Õigus

Tere! Olen kolme lapse ema. Oman enda korterit, mis on soetatud umbes 17 aastat tagasi. Oma laste isaga olen elanud selles korteris, abielus ei ole. Läbi me enam ei saa. Mees aga lastele elatist ei maksa, sööb ja elab meie kulul ja tuleb minu korterisse kuna tahab ja ütleb, et tal on selleks õigus. Korter on ostetud minu enda rahaga ja pangalaenuga. Mis õigused tal on?

Tere. Elame abielu ajal erastatud korteris, mis on minu nimel. 10 aastat tagasi lahutasime abielu, aga elame samas korteris. Endine abikaasa ei ole nõus tasuma osa kommunaalmaksetest, tuues ettekäändeks selle, et korter minu nimel, kuigi tean, et see on abieluvara. Nüüd on eksabikaasa hakanud rääkima korteri jagamisest, ta eeldab, et korter jääb mulle ja siis pean tema osa välja maksma. Millal see võiks juhtuda, pole teada. Kas on mingi võimalus asja niimoodi vormistada, et tema poolt maksmata kommunaalmaksete summa saaks siis maha arvestada sellest, mida ma talle poole korteri maksumusest pean andma. Elame maal ja korteri tänane maksumus on umbes 15000 eurot ja aastane maksete summa 2000-2500 eurot. Eksnaine põhjendab mittemaksmist sellega, et soovib raha koguda. Kas korteri hindamisel võetakse aluseks abielu lahutuse ajal kehtinud või praegune hind. Olen kõik maksed tasunud läbi panga, väljavõtteid saab vaadata. Eksabikaasa käib tööl ja saab igakuiselt palka, minul mingit tema toetamise kohustust ei ole. Kui sooviksin korterit remontida ja selle tulemusena selle hind tõuseb, kas peaksin siis vara jagamise korral eksabikaasale veel rohkem kompenseerima. Palun andke nõu, mida teha. Seda raha, et minna kohe notari juurde ja maksta endisele naisele pool korteri maksumusest, mul pole. Kas ta peab välja kolima, kui korter saaks minu ainuomandiks. Teid ette tänades, mees maalt

Tere, Minu vastu on esitatud kiirmenetlus elatisnõudega, kas on olemas selline seadus, mis ei sunni mind maksma kui laps viibib minuga koos. Nimelt esitasin vastuväite aga pole veel kohtuotsus tulnud, laps elas ennem minuga(3 aastat) kuni ema otsustas võtta lapse enda juurde, seda tegi sellepärast, et mul tekkis uus elukaaslane. Siis hakkas koheselt nõudma raha, mida ta ka sai. Nüüd esitaski kiirmenetluse ja ma peaksin tasuma 180 eurot kuus, mis on minu arvates ebaõiglane, sest mina polnud nõus sellega, et tema tuleb ja viib lapse ära, last olen võtnud peale seda ikka enda juurde, kuigi tahaks, et ta elaks minuga edaspidigi. Halb asi asja juures on see, et ma pole ametlikult tööl ja lapse ema on. Seega ei ole mul võimalust last enda juurde tagasi nõuda. Aga ei ole ma ka nõus maksma sellist summat kui laps käib siin ja seda peaaegu nii et pool kuud emaga pool minuga. Peale tema esitatud kiirmenetlust pole ma talle sentigi maksnud, ootan kindlat kohtuotsust. Veel nõudis ta alimente tagant järgi 3,5 kuud, mis on veel ebaõiglasem sest laps on hetke seisuga elanud ema juures 3 kuud. Samahästi tahan mina raha selle eest et laps elas minuga koos 3 aastat. Kuidas saab sellist olukorda lahendada? Palun abi, sest jurist ütles, et mul pole midagi teha, aga kes katab minu kulutused kui laps minuga on, väga ebaõiglane ja ülekohtune olukord. Ema lootis veel, et hakkan lapse eest üüri raha maksma talle. Ebanormaalne, ainult raha peal ongi väljas mitte lapse heaolu peal. Kuidas ma seda tõestama peaks. Kui laps minuga elas, ei pidanud lapse ema midagi maksma, vahel tasus ainult lasteaeda, mis on enesest mõistetav arvestades, et lasteraha käis tema arvele ja seda mina ei saanud, kuigi elasin lapsega. Palun nõu, mida teha... Lapsel pole isegi pesemisvõimalust ema juures, wc on ka kusagil maja peale üksainus. Minuga oli lapsel kõik olemas. Lapse võttis ta enda juurde elama ka nii, et küsis last külla ja õhtul juba helistas, et võtab lapse enda juurde elama ja tuleb asjade järgi, mida ta ka tegi. Ja nüüd nõuab ainult raha ja raha. Mul ei läinud endal kindlasti iga kuu lapse peale 180 eurot. Arvestades, et kui laps temaga elab, peaks ka tema panustama mitte ainult mina.

Olen töötanud ettevõttes 37 aastat, nüüd koondatakse, pensionini on veel 8 aastat. Saan osaliselt invaliidsuspensioni ja olen poole kohaga KÜ esimees. Tahaks teada, millised hüvitised seoses koondamisega on mulle ette nähtud. Aitäh!

Firma talvepäevade sisse läks ka reedene tööpäev. Saime hiljem teada, et see päev oli palgata päev. Kas firma juhtkond käitus seaduslikult, meid ei teavitatud palgata päevast! Nüüd saime eelmise kuu eest ühe päeva võrra vähem palka.

Mul juhtus nimelt mõned nädalad tagasi juhtum, kus sõitsin parkimiskohale ja seejärel tuli politsei tegema puhumistesti. Sai siin uuritud ja loetud erinevad artikleid selle kohta, leidsin artikli, kus mainiti, et kinnitatud narkojoobes sõitmise eest on karistuseks kriminaalkaristus. Eelnevalt on mul mõned kiiruse ületamised ning üks liiklusõnnetus, seega siis küsin, et kas kinnitatud joobe korral on mul kindel kriminaalkaristus?

Tere,
KÜ-l on leping juriidilisi teenuseid osutava firmaga nii, et korteriomanike võlgnevustega tegeleb see firma. Varasematel aegadel lisasime võlgnevust omavale korteriomaniku kommunaalkulude arvele ka tema võla menetluse kulud. Mingil ajal hakkas KÜ raamatupidamist tegema raamatupidamisteenuseid osutav firma, kes enam ei lisanud menetluskulu võlgniku kommunaalkulu arvele. Nad väidavad, et menetluskulu sissenõudmisega saab tegelda alles siis, kui asi on jõudnud kohtusse. Kuidas on seadusandlikult õige toimida võlas oleva korteriomaniku menetluskulude sissenõudmisega? Milline seadusandlus seda reguleerib?
Ette tänades

Tere
Töötan väikelinnas asuvas toitlustusasutuses, kus klientideks on põhiliselt kohalikud. Asutus ei ole mingi nö joomakoht vaid hubane kohvik, kus päevad mööduvad rahulikult, ilma igasuguste negatiivsete vahejuhtumiteta. Juhataja jutust olen aru saanud, et pea igapäevaselt vaatab ta turvakaamera lindistusi, mis eesmärgil - ei tea. Tahakski teada, kas juhatajal on õigus seda teha? Kaamerad on saalis, puhkeruumis ja köögis.
Aitäh

Tere!
Käesoleva aasta jaanuarist tõusis miinimumpalk 430 euroni täistööaja eest. Töötan samuti täistööajaga, sain jaanuari kuu eest sellise palgalehe: põhipalk 400 eurot, töötunde 160 ja tööpäevi 20.
Lisaks veel lisatasu, mille taga töötunde ja tööpäevi pole eraldi välja toodud, õigemini on need märgitud 0-ga. Tööleping on samuti 400 eurose palga peale sõlmitud aastal 2014 ja seal on kirjas, et makstakse ka lisatasu vastavalt ettenähtud korrale, kuid mingeid summasid ega täpsustusi see leping ei sisalda. Kas selline tööleping on hetkel õiguspärane? Kokkuvõttes on palk tõesti suurem kui miinimumpalk, kuid kas selline põhipalga tõstmata jätmine ja 400 eurose palgaga tööleping on hetkel seaduslik?

Tere!
Mis saab firmast X, kui ainuomanik ja juhatuse esimees sureb. Omanikul on abikaasa, kes juhatuse liige ja tütar ja tütrepoeg lihtliikmed. Praegu firma toimib. Omanikust ei sõltu praegugi midagi - lihtsalt nimi eesotsas. Tegevuses aktiivselt kaasa ei löö. Kuidas toimida, sest firmas ikkagi elavtööjõudu ka.

Aitäh!