Õigus

Autoomaniku automaatne vastutus seondub täna peamiselt hoiatustrahvidega ning viivistasu otsustega, millede täitmise eest vastutab üldjuhul sõiduki omanik. Mootorsõiduki omaniku poolt joobes isiku juhtima lubamine või sellisele isikule juhtimise üleandmine on karistatav väärteokorras tingimusel, et omanik oli juhi seisundist teadlik või oleks pidanud sellest asjaolusid arvestades teadlik olema. Kui omaniku teadmine juhi seisundist on objektiivselt välistatud, siis ei vastuta omanik juhtimise üleandmise või keelatud seisundis viibiva isiku juhtima lubamise eest. Küll võib juhi seisund tuua kaasa olukorra, kus nõiteks liiklusõnnetuse korral võib sõiduki kindlustusandja keelduda sõiduki omanikule kahju hüvitamisest.

Olete rahatrahvi täitmise aegumise küsimusest õigesti aru saanud - täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul arvates väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Kui rahatrahvi määramise otsus on jõustunud enne 2011.a lõppu, siis on selle rahatrahvi sissenõue tänaseks aegunud. Andmed sellise karistuse kohta tuleb karistusregistrist kustutada ning arestitud varad aresti alt vabastada.

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 97 lõige 2 sätestab järgmist: erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Ehk siis, töölepingu erakorralisest ülesütlemisest (ka koondamise puhul) etteteatamise aja määrab see, kui kaua on töötaja töösuhe kestnud tööandja juures töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse üleandmise päevaks.

Teie küsimuses toodud näite puhul peaksite töötajale seega koondamisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, nii nagu seda sätestab TLS § 97 lõige 2 punkt 2.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, kui korterisisese ventilatsiooni halvenemise põhjustas fassaadi täiendav soojustamine (seda tuleb tõendada), siis on Teil õigus nõuda korteriühistult tema poolt tekitatud probleemi lahendamist (tavapärase lahendusena välisseina ventilatsiooniavade rajamist) .
Juhul, kui korteriühistu oma kohustust ei täida, siis lubab korteriomandiseaduse § 15 lg 2 teostada korterisisese ventilatsiooni parandamiseks vajalikud tööd korteriomanikul endal. Valitseva kohtupraktika kohaselt saab korteriomanik selleks tehtud kulutused sisse nõuda korteriühistu käest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, ehitusseadustiku lisa 1 "Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta", järgi tuleb korteri ümberehitamiseks esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja ehitusprojekt. Seda, kellega tuleb ehitusteatise esitamine ja koostatud ehitusprojekt kooskõlastada, otsustab kohalik omavalitsus. Eeltoodud kohaliku omavalitsuse otsus ei mõjuta korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanikevahelisi suhteid reguleerivate õigusnormide toimet, sh kohustust kooskõlastada ehitustööd, mis väljuvad kaasomandi eseme tavapärasest korrashoiu piiridest, kaaskorteriomanikega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandiseaduse § 13 lg 4 kohaselt vastutab korteri võõrandamisel selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana.
Eeltoodud sõnastusest saab ühest küljest välja lugeda, et kolmandate isikute poolt võetud kohustuste eest korteriomandi võõrandaja ja omandaja ei vastuta. Kuna aga küsimus puudutab vee- ja elektrienergia teenust, milliseid lepinguid sõlmivad korteriomanikud reeglina ühiselt kas valitseja või korteriühistu vahendusel, siis on oluline täpsustada, et kui kolmas isik sõlmis lepingu valitseja või korteriühistuga, siis vastutab korteril lasuva vee ja elektri võlgnevuse eest (seaduse alusel) ka korteriomanik.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, valitsev seisukoht on tänasel päeval selline, et korterit tohib kasutada vastavalt selle sihtotstarvele. Juhul, kui kaaskorteriomanikke, korteris toimuv tegevus häirib, siis saavad nad sellise tegevuse keelata.
Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-3-15, millele ma vastuse andmisel tuginen, saate tutvuda aadressil http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222578445

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Osaühingu asutamine on lubatud, kuid peate arvestama võimalusega, et kohtutäitur võib arestida Teile kuuluvad OÜ osad. Seega võib olla mõistlik registreerida OÜ kellegi teise nimele või kasutada ettevõtluseks muud juriidlist vormi - näiteks mittetulundusühingut, millel on samuti lubatud ettevõtlusega tegeleda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus on kehtiv, ka juhul kui koosoleku juhataja jättis protokolli allkirjastamata ja ei ole nõus seda tegema.

ÄS § 301.1 kohaselt on aktsionäride üldkooosoleku otsus tühine, kui:
1) otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet;
2) otsus ei vasta headele kommetele;
3) otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud;
4) otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda.

Sama pragrahvi teise lõike kohaselt on otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

Kuigi ÄS § 304 lg 2 sätestab, et üldkoosoleku protokollile kirjutavad alla protokollija ja koosoleku juhataja, siis ei näe seadus ette, et antud rikkumine tooks kaasa otsuse tühisuse. Nt võiks otsuse tühisuse kaasa tuua kui üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalne ning seda nõuet ei järgita või kui protokoll on üldse jäetud koostamata. Koosoleku protokoll üksnes kajastab otsuste vastuvõtmist, mitte ei ole ise otsuseks. Lisaks koostatakse protokoll pärast koosoleku toimumist ning kui näiteks koosoleku juhataja enne allkirjastamist sureb, ei muutu sellega tühiseks kõik üldkoosolekul vastuvõetud otsused.

Kui otsus on kehtiv, oleks võimalik nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt ÄS §-le 302. Otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda vaid see otsuse tegemisel osalenud isik, kes otsuse tegemise käigus lasknud oma vastuväite protokollida. Otsuse vaidlustamine on võimalik kolme kuu jooksul alates otsuse tegemisest. Juhul kui üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, ei ole üldkoosoleku otsus enam vaidlustatav.

Vastuseks Teie küsimusele seoses nõukogu tagasikutsumisega. Reeglina saab nõukogu liikme tagasi kutsuda üldkoosolek, ent nõukogu liikme tagasikutumine on võimalik ka kohtu kaudu. Äriseadustiku § 319 lg 5 kohaselt on aktsionäridel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, kuid kellel puudub nõukogu liikme tagasikutsumise otsuse vastuvõtmiseks nõutav häälteenamus (s.o reeglina 2/3) või kellel puudub üldse võimalus konkreetse nõukogu liikme tagasikutsumisel hääletada põhjusel, et nõukogu liiget ei määra põhikirja kohaselt üldkoosolek, on õigus mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu kaudu. Seega peab aktsionär esitama kohtule hagiavalduse ning hagejaks saab olla aktsionär või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist ning kostjaks aktsiaselts. Nõude peamine ja kõige olulisem eeldus on mõjuva põhjuse olemasolu. Eelkõige võib mõjuvaks põhjuseks olla nõukogu liikme kohustuste oluline rikkumine.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Kohus reeglina elatist alla kehtiva miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Üheks selliseks võib PkS § 102 lõike 2 kohaselt olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Asjaolu, et lapse ema ei tööta, ei anna iseenesest alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuid nagu eelpool märgitud, võib elatise vähendamiseks anda aluse see, kui elatise maksmiseks kohustatud vanemal on veel ülalpeetavaid lapsi ning vanema rahalised vahendid on seejuures piiratud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand