Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas eesti käibemaksukohustuslane ettevõte peab soome eraiskule esitatavale arvele lisama käibemaksu?01.03.2016

Tere, Sooviks teada, kui Eesti käibemaksukohuslane ettevõte teeb arve Soome eraisikule maja fassaaditööde eest, kas tuleb panna Eesti käibemaks või Soome? Ja küsiks veel, et kui olla käibemaksukohuslane mõlemas riigis, siis kumb käibemaks panna?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui ehitustöid tehakse eraisikule, siis maksustatakse teenus käibemaksuga selles riigis, kus ehitis asub. Selleks tuleb end selles riigis registreerida maksukohustuslasena ja talitada nii, nagu iga teine sealne maksukohustuslane, sh rakendada selle riigi maksumäära. Pole oluline, kas teenuse osutaja on muudes riikides maksukohustuslasena registreeritud.
 

Küsimus: Kas läbi E-toimiku saab saata kohtusse elatisnõude hagiavalduse?29.02.2016

Tere! Kas läbi E-toimiku saab saata kohtusse tavalise (elatisnõude)hagiavalduse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Jah, saab küll.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Ka kohus võrdsustaks laste elatisraha, sest mees ei saa nii palju palka, et mõlemad lapsed saaks miinimummäära kätte?29.02.2016

Tere
Mees maksab elatisraha nii nagu peab, kuid kohtuväliselt. Mehel on uus pere ja kuna mees saab palka alla miinimumi ehk 300 eurot ja 215 läheb teisele lapsele elatisrahaks. Seega uue pere laps ei saa pooltki seda summat ja see tähendab, et lapsed pole võrdsed. Kui asi läheks kohtusse, kas oleks võimalik seda summat vähendada? Lapsed peavad olema võrdsed, hetkel seda ju pole ja mehel endal on ka vaja elada. See peaks olema ka piisav põhjus, et seda summat vähendada, ma usun. Või loeb siin ka mehe uue elukaaslase sissetulek? Mõlemad vanemad peavad andma oma panuse seega see ei tohiks lugeda.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseadus annab iseenesest aluse elatisraha vähendamiseks alla miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel kehtivas miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Siinkohal tuleb aga arvesse võtta ka seda, kui suur on elatist saava lapse ema sissetulek ja kui palju on temal peale ühise lapse veel ülalpeetavaid. Kõiki asjaolusid arvesse võttes saab kohus otsustada, kas elatise vähendamine alla kehtiva miinimumi on põhjendatud või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean abielludes hakkama maksma mehe eelmise elu alimente, kui mees ise ei maksa?29.02.2016

Tere
Soov on abielluda, kuid mehel on eelmisest suhtest laps ja maksab alimente. Küll kohtuväliselt, kuid kui peaks naine minema kohtusse ja asjale ametliku käigu andma, siis kas saab nõuda ka minult alimente, mida mees maksma peaks kui me abiellume? (Juhul kui mees ei maksa või on mingi muu põhjus). Et kas saab nõuda minult siis alimente kuigi olen kolmas isik, kes pole asjaga tegelikult seotud. Ja kui saab ja tehakse abielludes abieluvara leping, lahusvaraga, kas see aitaks mind?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapse ülalpidamiskohustuse täitmist saab nõuda lapse vanemalt ja asenduskohustusena vanavanemalt, kui vanemalt ei ole mingil põhjusel võimalik elatist saada. Teilt kui lapse isa uuelt elukaaslaselt/abikaasalt elatist nõuda ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas leida oma õde, meid lahutati ja 18 aastat ei tea me teineteisest midagi?29.02.2016

Tere!
Tahtsin küsida, et kuidas pean toimima või kust kohast pean alustama? 1998 sündis õde, paar kuud hiljem lahutati teda minust ja vennast. Ta lapsendati ära ja aasta hiljem mind ja venda pandi lastekodusse. Elan iseseisvat elu juba 9a. Õde peaks saama 18a selle aasta märtsi kuus. Mis võimalused mul on, et teada saada kus ta asub? Tahaks väga teada oma õest.

Jään vastust ootama

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teil ei ole kahjuks õigust saada maavalitsusest infot oma bioloogilise õe kohta, kuid Teie õde võib võib täisealiseks saanuna ilma lapsendaja nõusolekuta küsida maavalitsusest infot Teie ja enda teiste sugulaste kohta.

