Õigus

Tere!

Töölepingu seaduse (TLS) § 84 sätestab töölepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise hetke, milleks on töölepingu lõppemine. Ehk lepingu lõppemise päeval on tööandjal kohustus maksta töötajale välja nn lõpparve (nt töötasu, hüvitis kasutamata jäänud puhkusepäevade eest jms).

Kui tööandja seda kohustust täitnud ei ole, on Teil võimalik nõuda ka viivist (hetkel 8,05%, s.o päevas ligikaudu 0,022%) ning pöörduda vajadusel töövaidlusorgani (s.o kohtu või töövaidluskomisjoni) poole.

Lisan lingi, kust võite leida töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ja selgitused selle täitmiseks, samuti info töövaidluskomisjonide asukohtade ja lahtioleku aegade kohta: http://www.ti.ee/est/toeoesuhted-toeoevaidlus/toeoevaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toeoevaidluskomisjonile/. Kõiki nõudeid tuleb avalduses tõendada.

Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-le 6 on töötasu nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumisel 3 aastat, erinevatele hüvitistele (sh puhkusehüvitisele) ja viivisele rakendub aga üldine aegumistähtaeg 4 kuud.

Lisaks selgitan, et tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest. Tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud. Haigushüvitis tuleb välja maksta 30 kalendripäeva jooksul haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest. Seega ehkki TLS § 84 lõike 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks, siis juhul kui töötaja viibib töölepingu lõppemise ajal veel haiguslehel, saab tööandja haigushüvitise välja maksta alles pärast töölepingu lõppemist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Just nii - olete seadustest õigesti aru saanud. Kui Teie laps saab sel aastal kolmeseks, siis on Teil õigus saada sel kalendriaastal kuus tööpäeva lapsepuhkust, seda olenemata sellest, mis kuupäeval laps kolmeseks saab.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Selgitan, et tööaeg on aeg, mille kestel töötaja allub tööandja juhtimisele ning täidab töölepingu kohaselt kokkulepitud tööülesandeid vastavalt tööandja juures kehtivale töökorraldusele, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Seadus peab töökorralduse all silmas eelkõige tööpäeva algusaega, tööpäevasiseseid puhkepause ja einetamisaega, kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötaja aruandmise korda jms.

Töö korraldamise, sealhulgas tööaja korraldamise eest vastutab tööandja. Sellest tulenevalt on otsustusõigus tööaja korralduse üle eelkõige tööandjal, eeldusel, et tööandja arvestab kõiki seadusest tulenevaid tööaja piiranguid või muid tööaja korralduse osas töö- või kollektiivlepinguga kokku lepitud tingimusi.

Töölepingu seadus otseselt Teie küsimusele vastust ei anna. Üldjuhul riiete vahetamise aega tööaja sisse ei arvestata – see sõltub poolte kokkuleppest või töökorralduse reeglitest.

Töölepingu seadus ega ka näiteks töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei sätesta, kas töötaja peaks saama riideid vahetada tööajal või enne tööpäeva algust. See tuleks poolte vahel kokku leppida või töökorralduse reeglitega ära reguleerida.

Kui töötaja täidab konkreetseid tööandja korraldusi ja teeb tööd, on tegemist tööajaga.

Seega see, kas tööaega hakatakse lugema territooriumile sisenemisest (kiipkaardi kasutamisest) või hetkest, kui töötaja asub tööd tegema, on ennekõike töökorralduslik küsimus, millele peab vastuse andma Teie tööandja.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 28 lg 1 p 2 kohustab tööandjat maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötasu maksmisega viivitamise korral on töötajal õigus nõuda viivist, mis on 8,05% aastas (0,022% päevas).

Seda, kui pideva viivitamisega on tööandja oluliselt oma kohustusi rikkunud öelda ei saa, sest see sõltub konkreetsetest asjaoludest. Mõne inimese jaoks on oluline viivitamine üks päev, teise jaoks on olulise viivitamisega tegemist siis, kui on möödunud näiteks 2 nädalat. Eelkõige oleneb kõik sellest, mis on viivitamise tagajärg (nt võlg panga ees vms).

