Õigus
Küsimus: Kas väärteoprotokollis olev minu vana kehtetu juhiloa number annab aluse vaidlustamiseks?19.05.2016
Tere,
Juhtus siis selline lugu, et ületasin kiirust ja sain väärteoprotokolli. Suures paanikas aga andsin politsei nõudmisele rahakoti vahelt vanad kehtetud juhiload. Ja protokolli koostades jäi neile kahe silma vahele, et arvutis ja käes oleval plastikul andmed ei klapi. Niisiis sai protokolli kirja kehtetu (ARK'i andmebaas vastab, et ei ole olemas sellist) juhiloa number ja selle taha veel linnuke, et "Andmed kontrollitud". Kas on nüüd menetleja poolt otsustatav karistus õhku kirjutatud ja kas ning kuidas tuleks seda vaidlustada? Ja kas on üldse mõtet vaidlustada?
Juhtus siis selline lugu, et ületasin kiirust ja sain väärteoprotokolli. Suures paanikas aga andsin politsei nõudmisele rahakoti vahelt vanad kehtetud juhiload. Ja protokolli koostades jäi neile kahe silma vahele, et arvutis ja käes oleval plastikul andmed ei klapi. Niisiis sai protokolli kirja kehtetu (ARK'i andmebaas vastab, et ei ole olemas sellist) juhiloa number ja selle taha veel linnuke, et "Andmed kontrollitud". Kas on nüüd menetleja poolt otsustatav karistus õhku kirjutatud ja kas ning kuidas tuleks seda vaidlustada? Ja kas on üldse mõtet vaidlustada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas minul kui lapsel oleks võimalik isa käest nõuda õpingutega seoses toetust?19.05.2016
Olen 19-aastane ning õpingud kestavad hetkel kuni 2017. aasta veebruarini, hiljem plaan minna edasi õppima. Isa pole maksnud alimente 18 aastat ning on kogunenud võlg, kohtutäiturile ei vasta ning ühendust saada pole võimalik. Küsimus oleks - kas minul kui lapsel oleks võimalik isa käest nõuda õpingutega seoses toetust? Kui kaua ning kuidas peaksin toimima? Ühtegi kooli pole pooleli jätnud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 97 punkti 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Eeltoodust lähtuvalt on Teil praegusel hetkel õigus nõuda mõlemalt on vanemalt ülalpidamist ja seda kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Kui isa vabatahtlikult Teie ülalpidamises ei osale, tuleb elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada hagiavaldus, millega on võimalik elatist nõuda ka tagasiulatuvalt. Kuna olete nüüd täisealine, tuleb Teil ise kohtu poole pöörduda, vanem Teid enam esindada ei saa, kuid võite muidugi kasutada lepingulise esindaja abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isal on õigust naiselt nõuda isaduse tuvastamist ainuhooldusõiguse taotlemisel?19.05.2016
Läksin lahku enda lapse isast ning peale seda ei ole mees juba üle aasta last vaatamas käinud, rahaliselt toetanud ega uurinud tema käekäigu kohta. Peale lahkuminekut soovis ta DNA-testi, aga peale selle soovi edastamist kadus ta täielikult. Möödas on juba rohkem kui aasta ning sooviks teada, kas mehel on õigus ka peale aasta möödumist kohtu kaudu testi nõuda? Tookord, kui ta seda soovis, olin nõus, praegu aga on nii kaua aega möödas ning ma ei soovi temaga mingit tegemist teha ega elatist nõuda, kuna kindel sissetulek on olemas. Ainukese asjana sooviks täielikku hooldusõigust, kuna olen enamuse ajast teda niikuinii üksi kasvatanud ja soovin täielikku otsustusõigust. Millised on minu õigused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse vaidlustamine on seotud tähtajaga – isadust on võimalik vaidlustada 1 aasta jooksul arvates päevast, kui isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kui lapse isa otsustab isaduse vaidlustamise nõudega kohtu poole pöörduda, peab ta kohtule põhejndama, millal ja millistel asjaoludel sai ta teada asjaoludest, mis andsid talle aluse kahelda oma isaduses. Teil on seejuures võimalik esitada oma vastuväited. Kui kohus tuvastab, et vastavatest asjaoludest teadasaamisest on möödunud enam kui aasta, lõpetab kohus kohtumenetluse.
Kui lapse isa lapse elus huvipuuduse tõttu ei osale, ei tema kasvatamises ega ka ülalpidamises ning faktiliselt teostate vaid Teie lapse hooldusõigust, võib ühise hooldusõiguse lõpetamine olla põhjendatud küll – kas osaliselt või täielikult, oleneb juba kõigist asjas tähtsust omavatest asjaoludest. Hooldusõiguslikke muudatusi saab teha vaid kohtu kaudu, seega tuleks Teil vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas alustada kaasomandis oleva maa jagamist reaalosadeks, kui teine kaasomanik on ka nõus?18.05.2016
Soovin jagada kaasomandis oleva looduskaitsealal asuva metsamaa reaalosadeks. Millest ma peaksin alustama? Kaasomanik on täna nõus maa jagamisega. Kuidas käituda juhul kui ta taganeb nõusolekust enne lõplikku vormistamist?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas eksabikaasal on veel õigust rahale, kui ta notaris andis nõusoleku, et korteri müügiraha kantakse mulle?18.05.2016
Tere, Sai enne abielu ostetud korter laenuga kahe peale (50/50%) ning pärast abiellumist müüdud. Abikaasa oli nõus notaris, et kõik müügist saadud raha kantakse minu kontole ning pärast seda läksime lahku. Kas abikaasal on mingit õigust rahale, kui ta on notaris allkirjaga nõustunud ja kinnitanud, et kogu raha kantakse mulle?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete notariaalselt endise abikaaaga ühisvara ära jaganud, ei ole endisel abikaasal peale lepingu sõlmimist õigust nõuda täiendavalt hüvitist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan 10-aastase lapse vanemana muuta graafikujärgset puhkust?18.05.2016
Kui mul on kinnitatud puhkuse ajakava ja mul on alla 10-aastane laps, kas ma võin seda paluda muuta või üldse tühistada (puhkuseseaduses on kirjas, et tööandja peab 7-10 aastase lapse vanemale andma lapse koolivaheaja ajal puhkust siis, kui vanem soovib) ja kas tööandja võib keelduda?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 69 lg 7 näeb ette isikute ringi, kellel on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal. Näiteks seitsme- kuni kümneaastase lapse vanemal on õigus nõuda põhipuhkust lapse koolivaheajal.
Töötajad peavad oma soovid puhkuse kasutamise osas avaldama puhkuse ajakava koostamisel. See tähendab, et kui töötaja ei teata oma soovist kasutada puhkust lapse koolivaheajal ning puhkuste ajakava kinnitatakse, saab puhkust muuta üksnes poolte kokkuleppel.
Seega lapse koolivaheajal puhkuse kasutamiseks peate jõudma tööandjaga kokkuleppele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuhu peaks pöörduma, kui naabri korterist tulev ebameeldiv hais häirib tõsiselt?17.05.2016
Tervist
Mure on selline, et samal korrusel elav naaber on vanainimene, kes enam endaga hakkama ei saa ning sellest tulenevalt täidab trepikoja läbi naabri ukse imbuv väga tugev fekaali hais. Hiljuti on olukorrad muutunud nii hulluks, et hais hakkab ka läbi ukse minu korterisse levima. Tean, et aeg-ajalt külastab tädi ka hooldaja, kes on maininud, et hooldekodusse tädi minema ei nõustu, samuti on kasutu üritada naabriga rääkida, kuna ta lihtsalt ei kuule uksekella. Kuna probleem on kestnud juba paar aastat, siis tahaks teada, kuhu sellise probleemiga pöörduma peaks?
Mure on selline, et samal korrusel elav naaber on vanainimene, kes enam endaga hakkama ei saa ning sellest tulenevalt täidab trepikoja läbi naabri ukse imbuv väga tugev fekaali hais. Hiljuti on olukorrad muutunud nii hulluks, et hais hakkab ka läbi ukse minu korterisse levima. Tean, et aeg-ajalt külastab tädi ka hooldaja, kes on maininud, et hooldekodusse tädi minema ei nõustu, samuti on kasutu üritada naabriga rääkida, kuna ta lihtsalt ei kuule uksekella. Kuna probleem on kestnud juba paar aastat, siis tahaks teada, kuhu sellise probleemiga pöörduma peaks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on seaduslik, et töölepingus olev kuu töötasu sisaldab nii õhtustel, öistel ja pühadel töötamist?17.05.2016
Minu tööleping on sõlmitud 2010. aastal ja seal on kirjas, et kuu töötasu sisaldab lisatasu õhtustel, öistel ja pühadel töötatud aja eest. Töötan graafiku alusel ja sinna jäävad ka öötunnid ja töötamine pühade ajal.
Koha suuruseks on 0,5, tööaeg 20 tundi nädalas ja tööaja summeerimisest ei ole sõnagi. Olen aru saanud, et praegu kehtiv seadus ei luba automaatselt arvata töötamist riigipühadel kuutöötasu sisse. Kellel on õigus ja mis saab edasi?
Koha suuruseks on 0,5, tööaeg 20 tundi nädalas ja tööaja summeerimisest ei ole sõnagi. Olen aru saanud, et praegu kehtiv seadus ei luba automaatselt arvata töötamist riigipühadel kuutöötasu sisse. Kellel on õigus ja mis saab edasi?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kehtiv töölepingu seadus eraldi lisatasu maksmise kohustust õhtusel ajal töötamise eest ette ei näe (kuid see pole keelatud). Küll aga on tööandjal kohustus hüvitada töötamine öisel ajal ning riigipühal, kusjuures seadus lubab kokku leppida ka selles, et töötasu sisaldab endas tasu öösel töötamise eest.
Küll aga ei luba seadus kokku leppida selles, et töötasu sisaldab endas ka tasu riigipühal töötamise eest või näiteks tasu ületunnitöö eest.
Seega kui töötate riigipühal, on Teil õigus nõuda kahekordset töötasu. Saamata jäänud töötasu nõudega saate kolme aasta jooksul pöörduda ka töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kust alustada, et elatisraha saaks kohtulikult paika?17.05.2016
Oleme kärgpere ja soovime võtta pangalaenu aga pank soovib, et lastele makstud elatis oleks määratud kohtu poolt, seni on isa maksnud lastele elatist 10a kokkuleppel emaga. Praeguses elus on ka 2 ühist last ja 1 naisel eelmisest elust. Kas kohus arvestab ka uues peres olevate lastega? Ja kuhu tuleb siis pöörduda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isa on siiani tasunud elatist kokkuleppe alusel, ei ole otseselt alust kohtusse pöördumiseks, sest kohtusse pöördumise aluseks on reeglina ikkagi asjaolu, et lastest lahus elav vanem rikub laste ülalpidamiskohustust.
Soovitan Teil teha laste isale ettepaneku elatise maksmise osas notariaalse kokkuleppe sõlmimiseks, mis sisaldab klauslit elatise maksja kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Selline kokkulepe on samasuguse õigusjõuga nagu kohtuotsus ja usun, et ka pangale seega sobiv.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui inimesel on töövõime kaotus 50%, kuidas toimub koondamine, kas üldkorras või on erandid?17.05.2016
Tere,
Kui inimesel on tunnisatud töövõime kaotus 50%, kuidas toimub koondamine? Kas koondamine toimub üldkorras või on erandid? Ning millise seaduse/määruse arvutakse välja lisapuhkus?
Ette tänades
Kui inimesel on tunnisatud töövõime kaotus 50%, kuidas toimub koondamine? Kas koondamine toimub üldkorras või on erandid? Ning millise seaduse/määruse arvutakse välja lisapuhkus?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei näe koondamisel töövõimetuspensionäride osas erisusi.
TLS § 89 kohaselt on koondamine töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse lõppemisel pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, samuti muud töö lõppemise juhud, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest.
Koondamise korral tuleb töötajale pakkuda enne töölepingu ülesütlemist muud vaba töökohta. Töötajale töö säilitamiseks peab tööandja vajadusel korraldama täiendõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest (sh koondamine) töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
alla ühe aasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud on töötajal õigus vähem etteteatatud aja eest saada hüvitist (TLS § 100 lg 5).
Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). TLS § 100 lg 2 alusel maksab Töötukassa töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras töötajale töösuhte kestuse alusel lisaks kindlustushüvitist koondamise korral (tööstaaži 5 ja rohkem aastaid).
Töövõimetuspensionäril on TLS kohaselt õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele. Töösuhte lõppedes tuleb väljateenitud, kuid kasutamata põhipuhkus vastavalt TLS §-le 71 hüvitada. Puhkusehüvitist makstakse keskmise kalendripäevatasu alusel. Keskmise töötasu (sh kalendripäeva tasu) arvestamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).