Võibolla tasuks Teil oma otsinguid alustada sotsiaalmeedias, mõnikord võib see viia sihile.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas korteri põranda sees oleva lahtise kanalisatsioonitoru peab remontima korteriühistu või korteriomanik?27.02.2016

Elan 1923 a. ehitatud maja teisel korrusel. Selle kahele korrusele ehitati umbes 10 aastat tagasi peale kolmas korrus. Aeg ajalt juhtub, et kui kolmanda korruse elanik köögis nõusid peseb, hakkab minu magamistoas mööda lambijuhet ja puidust laeplaatide pragudest vett alla sadama. On nii mõnelgi korral torumehed kutsutud ja viimasel korral tuvastati ka kaameraga torudes surkides probleem - kolmanda korruse põranda all olev lahtine toru ots, mis oli sinna jäetud nõudepesumasina jaoks. Nüüd on nii, kui 3. korruse elanike äravoolutoru ummistub, voolab vesi kuidagi sinna nõudepesumasina jaoks mõeldud torusse, mille ots ei vii kuhugi, ehk on lihtsalt seal põranda sees avatult. Et olukord lahenduse saaks, peaks 3. korruse elanike köögi ja selle põranda laiali lammutama, mida nemad aga muidugi teha ei taha. Iga kord on probleem saanud ajutise lahenduse ehk siis on lihtsalt käesolevate vahenditega ummistus likvideeritud. Mina siis pean olema kodus valmis iga hetk jälle ämbritega ja rätikutega mööda tube ringi jooksma, et päästa põrand, lamp, voodi ja vaibad kõige suurematest kahjustustest. Tegin ka naabrile selgeks, et enam ma asja nii ei jäta ja järgmist korda ootama ei jää. Tema aga pakkus lahenduseks torusiiliga ummistuse likvideerimist ning siis järgmisel päeval testimist ning kui siis enam ei paista vett alla sadavat, siis jätab tema arvatavasti asja jälle sinnapaika. Kelle poole peaksin pöörduma, kui korteriomanik probleemi lõpliku lahendamise vastu huvi ei tunne? Kas köögi ja selle põranda lahti võtmise ja torustiku probleemi lahendamise ning siis selle renoveerimise eest maksab korteriühistu või korteriomanik?
Tänan

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lõikest 2 ja § 2 lõikest 2 tulenevalt on kanalisatsioonisüsteem tervikuna korteriomanike kaasomandis.
KOS ja korteriühistuseaduse kohaselt vastutab kaasomandi eseme korrashoiu eest korteriühistu. Juhul, kui kaasomandi ese asub korteriomandi reaalosas, siis kohustab KOS § 11 lg 1 p 3 korteriomanikku võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

Kokkuvõttes tuleks Teil pöörduda probleemi lahendamiseks korteriühistu poole.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui ostulepingus on määratletud terrassid igale korterile, siis kas need on ikkagi kaasomandis?27.02.2016

Meil on 10 korteriga 2-korruseline elumaja. Teise korruse korteritel on katuseterrassid, mis on eraldatud piiretega juba ehitaja poolt. Esimese korruse korterite juurde on ehitatud terrassid, mis ei ole piiretega piiratud. Hoone juurde kuulub parkimisplats ja roheline õueala (suur muruplats). Kerkinud on probleemiks, et osad omanikud soovivad kujundada oma terrassi osa ja see jälle ei meeldi mõnele teisele korteriomanikule.
- Vaja oleks teada, et kuigi lepingus on määratletud terrassid igale korterile, siis kas need on ikkagi kaasomandis?
- Kas see tähendab, et ükski korteriomanik ei tohi ilma teiste korteriomanike nõusolekuta midagi teha – paigaldada mööblit, grilli, taimi jne.?
- Kas peab olema kõikide korteriomanike nõusolek või üle poolte?
Korteriostu lepingus on:
Lepingu esemeks on Kinnistu jagamisel tekkiv korteriomand, mille koosseisu kuulub mõtteline osa maatükist ja ehitise sellest osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana Hoone X. korrusel paiknev eluruum (korter) nr X, üldpinnaga ligilähedaselt X m², milline on käesoleva lepingu lisaks oleval X. korruse plaanil tähistatud nr-ga X. Lepingu eseme igakordse omaniku ainukasutusse jääb korteriga ehituslikult ühendatud rõdu, üldpinnaga ligilähedaselt X m², käesoleva lepingu lisaks oleval katusekorruse plaanil „Katuseterrass X“ tähistatud osa katuseterrassist, üldpinnaga ligilähedaselt X m² ning käesoleva lepingu lisaks oleval asendiplaanil nr-tega X tähistatud parkimiskohad.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, küsimuses esitatud sõnastuse järgi on rõdu korteriomanike kaasomandis, kes on selle suhtes sõlminud kasutuskorra kokkuleppe.
Rõdu kasutamist reguleerib korteriomandiseaduse paragrahv 10 lõige 2, mille kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt, ning paragrahv 11 lõige 1 punkt 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Juhul, kui rõdu kasutamisel väljutakse eelpoolnimetatud piiridest (mida grilli puhul tuleks kindlasti eeldada), siis tuleb tegevus kooskõlastada kõigi korteriomanikega (vt par 16 lg 1) ja soovitavalt ka kohaliku omavalitsusega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on reaalne, et lõpetan ära lapsehoolduspuhkuse enne emapalga lõppu?26.02.2016

Tere,
Sooviks teada, kas on reaalne, et lõpetan ära lapsehoolduspuhkuse enne emapalga lõppu? Kas uue lapse sündides jääb emapalk samaks kui esimene laps on teise lapse sünnihetkel 1,8k vana aga ei ole teise lapse sünniajal enam vanemapuhkusel?
Loodan, et esitasin oma küsimuse arusaadavalt.
Vastust ootama jäädes.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Lapsehoolduspuhkust on võimalik katkestada igal ajal lapse kolmeaastaseks saamiseni. Sellest tuleb tööandjale teada anda. Kui plaanite tööle minna, siis peate arvestama, et teie sissetulek ei ületaks teatud määra, vastasel korral vanemahüvitis väheneb. Miinimumi kohta, mida vanemahüvitise ajal teenida võite ja selle kohta, mis tingimustel vanemahüvitist saate, küsige palun Sotsiaalkindlustusametilt e-posti aadressilt info@sotsiaalkindlustusamet.ee või telefonilt 16106. Infot leiate ka nende kodulehelt: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/vanemahuvitis/.

Lisan, et kui katkestate lapsehoolduspuhkuse, aga olete rase, siis tööandja Teid koondada ei saa. Välja arvatud juhul kui tegemist on pankroti või likvideerimisega. Sünnitushüvitist saab ainult töötajana ravikindlustatud naine sünnituslehe alusel. Seega selleks, et rasedana lapsehoolduspuhkuselt rasedus-ja sünnituspuhkusele jääda, peab olema kehtiv töösuhe.

Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks. Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15–30 päeva varem), et tööandja ja haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeaegselt vormistada. Rohkem infot sünnituslehe ja sünnitushüvitise kohta Haigekassa lehelt: https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/sunnitushuvitis.
 

Küsimus: Kas mu eksnaine võib ikka nõuda elatist 215 eurot, kui tal endal uus mees ja saavad head palka, mul aga ka teisi lapsi veel?25.02.2016

Tere,
Minu endine elukaaslane nõuab minult alimente 215 eurot. Samas on tal uus elukaaslane ning ka käivad mõlemad tööl ja teenivad kokku suhteliselt head raha. Elan ka ise teise elukaaslasega, kellel on eelmisest suhtest laps pluss siis veel meie ühine laps ka. Käime ka tööl, kuid teenime mõlemad ainult miinimum palka ja ei suuda seda 215 eurot maksta. Maksan ainult 50 eurot, seda on vähe aga midagi ikka.
Nimelt siis minu uues peres on hetkel 2 last. Üks laps ühine ja teine elukaaslase teisest suhtest. Kas mu eksnaisel on õigus 215 eurot nõuda kui mul on veel lapsi?
Kas pean maksma ikka 215 eurot eksnaisele ja lapsele kes temaga.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Reeglina kohus elatisraha alla miinumummäära ei vähenda, selleks peavad esinema üsnagi kaalukad põhjused. Üheks selliseks võib siiski olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel kehtivas miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Seejuures ei saa kohus arvestada sellega, et Teie peres kasvab elukaaslase laps (kui laps just ei ole Teie poolt lapsendatud) ega ka sellega, et Teist lahus elava lapse emal on uus kaaslane, kellel on hea sissetulek.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 20 aastat vabaabielus elanud kaasadel on kaasa surma korral ka millelegi õigus või läheb kõik lahkunu lastele?25.02.2016

Elan üle 20 aasta vabaabielus. Lepinguid mehega meil pole sõlmitud. Kui temaga juhtub midagi, kas siis kõik läheb tema lastele ja lastelastele? Ja mina olen tänaval või mul on ka mingid õigused või on vaja koostada testament.
Lugupidamisega

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kahjuks pean märkima, et vabaabielust ehk kui lihtsalt kooselust selliseid õiguseid elukaaslasel ei teki. Kui pärandaja ei ole teinud testamenti, toimub pärimine seaduse järgi. Pärimise korral seaduse järgi on esimese järjekorra pärijateks pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed ja pärandaja abikaasa võrdsetes osades, kuid abikaasa mitte alla ¼ pärandvarast. Kui pärandajal surma hetkel lapsi ei ole, siis pärivad teises järjekorras pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ning abikaasa pärib sel juhul poole pärandist. Seadusejärgse pärimise korral ei ole pärandajaga surma hetkel koos elanud isikul õigust pärandile.

Kui vabaabielus olevad isikud soovivad, et kumbki oleks ühe poole surma korral pärija, siis on vajalik teha testament, mis võib olla nii notariaalne, kui ka kodune, kuid viimane kaotab kehtivuse kui selle tegemisest on möödas 6 kuud ning testamendi tegija sel ajal elab. Samuti on võimalik testamendiga määrata annak, st mingi varaline hüve, nt maja või auto, pärandatakse ühele kindlale isikule.

Seega kokkuvõtteks, kui elukaaslased/vabaabielus olevad isikud soovivad olla üksteise pärijateks surma korral, peavad nad tegema selleks testamendi, vastasel juhul toimub pärimine seaduse järgi ning siis ei oma elukaaslase staatus mingisugust tähendust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee