Õigus
Küsimus: Kas tööandja võib ületundidest maha arvata töötaja nö võlgu olevad (töölt ära käidud) tunnid?23.02.2016
Kas tööandja võib maha arvestada ületundidest nn võlgu jäänud tundidest. Näiteks: Kui töötaja peab minema mingi päev 3h varem ära ja on eelnevalt 10 ületundi teinud ja hiljem tuleb välja et ületunde 7 kuna töötaja on 3 h võlgu.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja võib üle- või alatundidest tulenevalt muuta tagantjärgi töökoormust, et vältida lisamaksmist?23.02.2016
Tere! Kas tööandjal on õigus teha töökoormuse suhtes lepingu muudatus tagantjärgi. Kui sumeeritud tööajaga tekib ühes kuus normtundidest rohkem tunde või siis vastupidi, normtundidest vähem töötunde, siis üle- või alatundide mittemaksmiseks tööandja suurendab või vähendab lepingus töökoormust. Kas nii võib teha?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas reguleerida ja vennaga kokku leppida ema hooldekodu arve pooleks maksmine?22.02.2016
Tere, täpsemalt on olukord selline, kus oleks aeg ema eakate kodusse paigutada, kuna tervis on kehvenenud ning hetkel palgatud hooldaja ei taga 24/7 hooldust mida ema vajab (ravimite manustamine, söögi tegemine ja söömine 3x päevas vähemalt; ema on kukkunud ja magab sagedalt, mis põhjustab meeltesegadust). Emal on kaks last - mina ja mu vend, kuid peale isa surma ja päranduse jagamist ei suhtle vend ei minu ega oma emaga enam (pärijate ringist jäin just mina välja - isa pärand läks jagamisele ema ja venna vahel). Olen oma ema eest hoolitsenud juba aastaid ja tasunud erinevaid haiglakulusid jne, kuid hooldekodu arve tasumisega jään hätta. Proovisin ühe korra vennaga ühendust saada, peale mida sain tema naise poolt sõimu osaliseks. Oleme otsustanud, et parim on ema paigutada eakate kodusse. Kuid ma ei ole huvitatud hooldekodu lepingut enda nimele sõlmima, vaid sooviksin seda lepingut sõlmida vennaga kahe peale, et välistada seda olukorda, kus lõpuks vend mulle oma osa kinni ei maksa. Põhiline küsimuse koht on selles, et emal on olemas ka korter, kuid selle müügist ei ole ma huvitatud just seetõttu, et kunagi ei tea, kaua ema vajab hooldekodus olemist ning kaua on minul ja vennal tööd. Ehk siis ei soovi kindlasti tekitada olukorda, kus minul või vennal ei ole tööd ja ei ole võimalik ema enam hooldekodus hoida ja samas pole tal ka enam kodu kuhu teda paigutada. Hetkel oleks kõige parem lahendus meie silmis selline, et hooldekodu, mis maksab 680€ saab makstud selliselt, et ema pension, mis on 420€ läheb sinna ning ülejäänud osa 260€ tuleb minu ja venna vahel jagamisele. Korteri plaaniksime panna üürile, mille tulu läheb ema ravimite soetamisele, mida on tal vaja ka igakuiselt. Ehk siis ei ole plaanis kasu lõigata mitte mingil moel. Kuidas ja kas on võimalik selliselt antud olukorda lahendada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie emal on õigus ülalpidamist saada nii Teilt kui ka oma pojalt ehk siis peaksite oma ema ülalpidamiskohustust täitma osavõlgnikena. Teie vennal tuleb sarnaselt Teiega osaleda abivajava ema ülalpidamiskohustuses, seega on igati põhjendatud nõuda temalt osaliselt hooldekoduarvete tasumist.
Ülalpidamist saab nõuda ülalpidamiseks õigustatud isik ise ehk Teie ema või emale määratud eeskostja, kes on tema seaduslik esindaja. Seni, kui Te ema eestkostja ei ole, on Teil võimalik ülalpidamiskohustust vennaga jagada vaid kokkuleppel, kuid ema eestkostjana on Teil võimalik nõuda vennalt ülalpidamiskohustuse täitmist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtus peavad ühisvarana omavat korteromandit esindama mõlemad omanikud?19.02.2016
Korteriühistu andis meie korteriomandi kohtusse, kuna olevat kroonilised üürivõlglased. Oleme omanud korteriomandit aastast 1996, on olnud paremaid ja halvemaid päevi, on oldud ka mõnekuuse üürivõlaga, kuid siiani on kõik makstud ja minu meelest üürilepingul ka punkt viivis. Kohtusse anti kahekuuse võlaga, mis kohtupäevaks oli makstud. Kohtus oli kohal vaid minu abikaasa, ise viibisin välismaal, kohtuotsus tehti siiski - müüa korteriomand 6 kuu jooksul. Kas kohtul oli õigus teha kohtuotsus kaasomandi suhtes ühe osapoole puudumisel? Kas on mingeid võimalusi säilitada meie kodu, peale selle, et kirjutan korteri mingi sugulase-tuttava nimele ja elan üürilisena edasi? Tänud ette!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
kui me räägime kohtuotsusest, siis tuleb esmalt silmas pidada, et isiku (kostja), kelle vastu hagi esitada, valib korteriühistu (hageja), ning kohus ei saa ise kostjate ringi laiendada.
Teiseks tuleb kohtuotsuse puhul arvestada seda, et korteri kaasomanikud vastutavad korteriühistu ees solidaarselt, seega juhul, kui kohus leidis, et korteri võõrandamisnõude esitamiseks esineb seaduslik alus, siis saab korteri võõrandamist nõuda nõuda ka ühe kaasomaniku käest.
Kolmandaks tuleb arvesse võtta, et korteri võõrandamisnõude esitamise esitamise aluseid võib olla kolm (lisaks majanduskulude võlale ka teiste korteriomandite kasutamise häirimine ja korteriomaniku kohustuste mittetäitmine).
Neljandaks kehtib tsiviilkohtumenetluses võistlev printsiip, st oma seisukohti tuleb kaitsta ja tõendada, ning vastaspoole omi ümber lükata. Eelkõige tuli kohtus tõendada, et tegelik majanduskulude võlgnevus oli korteriühistu väidetust väiksem ning puuduvad ka muud alused korteriomandi võõrandamisnõude esitamiseks.
Viiendaks tuleb arvestada seda, et kohtuotsus kehtib ainult nende isikute suhtes, kes kohtumenetluses osalesid ehk siis ainult ühe kaasomaniku suhtes. Kui kohtuotsus kohustab kaasomanikku müüma maha terve korter, siis pean möönma võimalust, et kohtuotsus rikub Teie õiguseid rikkunud.
Seoses eeltooduga soovitan Teid lasta kohtuotsus profesionaalse õigusabiteenuse osutaja poolt üle vaadata.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas tohib korteriühistu võtta oma kasutusse aastaid lukus olnud ruumi, mille kasutaja ei ole teada?19.02.2016
Korteriühistule kuulub väike ruum prügišahti kõrval, kus oleks hea hoida koristusvahendeid. Kahjuks on ruum suletud tabalukuga juba eelmise juhatuse ajal, täpset kasutajat keegi ei tea, kuid arvatakse, et majast keegi hoiab oma isiklikke asju seal. Kas KÜ juhatusel või haldusfirmal on õigus tellida luku eemaldamine ilma eelnevalt infostendil teavitamata ning võtta ruum oma valdusesse?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Valduse kaitsega seotud õigused on reguleeritud asjaõigusseaduse paragrahvides 40-50.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ma saan poja lapsele eestkostjaks hakata, kui ema lapse eest ei hooliste ja lapse isa on sellega nõus?18.02.2016
Lugu on pikk ja keeruline, aga ma soovin saada oma pojapoja eestkostjaks. Laps elab juba üle aasta minu juures. Lapse isa (minu poeg) on sellega nõus, aga lapse ema lihtsalt ei huvita laps ega miski. Seepärast laps minu juures elabki. Mind huvitab, kas ma saan üldse lapse eestkostjaks hakata, kui ema lapse eest ei hooliste ja lapse isa on sellega nõus? Või mis võimalused on lapse eest hoolitsemiseks (laps saab varsti 2.a). Ja kui on võimalik eestkostjaks saada, siis kas ma saan või võin lapse emalt ja isalt ka elatist küsida? Ja viimaks, kas siis eestkostjaks määramise avalduse ja elatise hagi võin kohtusse esitada ühekorraga või saab elatise hagi esitada hiljem?
Tänan
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eestkostja määratakse alaealisele lapsele juhul, kui esindusõigust ei ole lapse kummalgi vanemal või lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Antud hetkel, nagu aru saan, on mõlemal vanemal lapse suhtes esindusõigus olemas, kuid lapse faktiliseks hooldajaks olete Teie.
Perekonnaseaduse § 122 lõike 2 kohaselt juhul, kui vanemad annavad lapse pikemaks ajaks kasuperekonna hooldada, võib kohus lapse hoolduse asjades vanemate või last hooldava isiku taotlusel anda otsustusõiguse üle last hooldavale isikule. Õiguste üleandmiseks last hooldava isiku taotlusel on vaja vanemate nõusolekut. Üleantud õiguste ulatuses on kasuvanemal erieestkostja õigused ja kohustused.
Lapse vanematel tuleb oma alaealise lapse suhtes igal juhul ülalpidamiskohustust täita, olenemata sellest, millised on nende õigused lapse suhtes.
Soovitan Teil kõigepealt pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole, kes kaasatakse igal juhul last puudutavasse kohtumenetlusse. Nemad saavad Teile anda nõu, kuidas oleks selles olukorras kõige õigem edasi käituda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saab ema etta võtta, kui isa pidevalt lapsele mustab ja laimab ema?18.02.2016
Tere!
5 aastat oleme elanud lapse isast lahus. Kohtu poolt on määratud elatis. Küsimus selles, et kas lapse isal on kohustus (lisaks elatise maksmisele) lapsega teatud aja tagant kohtuda või lihtsalt siis kui talle laps ukse ette viiakse ja talle mugavam on? Mida ette võtta probleemiga, kus isa pidevalt mustab ema ja annab lapsele mõista, justkui tollel on 12-aastaselt võimalik ise valida, kus ta elada tahab. Laps ise ei ole kurtnud, et tal ema juures oleks halb elada. Ilmselt isa kibestumus sunnib teda lapsele igasugu emavaenulikke mõtteid pähe panema. Mis õigused on emal sellistel puhkudel, kas piirata isa-lapse kohtumisi (kuigi neid väga ei olegi) või kuidas peaks toimima?
Kui kohtu poolt on määratud miinimumelatis, mida seaduse järgi peaks maksma ette eelmise kuu viimasel päeval aga lapse isa enamjaolt teeb seda kolm nädalat hiljem. Millised on minu kui ema õigused/võimalused elatise tasumist järjepidevaks saada?
Tänades
5 aastat oleme elanud lapse isast lahus. Kohtu poolt on määratud elatis. Küsimus selles, et kas lapse isal on kohustus (lisaks elatise maksmisele) lapsega teatud aja tagant kohtuda või lihtsalt siis kui talle laps ukse ette viiakse ja talle mugavam on? Mida ette võtta probleemiga, kus isa pidevalt mustab ema ja annab lapsele mõista, justkui tollel on 12-aastaselt võimalik ise valida, kus ta elada tahab. Laps ise ei ole kurtnud, et tal ema juures oleks halb elada. Ilmselt isa kibestumus sunnib teda lapsele igasugu emavaenulikke mõtteid pähe panema. Mis õigused on emal sellistel puhkudel, kas piirata isa-lapse kohtumisi (kuigi neid väga ei olegi) või kuidas peaks toimima?
Kui kohtu poolt on määratud miinimumelatis, mida seaduse järgi peaks maksma ette eelmise kuu viimasel päeval aga lapse isa enamjaolt teeb seda kolm nädalat hiljem. Millised on minu kui ema õigused/võimalused elatise tasumist järjepidevaks saada?
Tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud, kuid lapse isa rikub järjepidevalt kohtuotsust, on Teil võimalik algatada täitemenetlus. See võib isa distsiplineerida elatise korrektseks tasumiseks.
Probleemide osas, mis on seotud isa ja lapse suhtlemise ning isapoolse laimamisega, soovitan Teil pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Võibolla õnnestub lastekaitsetöötajal selgitada lapse isale, et lapse huvides oleks regulaarne suhtlemine ja samas rõhutama, et last peab vanematevahelistest pingetest võimalikult palju säästma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas endine ülemus tohib keelduda töötajate registrist välja kirjutamast, kui läksin LHP ajal tööle teise kohta?18.02.2016
Lapsehoolduspuhkusel olles alustasin tööd teises kohas. Minu vana ülemus keeldub mind töötajate registrist välja kirjutamast. Kas selline olukord võib mind kuidagi kahjustada?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 85 lõige 1 kohaselt saab töötaja töösuhte igal ajal korraliselt üles öelda. Korralisest ülesütlemisest tuleb ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lõige 1). Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri). Kui vorminõue jäetakse täitmata, siis on ülesütlemine tühine.
Seega tuleb esmalt lõpetada lapsehoolduspuhkus, naasta tööle ning seejärel tööleping üles öelda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töölepingu saab lõpetada päevapealt kui tööpäeva pikkus ületab TLS'is sätestatud 13 tundi?18.02.2016
Soov oleks lahkuda töölt, sest restoranis, kus töötan, ületavad tööpäevad 13 h päevas (lubatud maksimaalne tööpäeva pikkus TLS's) ning kestavad tavaliselt 14-15 h päevas ilma mingi puhkeajata välja arvatud võib-olla ca 5 min vaiksemal ajal. Lepingus loomulikult pole kirjas, et tööpäevad kestavad 14-15 h. Kas sellisel juhul on tööandjal üldse õigus peale lahkumisavalduse esitamist veel töötajat 30 päeva kinni hoida?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Meeles tuleb pidada ka asjaolu, et kui tekib ületunnitöö vajadus, siis selle tegemises peavad tööandja ja töötaja iga kord eraldi kokkuleppele jõudma. Töötaja võib ületunnitööst keelduda (TLS § 44 lg 1). Tööandja võib ületunnitööd nõuda ainult vastavalt hea usu põhimõttele tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 46 lg 4).
Kui tööandja rikub omapoolseid kohustusi, siis peaks töötaja esmalt pöörduma kirjalikult tööandja poole ning nõudma rikkumise lõpetamist. Kui tööandja jätkab rikkumist, siis on töötajal õigus tööleping TLS § 91 lõige 2 alusel tööandja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda. Töötaja võib jätta etteteatamistähtaja järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 98 lõige 2).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui palju pean ette teadma mis päevadel pean tööle minema ja kui pikk tööpäev on?18.02.2016
Tere, Olen oma küsimusele vastust otsinud TLS sirvides, aga lahendust leida ei osanud, seega otsustasin selle kirja panna. Töötan summeeritud tööaja arvestuse alusel ja tööpäeva pikkused on erinevad 6-13 h, oleneb päevast. Teada on vaid tööpäevad, aga päeva pikkus mitte. Päeva pikkus selgub tihti hiljem, vastavalt vajadusest ja maja lahtioleku aegadest ja broneeringutest. Tihti öeldakse kellaaja muutustest ette vaid 1-2 päeva. Näiteks sain täna teada, et ülehomme pole tööpäev mitte kella 12-18, vaid hoopis 12-01.00. Kas tõesti tohib seda viimasel minutil teha? Kui sellele tähelepanu juhtisin, siis vastas tööandja, et need päevad, mis on mulle graafikus märgitud tööpäevadeks, peangi arvestama maksimumtööajaga, ehk siis 13 tundi. No nii, selle peale tekib aga minul küsimus: mul on kuus 17 tööpäeva ja kui ma korrutan need maksimutundide, ehk 13 tunniga, saan ma 221 tundi. Kas tööandjal on tõesti õigus nõuda, et "broneerin" need tunnid talle, kuna ei tohi sellele ajale enda asju planeerida, isegi mitte viimasel minutil. Tänud, kui saan vastuse.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööajakava koostades tuleb järgida töö- ja puhkeajanorme. Töötajale tuleb tagada igapäevane katkematu puhkeaeg vähemalt 11 tundi järjest 24-tunnise ajavahemiku kohta (TLS § 51 lg 1), summaarse tööaja korral iganädalane katkematu puhkeaeg vähemalt 36 tundi järjest 7-päevase ajavahemiku kohta (TLS § 52 lg 2).
Kui graafik on koostatud ning tööandja soovib selles muudatusi teha, siis seda saab teha tööandja hädavajadusest, eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral (TLS § 17 lg 4) või poolte kokkuleppel (TLS § 12).
Kui kõne alla tuleb ületunnitöö, siis selles ei saa etteulatuvalt kokku leppida. Kui tekib ületunnitöö vajadus, siis selle tegemises peavad tööandja ja töötaja iga kord eraldi kokkuleppele jõudma. Töötaja võib ületunnitööst keelduda (TLS § 44 lg 1). Tööandja võib ületunnitööd nõuda ainult vastavalt hea usu põhimõttele tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 46 lg 4).
Kui töötaja töötab graafiku alusel, kus summeerimisperioodiks on kokku lepitud 4 kuud, siis ületunnitöö ei selgu üldjuhul esimesel ja teisel kuul, vaid alles kolmandal või neljandal kuul. Seega sisuliselt on võimalik olukord, kus töötaja teeb esimesel ja teisel kuul nn normtundidest rohkem tööd ning samal ajal on järgitud töö- ja puhkeajanorme. Teisalt kolmandal ja neljandal kuul töötab töötaja selle võrra vähem töötunde.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).