Kirjutate, et Teid pole töötervishoiuarsti juurde suunatud. Tervisekontrolli puhul eristatakse esmast ja perioodilist tervisekontrolli. Esmane tervisekontroll peab toimuma töötaja esimese tööl oldud kuu jooksul. Seega antud juhul pole tööandja oma seadusest tulenevat kohustusi täitnud. Sellegipoolest ei vastuta töökeskkonna eest üksnes tööandja vaid ka töötaja, seega kui teate, et tööandja on jätnud oma kohustused täitmata, tuleb sellest tööandjale teada anda.

Mis puudutab puhkuse ajakava tegemist, siis tööandjal on kohustus koostada puhkuse ajakava hiljemalt märtsi lõpuks. Kui tööandja puhkuse ajakava ei tee, saab töötaja jääda puhkusele endale sobival ajal, tehes selleks tööandjale avalduse vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist. Seega puhkuse ajakava tegemata jätmine ei tähenda töötaja jaoks seda, et ta ei saaks puhkust kasutada.

Kui leiate, et tööandja on oma kohustusi oluliselt rikkunud, siis ennekõike peaksite töötajale teada andma, et ta rikub oma kohustusi ning soovite rikkumiste lõpetamist. Kui olete seda juba teinud või peate seda ebavajalikuks, siis on Teil võimalus töösuhe erakorraliselt üles öelda (TLS § 91 lg 2). Seda, miks ja millised on need põhjused, mis välistavad edasise töötamise, tuleb ülesütlemisavalduses välja tuua.

Silmas tuleb pidada ka TLS § 91 lg 4, mille kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

Alati on võimalus, et tööandja ülesütlemise vaidlustab. Sellisel juhul hindab töövaidlusorgan asjaolusid ning tõendeid kogumis ja otsustab, kas tegemist on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega või mitte. Seetõttu ongi ülesütlemise põhjendamine oluline.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Ainus võimalus on püüda pikendada menetluse aega (saavutada otsuse jõustumine võimalikult kaugel tulevikus) ning selle aja jooksul saada esmase juhiloa omanikuks. Nõustumine kiirmenetlusega vähendab tõenäoliselt menetluse pikendamise võimalusi.

Liiklusseaduse § 106 lg 4 kohaselt, kui esmase juhiloa omaja on omandanud vajaliku vilumuse ja läbinud lõppastme koolituse ning teda ei ole viimase 12 kuu jooksul karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, väljastatakse talle juhiluba eksamiteta. Kui aga isikul on kehtiv karistus liiklusnõuete rikkumise eest, tuleb juhiloa saamiseks sooritada liiklusteooria eksam (lg 5). Kui esmase juhiloa kehtivuse lõppemisest on aga möödundu 12 ja enam kuud, siis tuleb uuesti taotleda esmast juhiluba ja sooritada nii liiklusteooria- kui ka sõidueksam.

Seega, kui esmase juhiloa kehtivuse lõppemisest ei ole möödunud veel 12 kuud ja enam aega, saatb kehtivuse kaotanud esmase juhiloa asemele juhiloa, kui läbida lõppeastme koolitus ja sooritada liiklusteooria eksam.

Mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt võib isikut väärteokorras karistada rahatrahvi või arestiga. Selline tegu kvalifitseerub LS § 201 ettenähtud väärteokoosseisu alla. Kui isikul on sellise väärteo eest kehtiv karistus, siis on juhiloa saamine LS § 106 lg 1 p 3 järgi takistatud.

Siiski seni, kuni karistust ei ole veel määratud või karistus ei ole jõustunud, väärteomeentluse alustamine iseenesest juhiloa saamiseks takistusi ei loo. See tähendab, et juhiluba tuleks kätte saada enne võimaliku karistuse jõustumist.

Raudteeülesõidu ületamise kohta liiklusseaduses kasutatatud terminid ja reeglid loovad tõepoolest võimaluse tõlgendada raudteeülesõidule paigutatud ülesõidufoori ja liiklusmörgi 222 "Peatu ja anna teed" koosmõju erineval viisil.

Minu arusaamise järgi tuleb ülesõidufoori valget tuld käsitleda siiski lubava fooritulena (LS § 7 lg 7 kohaselt võib valge tule vilkudes raudteed ületada). Sellest tulenevalt kehtib ülesõidufoori valge tule osas LS § 14 lg-s 6 sätestatu, mille kohaselt peatab foori lubav tuli eesõigusmärgiga ettenähtud liiklemise korra. LM 222 "Peatu ja anna teed" on eesõigusmärk. Seega juhul, kui ülesõidufoori valget vilkuvat tuld käsitleda lubava fooritulena, siis ei pea LM 222 nõudeid järgima.

Asjaolu, kas ülesõidufoori valge vilkuv tuli on samaväärne lubava fooritulega, tuleneb eelkõige LS § 7 lg 7 sisust. Samas on oluline tähele panna, et kui tavalise fooritule suhtes kasutatakse fooritule tähenduse kirjeldamisel sõnapaari "lubab sõita", siis ülesõidufoori valge vilkuva tule puhul kasutatakse mõistet "võib ületada". Minu hinnangul on tegemist samatähenduslike mõistetaga, kuid mõiste erinev tähistus võib kaasa tuua ka erineva tõlgendamisvõimaluse LS § 14 lg 6 sisu grammatilisel tõlgendamisel. POle välistatud, et politsei tõlgendabki ülesõidu vilkuvat valget tuld ja selel mõju LM 222 täitmise kohustusse erinevalt.

Antud juhul tasub ära oodata kriminaalmenetluse tulemused, et saada selgust, millised olid surma asjaolud.

Tööõigusaktid ei sätesta surmaga lõppenud tööõnnetuse korral kohustust maksta hüvitist, kuid võlaõigusseadus (VÕS) reguleerib 7. peatükis (§§ 127-140) kahju hüvitamist.

VÕS § 129 lg 1 sätestab, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Lõike 2 alusel tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale.

Kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud (VÕS § 129 lg 3).

Nimetatud alustel ja ulatuses peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma kolmandale isikule hüvitise ka siis, kui kohustus seda isikut ülal pidada oleks seaduse alusel tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus (VÕS § 129 lg 4).

Eelpool nimetatud lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustus on kahju hüvitamiseks kohustatud isikul ka isiku suhtes, kes oli surma ajaks eostatud, aga veel mitte sündinud.

Kui isik, kelle surm põhjustati, pidas kestvalt oma surmani ülal teist isikut, kellega ta elas koos nagu perekonnas, või kui ta pidas seda isikut kestvalt oma surmani ülal kõlbelise kohustuse alusel, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik lõike 6 alusel ja lõikes 3 nimetatud ulatuses maksma sellele isikule hüvitist, kui:
1) see isik vajab ülalpidamist ja
2) tal ei ole võimalik ülapidamist muul viisil saada ja
3) isik, kelle surm põhjustati, oleks tulevikus eeldatavalt ülalpidamist jätkanud.

Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et lõigetes 2–6 nimetatud isikute kahju hüvitamise nõuetele võib kahju hüvitamiseks kohustatud isik esitada samu vastuväiteid, mida ta oleks võinud esitada isiku vastu, kelle surma ta põhjustas.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).

Kuigi tööturuteenuste ja -toetuste seadus seda otseselt ei reguleeri, saame lähtuda tööõiguse üldpõhimõtetest, et oleks tagatud töötaja tervise säilimine ja tööohutus. See tähendab, et ka vabatahtliku töö puhul tuleks arvestada töölepingu seaduses ette nähtud töö- ja puhkeaja piiranguid ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust.

Täpsemate küsimustega, kuidas on vabatahtliku tööaeg korraldatud, soovitame Teil pöörduda oma Töötukassa konsultandi poole.