Õigus
Küsimus: Kuidas peaks töötaja käituma kui tööandja soovib saata 3-4 kuuks palgata puhkusele või lõpetada lepingu?12.05.2016
Tööandjal lõppes tellijaga leping. Sama tööle alles kuulutatakse välja riigihange, mis heal juhul realiseerub septembris-oktoobris.
Tööandja pakub.
1) Palgata puhkuseleminek - 3-4 kuud! (alates 1 juunist!)
2) Töölepingu lõpetamist.
Kuidas peaks töötaja käituma, et tööandja kõik töötajale kuuluva välja maksaks? Kas töötaja peaks tööandjale ka midagi kirjalikult teavitama, mida see peaks sisaldama jne.
Lugupidamisega
Tööandja pakub.
1) Palgata puhkuseleminek - 3-4 kuud! (alates 1 juunist!)
2) Töölepingu lõpetamist.
Kuidas peaks töötaja käituma, et tööandja kõik töötajale kuuluva välja maksaks? Kas töötaja peaks tööandjale ka midagi kirjalikult teavitama, mida see peaks sisaldama jne.
Lugupidamisega
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida palgata puhkuses. Siinkohal on oluline see, et peab olema mõlema poole nõusolek, sh töötaja nõusolek.
Kui tööandjal ei ole kokkulepitud tingimustel anda töötajale tööd töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu, on tegemist koondamisega (TLS § 89 lõige 1). Koondamise korral tuleb maksta koondamishüvitist TLS § 100 lõige 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ning järgida TLS § 97 lõikes 2 toodud etteteatamistähtaega. Etteteatamistähtaja mittejärgimisel tuleb hüvitada vähem ette teatatud aeg (TLS § 100 lõige 5).
Kui tööandja koondab töötaja, siis teeb sa sellekohase kirjaliku avalduse. Avaldus on kehtiv sellest hetkest alates, kui töötaja selle kätte saab. Töösuhte viimasel päeval on tööandja kohustatud maksma töötajale nn lõpparve TLS § 84 lõige 1 alusel.
Kui tööandja töötajat ei koonda ega maksa ka töötasu ning töötaja ei nõustu palgata puhkuse võtmisega, siis on tegemist tööandja poolse töölepingu rikkumisega. Sellisel juhul peaks töötaja eelkõige küsima tööd või töö mitte saamisel saamal keskmist töötasu TLS § 35 alusel. Küsimine peaks toimuma kirjalikult. Kui tööandja ei koonda töötajat ega lõpeta ka rikkumist (ei anna töötajale tööd ega maksa töötasu), siis võib kõne alla tulla töötajapoolne erakorraline töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lõige 2 alusel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas eestisisese komandeeringu korral makstakse ka päevaraha?12.05.2016
Mees käib tavaliselt välisriigis aga nüüd on eestis objekt. Iga päev peab sõitma 2 tundi tööle ja 2 tagasi. Kas saab päevaraha nagu lähetuses? Eks kütus makstakse ikka kinni.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 21 lõige 1 järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma tema tavapärasest töötamise kohast erinevasse kohta. See tähendab, et kui Eesti tööandja on töötajaga töötamise asukohana kokku leppinud näiteks Eesti, siis vastavalt TLS-ile on lähetusega tegemist ainult juhul, kui töötaja saadetakse tööülesandeid täitma väljapoole Eestit. Töölähetus võib olla ka riigisisene kui töötamise asukohana on kokku lepitud näiteks Tallinn, kuid töötaja saadetakse Tartusse. Töölähetuse puhul maksab tööandja töötajale vastavalt TLS § 40 sätestatule, eelkõige sõidukulud lähetuskohta, majutuskulud. Välislähetuse puhul makstakse ka päevaraha, riigisisese lähetuse korral päevaraha maksmise kohustus puudub.
Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab tööülesandeid – seega ühest küljest sõidu ajal töötaja tööülesandeid ei täida, samas on sõit teise linna tööandja korralduse täitmine. Antud juhul ühest vastust ei olegi. Seadusest otsest kohustust sõiduaega tööajana vaadelda, ei tule, mistõttu ei kohusta seadus selle aja eest ka töötasu maksma. Siiski oleks mõistlik püüda tööandjaga jõuda kokkuleppel, kuidas tasustatakse sõiduaeg.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ja mis õigused mul on, kui tööandja tahab töökoormust vähendada?11.05.2016
Tere
Töötan hetkel koormusega 0,75 aga tööandja teavitas mind sellest, et alates juulist väheneb minu töökoormus 0,3. Kas ja mis õigused on minul kui töötajal?
Töötan hetkel koormusega 0,75 aga tööandja teavitas mind sellest, et alates juulist väheneb minu töökoormus 0,3. Kas ja mis õigused on minul kui töötajal?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõige 2 punkt 5 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud tööaja
TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel. Üks olulistest töölepingu tingimustest on töökoormus. See tähendab, et töökoormust saab muuta vaid juhul kui sellega on nõus nii tööandja kui ka töötaja. Ühtlasi tähendab see ka seda, et töötajal on õigus töökoormuse vähendamisest keelduda.
Lisan, et kui tööandjal ei ole töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu pakkuda kokkulepitud tingimustel tööd, siis on tegemist koondamisega (TLS § 89 lõige 1). Tööandjal on kohustus enne koondamist pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd (TLS § 89 lõige 3). Kui töötaja uue tööga ei nõustu, siis tööandja koondab töötaja.
Oluline on veel, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga (TLS § 92 lõige 1 punkt 5).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on võimalik muuta laste perekonnanimesid ja nö lapsendada kui laste päris isa on elus?11.05.2016
2 aastat tagasi käisin endise elukaaslasega kohtus, kus määrati elatisraha meie kahele lapsele. Kuna ta ei maksa elatisraha ega osale ka laste kasvatamisel juba 6 aastat ja lapsed on väga kiindunud oma kasuisasse, siis on meil soov peale pulmi ka lapsed samale nimele saada. Kas selline asi on üldse võimalik? Kas lapsed oleks võimalik kuidagi ametlikult ka kasuisa nimele kirjutada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsendamiseks on vajalik laste isa nõusolek. Nõusolekut ei ole vaja vaid siis, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada Türgis sõlmitud abielu?11.05.2016
Tere. Kuidas lahutada abielu, mis on sõlmitud Türgis? Ja millised õigused on mehel lapse hooldusõiguse taotlemiseks? Lapse isa on Türgi kodanik aga tal on Eestis pikaajaline elamisluba.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui:
1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal;
2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis;
3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.
Kui vähemalt üks eeltoodud tingimustest on täidetud, on võimalik pöörduda abielu lahutamiseks maakohtu poole. Hagiavaldusele tuleb lisada abielutunnistus ja tasuda riigilõivu 100 eurot.
Lapse isal on lapse ühise hooldusõiguse lõpetamise taotlemiseks täpselt samasuguseid õigused nagu lapse emal. Kas ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse isa avalduse alusel on ka põhjendatud, sõltub juba asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saaks laps minna 16-aastasena vahetusõpilaseks välismaale, kui ei õnnestu vormistada luba välismaal elava isaga?11.05.2016
Laps tahab minna 16-aastaselt vahetusõpilaseks Šveitsi. Isaga pole suhelnud 10 aastat, elatist pole maksnud. Isa töötab Venemaal, mõned korrad aastas on Eestis. Oleks vaja isa luba, suhtlesin advokaadiga, kes ütles, et kui kohtumenetlus algatada, on vaja saata talle tähitud kiri aadressile, kust ta selle reaalselt kätte saab ja ta peab reaalselt kohtusse tulema. Eestis tal õiget kodu pole, Venemaal elab metsas haagises. Kui menetlus algatada ja teda kätte ei saada, kas siis jääbki asi pooleli? Kas selliseid otsuseid tagaselja teha ei saa? Või kui ta on nõus sellega, et mina otsustan lapse koolivaliku suhtes seoses vahetusaastaga, kas see muudaks menetluse lihtsamaks?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse välisriiki elama asumiseks on vaja lapse isa nõusolekut. Kui lapse isa ei anna nõusolekut, on võimalik pöörduda selles küsimuses otsustusõiguse saamiseks kohtu poole.
Kui lapse isa jätab kohtuistungile ilmumata, on kohtul siiski võimalik lahendada asi sisuliselt lapse isa kohalolekuta. Seda muidugi juhul, kui asjaolud on kohtu jaoks piisavalt välja selgitatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saaksid majaelanikud korraldada audiitori järelvalve, kui KÜ esimees sellest keeldub?10.05.2016
Tere.
Sooviks väheke nõu, kuidas peaks toimima majaelanikud? Asi nimelt selles, et meil toimus KÜ üldkoosolek, kus teemaks oli audiitori kutsumine. Ühistu esimees keeldus sellest kategooriliselt, väites, et ühistul pole seda vaja. Ka aasta majandusaruande koostamine käis ainuisikuliselt ühistu esimehe tuttava raamatupidaja kaudu. Samuti puudub ka ühistul revisjonikomisjon, mille moodustamiseks ta väga põhjust ei näe. Samuti ei meeldi ühistu esimehele inimesed, kes sellesse komisjoni valitud saaksid, kuna teab, et inimesed nõuavad väljaspoolt revidendi arvamust. Paar päeva peale üldkoosoleku toimumist helistas esimehe abikaasa ja selgitas nö olukorda, et kui survestamine audiitori näol jätkub, hakkab tema nõudma 4 korteri keskkütte taastamist kohtu kaudu. 3 korterit neist on välja lõigatud enne ühistu loomist, 1 ühistu loomise ajal.
Siit ka minu küsimused:
1. Kuidas saaksid majaelanikud korraldada audiitori järelvalve, kui KÜ esimees sellest keeldub?
2. Mille alusel on õigus kohtusse pöörduda keskkütte taastamiseks, kui korterit köetakse ja naabritel puuduvad kaebused?
Ette tänades,
majalelanik
Sooviks väheke nõu, kuidas peaks toimima majaelanikud? Asi nimelt selles, et meil toimus KÜ üldkoosolek, kus teemaks oli audiitori kutsumine. Ühistu esimees keeldus sellest kategooriliselt, väites, et ühistul pole seda vaja. Ka aasta majandusaruande koostamine käis ainuisikuliselt ühistu esimehe tuttava raamatupidaja kaudu. Samuti puudub ka ühistul revisjonikomisjon, mille moodustamiseks ta väga põhjust ei näe. Samuti ei meeldi ühistu esimehele inimesed, kes sellesse komisjoni valitud saaksid, kuna teab, et inimesed nõuavad väljaspoolt revidendi arvamust. Paar päeva peale üldkoosoleku toimumist helistas esimehe abikaasa ja selgitas nö olukorda, et kui survestamine audiitori näol jätkub, hakkab tema nõudma 4 korteri keskkütte taastamist kohtu kaudu. 3 korterit neist on välja lõigatud enne ühistu loomist, 1 ühistu loomise ajal.
Siit ka minu küsimused:
1. Kuidas saaksid majaelanikud korraldada audiitori järelvalve, kui KÜ esimees sellest keeldub?
2. Mille alusel on õigus kohtusse pöörduda keskkütte taastamiseks, kui korterit köetakse ja naabritel puuduvad kaebused?
Ette tänades,
majalelanik
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Keskütte taastamise nõudega on korteriühistul või korteriomanikul õigus kohtusse pöörduda juhul, kui kesküttesüsteemist on eraldutud ilma korteriomanike kokkuleppeta (vt KOS par 16 lg 1) ning küttesüsteemist eraldumisega on kahjustatud teiste korteriomanike huve (vt KOS par 11 lg 1 p1).
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas väljaspool abielu sündinud lapsel on ka isa surma järgi pärimisõigus?10.05.2016
Laps on sündinud enne kui lapse isa abiellus teise naisega ja sai temaga veel kaks last. Kas väljaspool abielu sündinud lapsel on ka isa surma järgi pärimisõigus?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas käsunduslepingu puhul peab väljastama palgalehte?10.05.2016
Kas käsunduslepingu puhul peab väljastama palgalehte?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas on olemas seadust, mis kohustab mind suhtlema endise elukaaslasega laste pärast?10.05.2016
Tere. Kas on olemas seadust mis kohustab mind suhtlema endise elukaaslasega laste pärast?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadusega ei ole sätestatud vanemale otseselt kohustust suhelda endise elukaaslasega, kuid arusaadavatel põhjustel tuleb ühiste laste olemasolul siiski teataval määral lävida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand