Õigus
Küsimus: Kas osaühingu mitterahalise sissemakse saab teha ilma audiitori otsuseta?09.02.2016
Kui soovin OÜ luua mitterahalise sissemaksega ning summa jääb 2500€ juurde, mis on miinimumnõue, siis kas 2500€ väärtuses võib olla ka mitterahaline asi ilma audiitorit kaasamata?
Või peab 2500€ väärtuse puhul lähtuma sellest, et kui üle 50% varast on mitterahaline, siis tuleb kaasata audiitor?
Kui 1250€ maksta rahaliselt ja 1250€ mitterahaliselt, siis audiitorit kaasama ei pea, vaid juhatuse liikmed otsustavad ja hindavad vara väärtust?
Aitäh!
Või peab 2500€ väärtuse puhul lähtuma sellest, et kui üle 50% varast on mitterahaline, siis tuleb kaasata audiitor?
Kui 1250€ maksta rahaliselt ja 1250€ mitterahaliselt, siis audiitorit kaasama ei pea, vaid juhatuse liikmed otsustavad ja hindavad vara väärtust?
Aitäh!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega kehtib audiitori kaasamise kohustuse mõlema alternatiivi puhul eeldus, et osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot. Kui osaühingu osakapital on alla 25 000 euro, siis audiitorilt mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist tellima ei pea.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kidas saab abikaasa eest asju ajada, kui tal on tervisekahjustus, insult?09.02.2016
Tere.
Abikaasa on väga raskes seisundis haiglas. Insuldi raskelt üle elanud. Kui aja möödudes jääb kahjustusi (mälu jne), kuidas saan mina hiljem tema eest asju korraldada? Kas selleks peab olema kohtu poolt antud õigus?
Abikaasa on väga raskes seisundis haiglas. Insuldi raskelt üle elanud. Kui aja möödudes jääb kahjustusi (mälu jne), kuidas saan mina hiljem tema eest asju korraldada? Kas selleks peab olema kohtu poolt antud õigus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 203 lõike 1 kohaselt juhul, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.
Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, mh peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
Eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja, kuid teatud tehingute tegemiseks, näiteks eestkostetavale kuuluva kinnisasja võõrandamiseks, tuleb küsida kohtult eelnevalt luba.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isale saab ka nö osalisi õigusi anda, kui ta pole sünnitunnistusel ja tahaks talt nüüd elatisraha nõuda?09.02.2016
Tere. Mul on mure elatisraha sisse nõudmisega. Tahan lapse isalt elatisraha sisse nõuda, aga ei oska kuskilt otsast alustada ning lapse isa nimi puudub ka sünnitunnistusel. Kuidas näeb välja see protsess ja kes kannab kulud ning kas on võimalik määrata ka isale osalisi õigusi ainult või saab ilma õigusteta jätta? Kui kaua võtab tavaliselt selline protsess aega?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist on võimalik kohtu kaudu nõuda vaid isalt, kes on lapse sünnitunnistusele kantud. Kui sünnitunnistusel isa kohta kanne puudub ja lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult isadust omaks võtma, tuleb kohtule esitada isaduse tuvastamise hagi.
Isaduse tuvastamise hagi ja elatise väljamõistmise hagi võib kohtule esitada samaaegselt. Kui lapse isa ka kohtumenetluses lapse isadust omaks ei võta, tehakse DNA-analüüs. Kui kohus tuvastab, et mees on lapse bioloogiline isa, võib kohus jätta kõik menetluskulud lapse isa kanda.
Kui kohus tuvastab, et mees on lapse isa, omandab lapse isa lapse suhtes Teiega ühise hooldusõiguse. Selleks, et teha hooldusõiguslikke muudatusi (lõpetada ühine hooldusõigus osaliselt või täielikult), tuleb uuesti kohtusse pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas töötaja töökoha üle viimiseks teise linna peab olema töötaja nõusolek?09.02.2016
Tere! Töötaja tahetakse üle viia Rakverest Narva samale ametikohale. Seaduses on kirjas, et seda ei saa teha ilma nõusolekuta, kui sellega kaasneb elukoha vahetus. Kuna Narva sõiduks kulub poolteist tundi sõitu üks ots (ka Rakverre on pooletunnine sõit), tagasi sama palju, vahetus on 12 tundi, siis ei ole igapäevane sõit mõeldav. See tähendab seal elamist pool aastast. Kas seda võib nimetada elukoha vahetuseks?
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma ka andmed töö tegemise asukoha kohta. Töökoha määratlemisel peab lähtuma töötaja töö iseloomust ja tööülesannetest ning töö tegemise kohana peab olema fikseeritud tegelik töötamise koht, mis ei ole liiga kitsalt ega liiga laialt määratletud.
Tulenevalt TLS § 20 peab töötaja täitma tööülesandeid tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud ning eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalituses üksuse täpsusega ehk linna või valla täpsusega.
Kuna töö tegemise asukoht lepitakse töölepingu sõlmimisel kokku, siis ka kokkulepitud tingimuste muutmine saab toimuda üksnes poolte kokkuleppel. Kui töötaja muudatustega ei nõustu, peavad mõlemad lepingu pooled jätkama töölepingu täitmist muutmata kujul.
Seega, kui Teie töölepingus oli töö tegemise asukohana märgitud Rakvere, siis tööandja ei saa Teid ilma Teie nõusolekuta Narva üle viia. Juhul kui aga töölepingus on töö tegemise asukoht laiemalt piiritletud (näiteks maakond või riik), mis katab ka uue koha, siis töötaja nõusolekut vaja ei ole, siinjuures tuleb silmas pidada seda, et töö tegemise asukoht ei oleks ebamõistlikult lai. Töökoha laiem määratlus on põhjendatud eelkõige liikuva iseloomuga töö korral, näiteks kullerid, autojuhid, müügiesindajad.
Kui töötaja pole töölepingu muudatustega nõus, ja tööandjal pole kokkulepitud asukohas enam tööd pakkuda, võib tekkida koondamise olukord TLS § 89 lg 1 mõistes – tööandjal ei ole töö ümberkorraldamise tõttu kokkulepitud tingimustel enam tööd anda. Otsuse koondamise kohaldamise kohta saab teha ainult tööandja.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas toimida, kui otsustasin ümber ja soovin oma eesti riigile makstud tulumaksu maksta ikkagi riigis, kus selle teenisin?09.02.2016
Tere. Kas on võimalik ja kuidas toiming käib juhul kui ma olen mõelnud ringi ja soovin Eesti riigile makstud tulumaksu välisriigis teenitud tulult maksta siiski tagantjärgi riiki, kus tulu teeniti. Tegu on teise EU maaga.
Tänan
Tänan
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas kuu enne abielu laenuga soetatud kodu jääbki lahusvaraks?08.02.2016
Tere,
Mehe nimele võetud pangalaenuga soetasime endale uue kodu. Kuu aja pärast abiellusime. Laenu maksab mees tagasi ju põhimõtteliselt abieluaja jooksul. Kas siis maja jääbki tema lahusvaraks või võib lugeda hiljem nagu ühisvarana? Kas sellises olukorras võiks sõlmida abieluvaralepingu maja arvamiseks ühisvaraks või millised on veel võimalused?
Mehe nimele võetud pangalaenuga soetasime endale uue kodu. Kuu aja pärast abiellusime. Laenu maksab mees tagasi ju põhimõtteliselt abieluaja jooksul. Kas siis maja jääbki tema lahusvaraks või võib lugeda hiljem nagu ühisvarana? Kas sellises olukorras võiks sõlmida abieluvaralepingu maja arvamiseks ühisvaraks või millised on veel võimalused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui maja on soetatud enne abielu, on tegemist abikaasa lahusvaraga. Kui see on teie ühiseks koduks, oleks tõepoolest õigustatud maja kuulumine Teie ja abikaasa ühisvarasse. Seega tuleks abieluvara lepingu sõlmimiseks pöörduda notari poole ja määrata lepinguga kõnealune maja abikaasade ühisvara hulka.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa saab nõuda, et üks laps hakkaks tema juures elama?08.02.2016
Tere!
Elasin oma eksmehega koos 9.5 aastat, lahku kolisime 8 kuud tagasi. Meil on 2a 3k vanune poeg ja 6a6k vanune tütar, kes elavad hetkel minu juures. Peale lahkuminekut kolis mees oma vanemate väga halvas seisus maakoju, vahel elab ka nende linnakorteris. Mina lastega kolisin teise linna ja ostsin meile 3-toalise korteri. Mees on maksnud alates sügisest lastele elatisraha, alguses 200 eurot, nüüdseks on summa tõusnud 400-ni. Lapsed käivad lasteaedades ja huviringides ning mina leidsin lõpuks omale töökoha. Mees on lapsi käinud minu kodus umbes kord kuus keskmiselt kolm päeva korraga vaatamas, kuid ühtse perena elades tegeles mees aktiivselt oma hobide ja seltsieluga, kodu ja lapsed olid peamiselt vaid minu pärusmaa.
Nüüd nädal tagasi võttis mees suurema lapsega hoolduslehe, kuna tütar oli haige. Veetsid kuus päeva minu kodus koos ja enne lahkumist teatas mees, et tema on mõelnud, et ta ei suuda ilma lasteta elada ja tahab, et ükskõik kumb lastest asuks tema juurde elama. Väidab, et nii saaks kumbki laps ühelt vanemalt rohkem tähelepanu ja pühendumist, hetkel koos elades lapsed peamiselt vaid kaklevad omavahel, nagu lapsed ikka.
Kas mehel on nüüd peaaegu aasta hiljem õigus nõuda, et üks laps tema juurde koliks? Kas saab lapse(d) emalt ära võtta, kui minul on oma kindel kodu ja töökoht, lisaks toetav vanaema-vanaisa läheduses, alkoholi pole kunagi eriti tarvitanud ega lapsi tahtnud kellegi teise hoolde vabatahtlikult jätta? Kas õdesid-vendi lahutatakse omavahel? Kuidas peaksin edasi käituma või kuhu pöörduma, et ma ei peaks enam igapäevaselt kartma eksmehe järgmisi samme? Soovin, et edasised kohtumised saaksid ametlikult paika pandud. (Pakkusin mehele alternatiivvariandina, et võib hakata üle nädala nädalavahetuseti lastel minu korteris külas käima, ise läheksin selleks ajaks oma vanemate juurde, kuid tundub, et see variant teda ei rahulda). Kahtlustan, et ta ei taha last endale mitte armastusest, vaid minule haiget tegemiseks või elatisraha maksmisest pääsemiseks.
Tänan igasuguse abi eest!
Elasin oma eksmehega koos 9.5 aastat, lahku kolisime 8 kuud tagasi. Meil on 2a 3k vanune poeg ja 6a6k vanune tütar, kes elavad hetkel minu juures. Peale lahkuminekut kolis mees oma vanemate väga halvas seisus maakoju, vahel elab ka nende linnakorteris. Mina lastega kolisin teise linna ja ostsin meile 3-toalise korteri. Mees on maksnud alates sügisest lastele elatisraha, alguses 200 eurot, nüüdseks on summa tõusnud 400-ni. Lapsed käivad lasteaedades ja huviringides ning mina leidsin lõpuks omale töökoha. Mees on lapsi käinud minu kodus umbes kord kuus keskmiselt kolm päeva korraga vaatamas, kuid ühtse perena elades tegeles mees aktiivselt oma hobide ja seltsieluga, kodu ja lapsed olid peamiselt vaid minu pärusmaa.
Nüüd nädal tagasi võttis mees suurema lapsega hoolduslehe, kuna tütar oli haige. Veetsid kuus päeva minu kodus koos ja enne lahkumist teatas mees, et tema on mõelnud, et ta ei suuda ilma lasteta elada ja tahab, et ükskõik kumb lastest asuks tema juurde elama. Väidab, et nii saaks kumbki laps ühelt vanemalt rohkem tähelepanu ja pühendumist, hetkel koos elades lapsed peamiselt vaid kaklevad omavahel, nagu lapsed ikka.
Kas mehel on nüüd peaaegu aasta hiljem õigus nõuda, et üks laps tema juurde koliks? Kas saab lapse(d) emalt ära võtta, kui minul on oma kindel kodu ja töökoht, lisaks toetav vanaema-vanaisa läheduses, alkoholi pole kunagi eriti tarvitanud ega lapsi tahtnud kellegi teise hoolde vabatahtlikult jätta? Kas õdesid-vendi lahutatakse omavahel? Kuidas peaksin edasi käituma või kuhu pöörduma, et ma ei peaks enam igapäevaselt kartma eksmehe järgmisi samme? Soovin, et edasised kohtumised saaksid ametlikult paika pandud. (Pakkusin mehele alternatiivvariandina, et võib hakata üle nädala nädalavahetuseti lastel minu korteris külas käima, ise läheksin selleks ajaks oma vanemate juurde, kuid tundub, et see variant teda ei rahulda). Kahtlustan, et ta ei taha last endale mitte armastusest, vaid minule haiget tegemiseks või elatisraha maksmisest pääsemiseks.
Tänan igasuguse abi eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks õdesid-vendasid eraldada, lastel peaks ikkagi olema üks kindel elukoht ja lahus elava vanemaga peaks suhtlemine toimuma suhtlemiskorra alusel.
Kui lapsed on siiani olnud Teie igapäevasel kasvatusel ja Te olete sellega igati hästi hakkama saanud, ei näe ma põhjust, miks peaks kohus andma isale õiguse võtta laps/lapsed enda juurde elama. Laste harjumuspärase elukorralduse kardinaalseks muutmiseks peaksid esinema väga kaalukad asjaolud, hetkel ma neid Teie olukorrakirjeldusest välja ei loe.
Kui Te ei saa laste isaga laste elukoha ja suhtlemiskorra osas kokkuleppele, peaksite kõigepealt pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka lastekaitsetöötaja juures kokkuleppele jõuda ei õnnestu, on võimalik hooldusõiguses muudatuste tegemiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistu juhatusel on õigus üksi otsustada ehitustööde ca 10% kallinemine?05.02.2016
Tere
Enne renoveerimistööde algust toimunud korteriühistu üldkoosolekul otsustati:
Renoveerimistööde (sh renoveerimisega kaasnevate projekteerimis - ja omanikujärelevalvega seotud kulude) finantseerimiseks taotleda ...pangast laenu maksimaalselt summas 650 000 eurot ja volitada juhatust sõlmima pangaga vastav laenuleping.
Taotleda võetava laenu tagatiseks Sihtasutuselt KredEx laenukäendust maksimaalses ulatuses ning volitada juhatust sõlmima vastav käendusleping.
Et saada KredExi toetust 40%-i ulatuses, suurenes renoveerimitööde maksumus 690 000 eurole. Pool aastat hiljem on renoveerimise maksumus juba 710 000 eurot ja väidetavalt lisandub sellele veel ligikaudu 5 000 eurot. Ei renoveerimistööde ajal ega ka –järel pole korteriühistu juhatus ühelgi üldkoosolekul maininud, et esialgset maksimaalset lubatud summat on ületatud 10% võrra. Kas korteriühistu juhatusel on õigus üksi otsustada (ilma korteriühistu liikmeid informeerimata) ehitustööde kallinemisest sellises mahus? Kas korteriühistu juhatus on käitunud antud olukorras korrektselt?
Juhul kui on eksitud siis palun nõuandeid kuidas edasi.
Tänud vastuse eest
Enne renoveerimistööde algust toimunud korteriühistu üldkoosolekul otsustati:
Renoveerimistööde (sh renoveerimisega kaasnevate projekteerimis - ja omanikujärelevalvega seotud kulude) finantseerimiseks taotleda ...pangast laenu maksimaalselt summas 650 000 eurot ja volitada juhatust sõlmima pangaga vastav laenuleping.
Taotleda võetava laenu tagatiseks Sihtasutuselt KredEx laenukäendust maksimaalses ulatuses ning volitada juhatust sõlmima vastav käendusleping.
Et saada KredExi toetust 40%-i ulatuses, suurenes renoveerimitööde maksumus 690 000 eurole. Pool aastat hiljem on renoveerimise maksumus juba 710 000 eurot ja väidetavalt lisandub sellele veel ligikaudu 5 000 eurot. Ei renoveerimistööde ajal ega ka –järel pole korteriühistu juhatus ühelgi üldkoosolekul maininud, et esialgset maksimaalset lubatud summat on ületatud 10% võrra. Kas korteriühistu juhatusel on õigus üksi otsustada (ilma korteriühistu liikmeid informeerimata) ehitustööde kallinemisest sellises mahus? Kas korteriühistu juhatus on käitunud antud olukorras korrektselt?
Juhul kui on eksitud siis palun nõuandeid kuidas edasi.
Tänud vastuse eest
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas peab otsustama, kui korteriomanike hääled jagunevad pooleks?05.02.2016
Möödunud aasta lõpus loodi 6 korteriga majas ühistu. 4 liiget olid kohal ja võtsid vastu otsuse maksta remondifondi igakuiselt 1 euro m2 pealt. Nüüd, kui maksmise aeg käes, leiab üks ka neist, et summa on liiga suur ja hetkel on seis, et 3 korterit on selle summa maksmise poolt, 3 vastu. Kas nüüd koosolekul saavad need 3, kes vastu on, nõuda summa vähendamist? Kui hääled jagunevad pooleks, kuidas siis peab otsustama?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
esmalt tuleb silmas pidada seda, et kui otsuse vastuvõtmisel osalenud korteriomanik oma seisukohta hiljem muudab, siis korteriühistuseaduse paragrahv 13 lõikest 1 tulenevalt, ei muutu sellest veel vastuvõetud otsus.
Kehtiva otsuse muutmiseks tuleks vastu võtta uus, eelmist otsust äramuutev üldkoosoleku otsus. Kuna selle vastuvõtmiseks ei ole aga piisavalt hääli koos, siis ei ole probleem mitte nendel korteriomanikel, kes soovisid kehtestada remondifondi suuruseks 1 euro m2, vaid sellele otsusele vastandujatel.
Kuna remondifondi kasutatakse ehitise korrasoleku (NB! sh visuaalse korrasoleku) tagamiseks, millise kohustuse on riik pannud korteriomanikele, siis tuleks vaidlusküsimust vaadata (demokraatliku juhtimise printsiibist) laiemalt, ning hinnata ka seda, kas kogutav remondifond on ehitise ohutuse ja visuaalselt korrektse väljanägemise tagamise seisukohalt piisav.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui soovin kohtu määratud elatisraha suurendada, kas siis saan ka tagantjärgi veel nõuda suuremat summat?04.02.2016
Kohtuotsusega 2012. aastal oli määratud elatisraha kahe lapse peale miinimumi järgi: ühele lapsele 140 eurot (miinimum) ja teisele (puudega laps) - 180 eurot. Seoses hindade ja kulude kasvuga on soov pöörduda kohtuse avaldusega elatisraha suurendamiseks. Kuna väga palju kulutusi seoses lapse invaliidsusega ei ole dokumentaalselt tõestatud (erapedagoogid, masseerijad jne) ei ole vist lootust saada tema peale rohkem kui miinimum. Aga tänapäevane miinimum mõlemale oleks ka hea. Aga küsimus ka selles - kas on lootus ka tagasiulatavalt raha nõuda ka eelmise aasta eest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha suurendamist ei ole võimalik taotleda tagasiulatuvalt, eelneva kohtuotsuse tühistab uus kohtuotsus.
Kui taotleda elatise suurendamist üle kehtiva miinimummäära, tuleb lapse kulutusi üldjuhul dokumentaalselt tõendada. Teatud juhtudel, kui dokumentaalne tõendamine ei ole mingil põhjusel võimalik, võib kohus kulutuse lugeda tõendatuks ka ilma kuludokumendi esitamiseta, näiteks vanema koostatud arvestuse/põhjenduse alusel. Kui ikkagi erivajadustega lapse igakuised ülalpidamiskulud ületavad kehtivat alampalka, on põhjendatud nõuda elatist suuremas määras kui kehtiv miinimum.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand