Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Milline on viimane tööpäev kui lahkumisavalduse järgi on selleks pühapäev?18.02.2016

Tere,
esitasin ise lahkumisavalduse ja 30. päev oli pühapäev. Kui viimane päev langeb pühapäevale, kas siis tegelikult on viimane päev esmaspäev? Milline seadus seda reguleerib?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Töölepingu seaduse § 98 lõige 1 kohaselt teatab töötaja töölepingu korralisest ülesütlemisest ette vähemalt 30 kalendripäeva. Seega kui töölepingu lõppemise kuupäev langeb pühapäevale, loetaksegi töölepingu lõppemise päevaks pühapäev.

See, millal on töötaja viimane tööpäev sõltub eelkõige töötaja ja tööandja vahelisest kokkuleppest ning tööajakorraldusest. Tööajakorralduse kohaselt võib töötaja tööaeg olla E-R või graafiku alusel, k.a pühapäev.

Seega ei pruugi töölepingu lõppemise päev ja viimane tööpäev langeda samale päevale. Samas kui töölepingu lõppemise päev langeb pühapäevale ehk nädalavahetusele, on tööandjal kohustus lõpparve välja maksta järgneval tööpäeval ehk esmaspäeval.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Mida saavad teha töötajad, kui töö ümberkorraldamisega seoses ei saa me enam lisatasu ja toodame ka vähem?18.02.2016

Mida saab töötaja teha, kui tööandja ei suuda tööd korralikult organiseerida nii, et saaksime normaalselt tööd teha? Kuna töötan tootmisega tegelevas firmas, siis osa palgast on tunnitasu ja teine osa tuleb tootmisest (tükk+tootlikkus). Varem tegi laborant kõik vajalikud proovid ja asi toimis ja kõik töötas normaalselt, kuni eelmise aasta suveni, kus hakkas tööd vähemaks jääma. Siis otsustati laborant koondada ja kõik see lisa töö meistrile anda ja vastutab kogu vahetus. Koristaja pandi labori tööd tegema ja tema ei vastuta millegi eest, ainult peab vaatama, kas toodang on praak või ei. Nüüd meister peab tegema enne kõik proovid, et tootma saaks hakata ja pärast ka jälgima, et toodang praak ei oleks. Tootmine on sellega tugevalt häiritud ja selle tõttu ka palk langenud. Selline asi on kestnud juba neli kuud, kuna tunnitasu on meil väga väike, siis olemegi sunnitud sellise palgaga tööl käima, tootlikkust ja tükki praktiliselt lisaks ei tule. Oleme sellest ka ülemusega rääkinud, aga tema arvab ikka, et kõik on normaalne (ise olete süüdi, et nii vähe toodate). Sellest tulenevalt on juba kogu tööõhkkond väga närviline.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lg 6 kohaselt ei või töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu maksta. See tähendab seda, et juhul, kui töötaja töötasu koosneb majandustulemustelt või tehingutelt makstavatest tasudest, siis igakuine töötasu, mis sisaldab nimetatud tasusid (nt põhipalk + lisatasu) ei saa olla väiksem kui kehtestatud töötasu alammäär.

Küll aga ei näe TLS ette töötasu kohustuslikke osi, kuid lubab pooltel kokku leppida, millistest osadest töötasu koosneb ning kuidas töötasu kujuneb. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab, sh erinevad lisa- ja tulemustasud ja nende maksmise tingimused ja kord.

Töötajal tekib õigus lisatasule, kui tema poolt on täidetud kokkulepitud lisatasu saamise tingimused ja kord. Lisatasu saamise tingimusteks võivad olla erinevad tegevused, toimingud, mahud jm, mille täitmisel tekib töötajal õigus saada lisatasu.

Kui tööandja on jätnud lisatasu maksmata olukorras, kus töötaja on omalt poolt täitnud lisatasu saamise tingimused, siis tuleb töötajal esialgu pöörduda kirjalikult tööandja poole suunamaks tema tähelepanu asjaolule, et töötajal on täidetud kokkulepitud tingimused lisatasu saamiseks. Lisaks arutada lisatasu tingimuste täitmise võimalikkust.

Kui töötaja leiab, et töötasu on vähenenud või jäänud saamata tööandja töökorralduse tõttu, on töötajal võimaus pöörduda töövaidluskomisjoni poole, kellel on pädevus anda situatsioonidest tulenevatele probleemidele hinnang.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas abikaasalt kingitusena saadud mobiiltelefon on isiklik tarbeasi või ühisvara?17.02.2016

Tere. Abiellu ajal (ühisvara) sain abikaasalt kingituseks mobiiltelefoni. Peale abielulahutust jäi telefon minu kätte. Kas mobiiltelefon, mis on kink, on isiklik tarbeasi või ühisvara? Kui telefon ei ole ühisvara, kuidas seda tõendada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kinke teel omandatu on lahusvara – kui abikaasa telefoni Teile kinkis, on tegemist Teie lahusvaraga.

Dokumentaalselt ilmselt telefoni Teie lahusvarasse kuulumist võimalik tõendada ei ole, seega saab tugineda näiteks tunnistaja ütlustele (näiteks on keegi teadlik, et telefon Teile kingiti). Tõendiks võiks olla ka e-kiri või sõnum, kus tänate abikaasat kingituse eest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan esmased load vahetatud kui trahvi maksmata jätan?17.02.2016

Tere! Jäin suvel vahele, juhtisin sõidukit joobeseisundis. Load võeti ära kolmeks kuuks. Käisin järelkoolitusel ning praeguseks on load käes jälle, esmased. Rahatrahv on maksmata, kui ma jätan ta maksmata või maksan hiljem, kas siis uusi lubasid kahe aasta pärast enam vahetada ei saa? Peale liiklustrahvi maksmist aegub ta aasta jooksul?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmase juhiloa omaja, kellel on liiklusnõuete rikkumise eest kehtiv karistus, saab esmase juhiloa vahetada juhiloa vastu peale liiklusteooria eksami sooritamist.

Rahatrahvina määratud väärteokaristuse andmed kantakse karistusregistri arhiivi, kui karistuse täitmisest (trahvi tasumisest) on mnöödunud üks aasta.
 

Küsimus: Kas punase tulega tee ületamise eest saadud 12-eurone trahv on takistuseks esmase juhtimisõiguse saamisel?17.02.2016

tere
Siiani pole mitte kuskilt selget vastust saanud, ei maanteeametist ega mujalt, igaüks räägib erinevaid jutte. Millised trahvid mõjutavad lubade saamist? või siis mitte ühegi väärteo trahviga ei pääse eksamile? Kas selline juhtum läheb keelu alla nagu punase tulega jalakäijana ristmiku ületamisel saadud rahatrahv 12 eurot? Ootaks täpsemaid vastuseid, kes oskab see vastab :)

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Nende rikkumiste loetelu, mis mõjutavad juhiloa saamist, on ära toodud liiklusseaduse §s 106. Ühekordne jalakäijana fooritule nõude rikkumine juhiloa saamist ei mõjuta.
 

Küsimus: Kuidas arvestatakse elatisraha suurust 5 lapse korral, kui mehel on kolm last ja meil nüüd endil sünnivad veel kaksikud?17.02.2016

Tere, Mehel on eelmistest abieludest 3 last (1 ja 2). Meil on varsti sündimas ka kaksikud. Kuidas arvestatakse elatis lastele, ma pean silmas seda, et mees peab kindlasti maksma lastele raha, aga kui palju? Kuidas arvestatakse elatist? Kas iga lapse puhul pool miinimumist, e. 3*215 eur= 645? kas meie lastele peab ka midagi arvestama? tänan

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Elatise määramisel tuleb arvestada eelkõige lapse elulaadi ning vajadusi. Teisalt tuleb arvestada ka mõlema vanema varalist olukorda. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla ühele lapsele väiksem kui pool kuupalga alammäära. Sätte järgi on 2016. aastal miinimumelatis ühele lapsele tõepoolest 215 eurot. Mõjuval põhjusel on aga PKS § 102 lg 2 alusel võimalik teatud juhtudel vähendada lapsele makstavat elatist alla miinimummäära. Selliseks näiteks on olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega ei tohi elatise maksmisel tekkida olukorda, kus vanemaga koos elavad lapsed on varaliselt halvemas olukorras kui elatist saavad lapsed.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
 

Küsimus: Kas töövõimetuspension säilib kui asutan osaühingu ja olen tasustamata juhatuse liige?17.02.2016

Plaan asutada ettevõte ja olla ainuosanik ning juhatuse liige. Juhatuse liikmele tasu ei maksta. Samas töötan ka edasi töölepinguga ja saan osalist töövõimetuspensioni. Kas töövõimetuspension säilib ettevõtte juhatusse kuuludes? Tööleping tööandjaga jääb alles ja tema maksab ka tööjõumaksud.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Juhatusse kuulumine ei mõjuta töövõimetuspensioni mitte kuidagi, sõltumata sellest, kas tasu makstakse või mitte.
 

Küsimus: Kas tulude deklareerimisel võib lahutatud isa ka lapse oma deklaratsioonil arvestusse lisada?16.02.2016

Tere. Eksabikaasal oli eelmisest abielust enne minuga abielu juba üks laps, minuga abielust veel 2 last. Antud hetkeks laste ema initsiatiivil ka see abielu juba lahutatud (2014) ja temal uus suhe. Mina maksan lastele elatist (elatis pole kohtu teel määratud) ja ka osalen laste kasvatamisel. Esimesest abielust lapsele maksab ka lapse isa elatist. Kui tuludeklaratsiooniga, saab laste pealt raha tagasi, kas see raha siis mõeldud ainult laste emale? Või mingi osa ka isale? Lastega ette nähtud ka puhkusepäevad, kui ema neid ei kasuta, kas siis laste isal neid võimalik kasutada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatist enam tulumaksuga ei maksustata, seega makstud elatisrahalt tulumaksutagastust ei toimu.

Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada tasustatud lapsepuhkust:

• kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
• kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.

Kui lapse ema puhkusepäevasid ei kasuta, võite seda teha Teie.

Parimates soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 2018. aastal lapsehoolduspuhkuselt naastes saan veel kasutada 2016. aasta puhkusepäevi?16.02.2016

Tere! Lähen rasedus- ja sünnituspuhkusele 14.07.2016. Hetkel jääb kasutamata 2015. aasta puhkust 5 kalendripäeva ja kogu puhkus 2016. aasta eest. Kui plaanin tööle naasta 2018. aasta augusti alguses sooviga oma puhkus välja võtta, kas need päevad on ka siis kehtivad ja nt 2015. aasta 5 kalendripäeva ei aegu vahepeal? Kogu puhkuse jääk, mida plaanin LHP naastes kasutada kohe, on 50 kalendripäeva. (LHP algab 2016. aasta detsembri alguses).

Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 68 lg 6 kohaselt aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Puhkuse aegumine peatub, kui töötaja viibib rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel. Peatumise aja võrra lükkub puhkuse aegumine edasi.

Üldjuhul saaksite Te oma 2015 aasta põhipuhkuse jääki kasutada veel 2016 aasta lõpuni ning 2016 aasta põhipuhkust 2017 aasta lõpuni ning need aeguks vastavalt siis 01.01.2017 ja 01.01.2018. Kuid kuna puhkuse aegumine peatub rasedus-ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel oleku perioodil ning kui Teil on kasutamata ja aegumata põhipuhkusepäevi enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist, on need Teil alles ka lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle tulles. Lapsehoolduspuhkusel viibimine ei saa töötajale kaasa tuua puhkuse aegumisperioodi lühenemist võrreldes töötajaga, kes ei viibi lapsehoolduspuhkusel.

Seega saab töötaja, kes on olnud lapsehoolduspuhkusel, oma põhipuhkust kasutada sama kaua kui isik, kes ei ole lapsehoolduspuhkusel viibinud. See tähendab, et kui töötaja ei kasutanud oma aegumata puhkust enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist, saab töötaja need ära puhata lapsehoolduspuhkuselt naastes.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas pean Soomes jaanuarist augustini teenitud tulu Eestis deklareerima või ei pea?16.02.2016

Aastal 2015 töötasin Soomes jaanuarist augustini. Edasi taas Eestis. Kuidas käib korrektne tulude deklareerimine?
Pean silmas, kas pean Soomes teenitud tulu ka deklareerima või ei pea?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Välismaal teenitud tulu tuleb deklareerida, sõltumata sellest, kas see on välismaal juba maksustatud või mitte. Kui inimene on viibinud töötamise eesmärgil välismaal kauem, kui 182 päeva 12 järjestikuse kuu jooksul, ja saadud palga kohta on dokument, kuhu on märgitud nii töötasu kui ka tulumaksu summa (ka juhul, kui see on 0), siis täidetakse deklaratsiooni tabel 8.8 (tulu, mida Eestis ei maksustata).