Õigus
Küsimus: Kas 30 aastat minule kuuluva korteri müügilt pean maksma tulumaksu, kui ise elan Soomes?16.02.2016
Elan Soomes (Soome kodakondsus) ja otsustasin müüa Eestis oleva korteri, mida siiani nö. suvilana ning peatumiskohana perega kasutasime. Korteri omanik olen olnud 30 aastat. Elektriarved ning korteri kommunaalmaksud on tulnud minu nimele ja pole korterit kellelegi välja üürinud. Kuna kinnisvara müügikogemus puudub, soovin nõu ja infot, kuidas kogu protsess toimub (notaritasud, riigilõiv - mis summadega pean arvestama) ning kas pean ja kellele, kui palju tulumaksu maksma? Kas tulumaksust pole võimalik vabastust saada?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas saan vaidlustada kohtu otsust, mis jättis lapse elama isa juurde eestisse ja minu juurde soome ei luba?15.02.2016
Tere!
Laps on määratud isa juurde elama. Käidud on nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Mõlemad otsused olid põhimõtteliselt samad. Ringkonnakohtus jäi otsus samaks sest mõlemal vanemal olid samad tingimused lapse kasvatamiseks, kuid laps jäeti sinna, kus ta kogu aeg olnud on. Maakohus pani keelu, et laps ei saaks minu juurde, sest elan soomes.
Kas on õigus ringkonnakohtul otsustada, et laps jätta sinna kus ta kogu aeg olnud on, kui kohus ise oli see, kes võttis lapse emalt ära ja ei lubanud isegi paari päeva aastas emal soomes külas käia?
Kuna lapse isa ei tegele lapsega (ei vii ega too lasteaiast, ei tea lapse riietest midagi, ei maksa lasteaia arveid ega trenne), reaalselt kasvatavad last lapse isa vanemad, siis kas on võimalus anda asi uuesti kohtusse? Millised tingimused peaksid olema asja uuesti kohtusse andmiseks?
Ja lapse isa ka nõuab minult alimente selle jaoks, et maksta ära enda võlad mille ta on võlgu minu perekonnale (tõendid, kus ta kirjutab facebookis mulle, et kuna ma hakkan elatist maksma, mille eest tema saaks maksta ära oma võlad, on mul olemas.)
Kas tal on õigus nõuda alimente, et maksta enda võlgasid? Kuidas saaksin vähendada alimentide summat alla miinimumi, kuna lapse jaoks ei kulu nii palju raha? Ja kas on võimalus alimentide asemel osta lapsele hoopis riideid ja muid vajalikke asju, kui tean et see raha ei jõuaks lapseni, kui selle ülekandega saadan?
Laps on määratud isa juurde elama. Käidud on nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Mõlemad otsused olid põhimõtteliselt samad. Ringkonnakohtus jäi otsus samaks sest mõlemal vanemal olid samad tingimused lapse kasvatamiseks, kuid laps jäeti sinna, kus ta kogu aeg olnud on. Maakohus pani keelu, et laps ei saaks minu juurde, sest elan soomes.
Kas on õigus ringkonnakohtul otsustada, et laps jätta sinna kus ta kogu aeg olnud on, kui kohus ise oli see, kes võttis lapse emalt ära ja ei lubanud isegi paari päeva aastas emal soomes külas käia?
Kuna lapse isa ei tegele lapsega (ei vii ega too lasteaiast, ei tea lapse riietest midagi, ei maksa lasteaia arveid ega trenne), reaalselt kasvatavad last lapse isa vanemad, siis kas on võimalus anda asi uuesti kohtusse? Millised tingimused peaksid olema asja uuesti kohtusse andmiseks?
Ja lapse isa ka nõuab minult alimente selle jaoks, et maksta ära enda võlad mille ta on võlgu minu perekonnale (tõendid, kus ta kirjutab facebookis mulle, et kuna ma hakkan elatist maksma, mille eest tema saaks maksta ära oma võlad, on mul olemas.)
Kas tal on õigus nõuda alimente, et maksta enda võlgasid? Kuidas saaksin vähendada alimentide summat alla miinimumi, kuna lapse jaoks ei kulu nii palju raha? Ja kas on võimalus alimentide asemel osta lapsele hoopis riideid ja muid vajalikke asju, kui tean et see raha ei jõuaks lapseni, kui selle ülekandega saadan?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse hooldusõiguses on muudatuste tegemiseks alust siis, kui eelmise kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud oluliselt muutunud. Kui Teile on teada, et lapse isa lapse eest ei hoolitse ja Te sooviksite lapse eest edaspidi ise hoolt kanda, on iseenesest olemas alus uuesti kohtusse pöördumiseks.
Kui laps elab hetkel isa juures, on lapse isal õigus lapse seadusliku esindajana Teilt elatist nõuda. Seadusest tuleneb kohustus kasutada elatist lapse huvides ehk siis katta elatisrahaga lapse vajadusi, mitte vanema isiklikke vajadusi.
Reeglina kohtud elatisraha alla miinimumi ei vähenda, selleks peaksid olema väga kaalukad põhjused, samuti on kohtupraktikast tulenevalt last kasvataval vanemal reeglina õigus nõuda lahus elavalt vanemalt ülalpidamiskohustuse täitmist elatise maksmise teel, mitte selliselt, et lahus elav vanem ostab lapsele vajalikke asju.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma või avalduse esitama, et minu elatisrahavõlglasest eksmees jääks juhilubadeta?15.02.2016
Tere
Lapse isalt on välja mõistetud kohtu korras elatisraha, mida ta siiani ei ole tahtlikult maksnud (kokku 4 a). Nõue on kõik see 4 a olnud kohtutäituri menetluses. Seoses sellega, et 1. märtsist saab elatisvõlglasel autojuhtimisõiguse peatada, ka minu küsimus.
Mida peaksin mina tegema, kelle poole pöörduma või kuhu avalduse esitama, et minu eksmehe autojuhtimisõigus peatatud saaks?
Lugupidamisega
Lapse isalt on välja mõistetud kohtu korras elatisraha, mida ta siiani ei ole tahtlikult maksnud (kokku 4 a). Nõue on kõik see 4 a olnud kohtutäituri menetluses. Seoses sellega, et 1. märtsist saab elatisvõlglasel autojuhtimisõiguse peatada, ka minu küsimus.
Mida peaksin mina tegema, kelle poole pöörduma või kuhu avalduse esitama, et minu eksmehe autojuhtimisõigus peatatud saaks?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Oma murega tuleb taas pöörduda kohtutäituri poole, kes menetleb Teie asja. Juhtimisõiguse peatamiseks teeb kohtule avalduse kohtutäitur, kes eelnevalt on teinud võlgnikule ka sellekohase hoiatuse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millal aegub elatisenõue?15.02.2016
Tere! Võlgnikule (ja ka tööandjale) on esitatud kohtutäituri poolt sissetuleku arestimise akt, täiteasja kuupäevaks on ...mai.2014, elatisenõue summas ____ on välja mõistetud kohtuotsuse alusel 2006.aastal. Elatise sissenõudjaks on lapse eeskostja. Lapse pärisema ei ole teovõimeline ja elab kinnises raviasutuses (nii 2006.a. kui ka praegu 2016.a.) Sissetuleku arestimise aktis nõutakse elatise tasumist perioodi eest mai 2006- detsember 2010. Käesoleva hetkeni 2016.aastal ei ole võlgnik ise ega ka tema tööandjad võlanõude tasumisi teinud. Laps, kelle ülalpidamiseks antud nõue on määratud, on tänaseks saanud 20-aastaseks, ei tööta ega õpi. Täisealiseks sai laps detsember 2013.aastal, käis sel aastal küll kutsekoolis, kuid kooli ei lõpetanud ja katkestas õpingud. Küsimus on, kas kirjeldatud elatisenõue on aegunud või millal see aegub ja kuidas tuleks võlgnikul taotleda nõude aegumist, kuhu pöörduda sel juhul, kui sissenõue on aegunud? Soovin ka lisaviiteid seadusepunktidele, mis elatise aegumist sätestavad. Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lõike 2 kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.
Seejuures on võimalik ka aegumise peatumine, mille alused on sätestatud TsÜS-i 5 jaos. Muulhulgas on TsÜS § 164 lõike 2 kohaselt vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Kirjeldatud asjaolude alusel ei ole elatisvõlg minu hinnangul aegunud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada pikaaegne elukaaslane majast välja, kui ehitasime selle maja koos, kuid see on minu nimel?15.02.2016
Elasime 22 aastat vabaabielu. Selle aja jooksul soetasime maja, mis sai kirjutatud minu nimele. Maja ehitamisse panustasime mõlemad. Kuna elukaaslane tarbis tihti alkoholi, millega kaasnes viimasel ajal vaimne- ja füüsiline vägivald, otsustasin lapse kui ka enda turvalisuse huvides välja kolida kuna mees ei olnud nõus välja kolima.
Nüüd viis ta sinna majja elama naise, kellega tal on pikka aega suhe olnud (naine on pärit Ukrainast). Kas tal on selleks õigus ja kuidas ma peaksin edasi tegutsema? See on ju ikkagi minu kodu veel. Millised õigused on minul sellele majale? Kas mul on õigus elukaaslane sealt välja kirjutada? Elukaaslase arvates pole minul millelegi õigus. Auto, mille liisingut mina maksin aga oli tema nimele kirjutatud, võttis ta minult ära ja müüs maha. Rahulikult me rääkida ei suuda.
Nüüd viis ta sinna majja elama naise, kellega tal on pikka aega suhe olnud (naine on pärit Ukrainast). Kas tal on selleks õigus ja kuidas ma peaksin edasi tegutsema? See on ju ikkagi minu kodu veel. Millised õigused on minul sellele majale? Kas mul on õigus elukaaslane sealt välja kirjutada? Elukaaslase arvates pole minul millelegi õigus. Auto, mille liisingut mina maksin aga oli tema nimele kirjutatud, võttis ta minult ära ja müüs maha. Rahulikult me rääkida ei suuda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui maja kuulub Teile, on Teil õigus otsustada, kes seal viibib. Kui mees ei ole nõus vabatahtlikult välja kolima, on Teil õigus tema väljatõstmist kohtu kaudu nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on normaalne kui kuus on 4 nädalavahetust ja sellest 3 laupäeva ja 2 pühapäeva pean olema tööl?15.02.2016
Töötan asutuses, kus on 12-tunnised tööpäevad. Peres kasvad omal kaks väikelast 4 a ja 2,5 a. Kas pean töötama öösel või on see kokkuleppel tööandjaga ja kas see on normaalne kui kuus on 4 nädalavahetust ja sellest 3 laupäeva ja 2 pühapäeva töötan? Kusjuures osakonnas töötab minuga kokku 7 inimest. Mis õigused on üldse lastega peredel. Tean, et saan omale valitaval ajal puhkust võtta. Kuid antud hetkel keelduti, kuna viidi ühest osakonnast teise tööle. Töötan erihoolekande teenustes.
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) § 47 lg 1 on töötaja kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korralduse koostab tööandja ja selle eesmärk on töö tegemise aja kindlaksmääramine, eelkõige tööaja alguse, lõpu ja tööpäevasiseste vaheaegade määramine.
Vastavalt TLS § 5 lg 1 p 11, peab tööandja tööaja korraldusest töötajat teavitama töölepingu sõlmimisel - see annab pooltele võimaluse vajadusel ka tavalisest tööajast erinevalt kokku leppida, juhul kui tavaline tööajakorraldus töötajale ei sobi. Väikelaste vanematele eraldi soodustusi tööaja korralduse osas TLS kehtestatud ei ole.
TLS § 47 lg 4 alusel saab tööandja tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.
Tulles nüüd iganädalase puhkeaja juurde, siis seda reguleerib TLS § 52. Selle järgi peab töötaja puhkama vähemalt 48 tundi järjest seitsme päeva kohta, summeeritud tööaja arvestuse korral võib seda aega lühendada 36 tunnile. Seadus ei sätesta, mis ajast nimetatud seitsmepäevast perioodi lugema hakatakse, oluline on see, et mistahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on töötajal iganädalast puhkeaega vähemalt 36 või 48 järjestikust tundi. Kuigi töölepingu seadus eeldab, et iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev võib tööandja tööajagraafiku alusel töötavale töötajale anda puhkeaega ühel nädalal näiteks esmaspäeval-teisipäeval ja järgmisel nädalal neljapäeval-reedel. Küll aga peab tööandja tööajagraafikut koostades ja iganädalast puhkeaega arvestades kohtlema kõiki töötajaid võrdselt ehk et kõigile peaks olema tagatud sama palju puhkeaega perioodiks, mis langeb nädalavahetusele.
Mis puudutab põhipuhkust, siis tööandja peab arvestama puhkusesoove, mis tulevad TLS § 69 lg 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on :
-Naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
-Mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
-Vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastat last;
-Vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, - lapse koolivaheajal;
-Alaealisel töötajal, kes võib puhkust nõuda koolivaheajal.
Soodustatud isikud peavad oma soovi, puhata temale sobival ajal, avaldama puhkuse ajakava koostamisel. Olukorras, kus soodustatud isik nõuab puhkust temale sobival ajal ja tööandja planeeritav puhkus ei lange samale ajale, tuleb pooltel saavutada kokkulepe. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus kasutada puhkust endale sobival ajal ning ajal, kui teised puhkavad peab tööandja töötajale tööd andma.
Kokkuvõtteks, kui töö eeldab töötamist tööajagraafiku alusel (sh öösel), siis tuleb sellest töötajat teavitada juba töölepingu sõlmimisel ning võimalusel arvestada töötaja erisoovidega. Kui tööandja soovib muuta juba kehtestatud tööaja korraldust, siis peab ta arvestama samuti töötajate huvidega ja seda nii palju kui see on konkreetse juhtumi puhul võimalik. Puhkuse andmisest keeldumine põhjusel, et töötaja viidi tööle teise osakonda, ei ole õigustatud. Isikul, kes kasvatab alla 7 aastast last on õigus nõuda põhipuhkust temale sobival ajal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saan keelduda ühistu plaanist ehitada välja pööning, et saada lisaks üks tuba?12.02.2016
Väikeses 8 korteriga puumajas soovib ühistu juhatus võtta laenu pööningu soojustamiseks ja tulevikus 2. korruse väljaehitamiseks. Minul pole mingit huvi 2. korruse väljaehitamise vastu, kuna ostetud korter on optimaalse suurusega ja lisatuba 2. korrusel tekitaks mulle juurde vaid kulutusi laenu näol ja hilisemaid kohustusi selle kütmise näol. Kas võin tugineda Korteriomandiseaduse §13 (3)-le, mis ütleb:
„Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud“? 2. korruse väljaehitamine ei ole kahtlemata korrashoiuks vajalik kulutus!
„Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud“? 2. korruse väljaehitamine ei ole kahtlemata korrashoiuks vajalik kulutus!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui probleem puudutab korteriühistu üldkoosoleku otsust ja selle täitmisest keeldumist, siis on oluline märkida, et kaasomandi valitsemise küsimustes tuleb erinormina esmalt kohaldada korteriühistuseadust (vt KOS § 8 lg 1) ja Teie korteriühistu põhikirja.
Eeltoodut arvestades soovitan juhul, kui vastuvõetud korteriühistu üldkoosoleku otsus Teie õiguseid rikub, taotleda üldkoosoleku otsuse tühistamist, mitte aga jääma jõude lootma KOS § 13 lg-s 3 sätestatud üldisele põhimõttele.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas rõdul jalgadele paigaldatud (mitte seinale) õhksoojuspumba paigalduseks peab ka luba olema?12.02.2016
Tere!
Soovin teada, et kui õhksoojuspump on paigaldatud rõdule jalgadele, mitte kinnitatud fasaadi külge (toru on läbi viidud vanast ventilatsiooniavast seega ise mingit auku teinud pole), kas siis peab siiski KOV luba küsima.
Majas on 24 korterit, 12 neist väidavad, et see segab neid, kuigi lähinaabreid ei häiri. Ostsime turu kõige vaiksema õhksoojuspumba. Kuidas teha kindlaks, et see müra on piisav, sest mingit müra on ju naabritel kohustus taluda.
Soovin teada, et kui õhksoojuspump on paigaldatud rõdule jalgadele, mitte kinnitatud fasaadi külge (toru on läbi viidud vanast ventilatsiooniavast seega ise mingit auku teinud pole), kas siis peab siiski KOV luba küsima.
Majas on 24 korterit, 12 neist väidavad, et see segab neid, kuigi lähinaabreid ei häiri. Ostsime turu kõige vaiksema õhksoojuspumba. Kuidas teha kindlaks, et see müra on piisav, sest mingit müra on ju naabritel kohustus taluda.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Esiteks ei muuda soojuspumba kinnituskoht fakti, et kasutatakse kaasomandit, sest ka rõdu põrand on kaasomand, teiseks on küttesüsteemi muutmine ehitusseadustiku mõistes ehitamine, mis eeldab KOV-i kooskõlastamist. Viimati nimetatud protsessi käigus selgub muuhulgas ka see, kas ja kui, siis milline on kaaskorteriomanike õiguste riive ulatus seoses soojuspumba paigaldamisega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas saan joobes juhtimise paragrahvi alusel karistada, kui tarvitasin koju jõudes parklas olles autos istudes alkoholi?12.02.2016
Maja ees parkides ei märganud parkimiskohta tagurdades tumedat autot ning tõukasin nö. edasi. Autol õrnad muljumisjäljed. Parkisin auto edasi oma kohale. Kuna oli õhtune aeg ja reede, siis avasin mõne õlle. Sujuvalt läks üle viina peale ja jõin umbes 0,3 l viina. Läksin tuppa. Mõne aja pärast juba ootas politsei. Naabrid olid näinud kuidas ma autoga ukerdasin ja avarii tegin. Puhusin alkomeetrisse ja 2,1. Kas on võimalus, et saan ka karistada joobes sõitmise eest? Või seda ei saa kohaldada.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kuriteo eest vastutusele võtmine eeldab siiski, et oleks tuvastatud sellise seisundi olemasolu mootorsõiduki juhtimise ajal. Teoreetiliselt ei ole välistatud juhtimise ajal esinenud seisundi välja selgitamine ekspertiisi teel, kuid praktikas sellel teel täpse tulemuse saamine pole igakord siiski võimalik. Tulemus sõltub mitmest individuaalsest asjaolust, näiteks isiku kehakaalust, ainevahetuse kiirusest, asjaolust, kas ja mida oli enne alkoholi tarvitamist söödud jms.
Alkoholi tarvitamine vahetult peale liiklusõnnetust enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal moodustab väärteokoosseisu. Liiklusõnnetusets politseile teatamata jätmine, kui selline teatamine oli kohustuslik, moodstab samuti väärteokoosseisu. Ka varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamine vastab väärteokoosseisule. Eelnimetatud väärtegude eest saab toimepanijat karistada väärteokorras kas rahatrahviga või juhtimisõiguse äravõtmisega või mõlema karistusvariandiga korraga. Samuti näeb seadus ette ühe võimaliku karistusena aresti kuni 30 päeva.
Küsimus: Kas tööandjal on õigus töötajat vallandada peale pikka haiguslehel olemist?11.02.2016
Tere!
Kas tööandjal on õigus töötajat vallandada, kui töötaja on pea 1,5 kuud haiguslehel? Töötaja töötas tööandja juures ca 3 nädalat ning siis võttis haiguslehe ca 1,5 kuuks. Kuid kas on mingi õigus ka tööandjal, et me enam ei vaja antud töötaja teenuseid, kuna on ka tegemist raske tööga ning töö on välitingimustes? Samuti on projektipõhine leping töötajaga. Kuna lugesin seadusest, et piirangud on töölepingu ülesütlemisel lühiajaline haigus, kuid mis on lühiajaline?
Ette tänades ja vastust oodates
Kas tööandjal on õigus töötajat vallandada, kui töötaja on pea 1,5 kuud haiguslehel? Töötaja töötas tööandja juures ca 3 nädalat ning siis võttis haiguslehe ca 1,5 kuuks. Kuid kas on mingi õigus ka tööandjal, et me enam ei vaja antud töötaja teenuseid, kuna on ka tegemist raske tööga ning töö on välitingimustes? Samuti on projektipõhine leping töötajaga. Kuna lugesin seadusest, et piirangud on töölepingu ülesütlemisel lühiajaline haigus, kuid mis on lühiajaline?
Ette tänades ja vastust oodates
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 võib tööandja nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja terviseseisund ei ole pika aja jooksul võimaldanud tööülesandeid täita (töövõime on vähenenud terviseseisundi tõttu). Töötaja terviseseisundi ja töövõime hindamisel tuleb tähele panna seda, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus võimeline tööülesandeid täitma. Samuti peab arvestama pikaajalisusega, st kui töötajal on tööülesannete täitmine takistatud nelja kuu jooksul. Neljakuulist perioodi saab arvestada nii järjestikku kui ka summeeritult.
Tulenevalt TLS § 92 lg 1 p 3 ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. Siin mõeldakse ajutist terviseseisundist tulenevat võimetust tööülesandeid täita ehk eelkõige töötaja puudumisi haiguslehe alusel, kui ei kaasne töövõime vähenemist.
Seega, võib tööandja nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ehk mõjuva põhjuse olemasolul tulenevalt TLS § 85 lg 5. Tööandja peab ülesütlemisel lähtuma seaduses toodud alustest ning ülesütlemiseavalduses välja tooma need mõjuvad põhjused, miks pooltevaheline töösuhe enam jätkuda ei saa.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).