingi kompensatsioon tervisliku seisundi halvenemise pärast?
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitame, et töölepingu seadus (TLS) ei näe ette tööandja kompensatsiooni maksmise kohustust olukorras kus töötaja töövõime on vähenenud terviseseisundi tõttu ja töösuhe temaga lõpeb. Küll aga võib tööandja töötajale preemiat või hüvitist maksta, kui ta seda soovib.
Töölepingu lõpetamisel tervislikel põhjustel on oluline see, et kui töötaja ütleb töölepingu üles ise TLS § 91 lg 3 järgi, ei teki tal õigust töötuskindlustushüvitisele.
Juhul kui aga töötervishoiuarst on tuvastanud, et töötaja senisel töökohal töötamine ei ole enam võimalik ning on väljastanud töötajale ka sellekohase tõendi, on töötajal õigus nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste kergendamist. Tõendi saamisel ei või tööandja lubada töötajal tervisele vastunäidustatud tööl töötamist jätkata.
Olukorras kus tööandjal ei ole töötajale teist tööd pakkuda, ega võimalust ka töökohta kohandada või töötingimusi muuta, siis saab kõne alla tulla töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Sellisel juhul ei mängi rolli, kas töötaja on eemal olnud 4 kuud või vähem. Oluline on arsti otsuse olemasolu ning see, et tööandjal pole terviseseisundile vastavat tööd pakkuda. Kui töösuhe lõpetatakse eelpool nimetatud alusel, on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kelle pädevusse kuulub katuseakende hooldus ja korrashoid, kas KÜ või korteriomaniku?02.05.2016
Meie korteriühistu on 21 korteriga. Neljal korteri on katuseaknad. Kui katuseaknad hakkavad läbi tilkuma, siis kelle pädevusse nende hooldus ja korrashoid kuulub? Kas kü või korteriomaniku?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis vara peab alimentide hagiavalduses välja tooma?02.05.2016
Tere!
Läksime elukaaslasega lahku ning soovin esitada hagi alimentide saamiseks. Mis varad peaks täpsemalt välja tooma vanemate varalise seisundi kirjelduses?
Avalduse võtsin kohus.ee leheküljelt.
Läksime elukaaslasega lahku ning soovin esitada hagi alimentide saamiseks. Mis varad peaks täpsemalt välja tooma vanemate varalise seisundi kirjelduses?
Avalduse võtsin kohus.ee leheküljelt.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Varalise seisundi kirjelduses tuleb eeskätt märkida vanemate sissetulek, samuti muud võimalikud tuluallikad (näiteks üüritulu) ning vanematele kuuluva kinnis- ja vallasvara andmed (korter/maja/sõiduk).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand