Õigus
Küsimus: Kas laste emal on õigus kahele lapsele nõuda 290 eurost rohkem elatist, kui olen mittetöötav töövõimetuspensionär?02.03.2016
Tere
Olen mittetöötav ja töövõimetuspensionit saav kahe lapse isa, kes elab lastest eraldi. Kuidas peaksin maksma alimente, hetkel maksan kahele lapsele 290 eurot kuus, kas emal on õigust nõuda rohkem?
Olen mittetöötav ja töövõimetuspensionit saav kahe lapse isa, kes elab lastest eraldi. Kuidas peaksin maksma alimente, hetkel maksan kahele lapsele 290 eurot kuus, kas emal on õigust nõuda rohkem?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus reeglina elatist alla kehtiva miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Üheks selliseks võib PkS § 102 lõike 2 kohaselt olla vanema töövõimetus.
Kui töövõimetus takistab vanemat sissetuleku teenimisel, võib elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära (2016. aastal 215 eurot ühe lapse kohta) olla põhjendatud. Kas ka Teie puhul on elatise vähendamine põhjendatud, selgub juba täiendavate asjaolude analüüsimisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peab tõlgendama perekonnaseaduse §16 lg2, kas see kehtib siiski ühise leibkonna puhul?02.03.2016
Tere
Kuidas peab tõlgendama perekonnaseaduse §16 lg2? Kas see kehtib siiski ühise leibkonna puhul? Meil on abikaasaga eelnevast kooselust kummalgi alla 21-aastased lapsed, kes omandavad keskharidust ja elavad teise vanema juures. Hetkel on abikaasa töötu ja ei oma sissetulekut. Mina käin tööl. Kas nüüd tekib minul oma lapsele elatisraha maksmise kõrval kohustus maksta elatisraha ka abikaasa lapsele?
Tervitustega
Kuidas peab tõlgendama perekonnaseaduse §16 lg2? Kas see kehtib siiski ühise leibkonna puhul? Meil on abikaasaga eelnevast kooselust kummalgi alla 21-aastased lapsed, kes omandavad keskharidust ja elavad teise vanema juures. Hetkel on abikaasa töötu ja ei oma sissetulekut. Mina käin tööl. Kas nüüd tekib minul oma lapsele elatisraha maksmise kõrval kohustus maksta elatisraha ka abikaasa lapsele?
Tervitustega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nimetatud sätte alusel ei tulene Teile ülalpidamiskohustust abikaasa laste suhtes. Lapse ülalpidamiskohustus lasub eeskätt lapse vanematel, teatud juhtudel ka asenduskohustusena ka lapse vanavanematel, kuid mitte vanema uuel elukaasalsel ega abikaasal. Teil tekiks abikaasa laste suhtes ülalpidamiskohustus vaid juhul, kui Te abikaasa lapsed lapsendaksite.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millise pärimisseaduse järgi tehakse pärimistoimingud, kui pärimismenetlus algatati 2016. a ehk surmast 8 aastat hiljem?02.03.2016
Tere
Millise pärimisseaduse järgi tehakse pärimistoimingud, kui pärimismenetlus algatati surmast 8 aastat hiljem, st 2016. aastal? Kuidas toimub pärandi vastu võtmine ja sellest loobumine? Kui sellest loobutakse, kas siis kandub pärand edasi pärija lastele? Kas saab loobuda ka kellegi kasuks? Kui pärand on abikaasade ühisvara ning peale pärandaja surma elab seal teine abikaasa, kas seda loetakse automaatselt pärandi vastuvõtmiseks?
Millise pärimisseaduse järgi tehakse pärimistoimingud, kui pärimismenetlus algatati surmast 8 aastat hiljem, st 2016. aastal? Kuidas toimub pärandi vastu võtmine ja sellest loobumine? Kui sellest loobutakse, kas siis kandub pärand edasi pärija lastele? Kas saab loobuda ka kellegi kasuks? Kui pärand on abikaasade ühisvara ning peale pärandaja surma elab seal teine abikaasa, kas seda loetakse automaatselt pärandi vastuvõtmiseks?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Sel ajal kehtinud pärimisseadus nägi ette ka sellise pärandi vastuvõtmise viisi, s.o § 117, mille kolmanda lõike kohaselt kui pärija ei ole esitanud pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks avaldust, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Seega, kui Te ei ole otseselt pärandit vastu võtnud, siis võib olla, et pärand on loetud vastuvõetuks, kuna olete asunud pärandvarasse kuuluvat asja valdama, kasutama või käsutama. Sellisel juhul teil enam pärandist loobuda pole võimalik.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Küsimus: Kas on võimalik loobuda pärandusest kui kohtutäitur on sellele pannud keelumärke?02.03.2016
Tere.
Mulle kuulub mõtteline osa pärandis. Kas on võimalik loobuda pärandusest kui kohtutäitur on sellele pannud keelumärke?
Mulle kuulub mõtteline osa pärandis. Kas on võimalik loobuda pärandusest kui kohtutäitur on sellele pannud keelumärke?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Samas tuleks ka arvestada sellega, et on võimalik pärida ka nii, et pärija ise oma vara arvelt pärandaja võlgade eest ei vastuta. Sellisel juhul oleks vajalik teha pärandi inventuur. Juhul kui pärandvarast ei piisa kõigi pärandaja kohustuste täitmiseks, kuid samas on tehtud pärandi inventuur, ei ole pärija kohustatud täitma pärandaja kohustusi oma vara arvel, vaid ainult pärandvara arvel. Seega võib-olla ei tasuks loobumisega kiirustada, kui just võlad ilmselgelt pärandvara ei ületa.
Keelumärge ei tähenda midagi enamat, kui seda, et pärandvaras olevaid esemeid ei tohi käsutada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pean võimaldama vägivaldsel abikaasal oma korteris edasi elada?02.03.2016
Korter on minu nimel ja ei ole ühisvara, kuid vägivaldne mees ei nõustu välja kolima. Esitasin hagi abielu lahutamiseks, kuid kohtuprotsess on pikk. Kuna oleme veel abielus, siis kas pean laskma tal korteris edasi elada?
Tahan, et ta lahkuks kohe, sest kardan, et lööb mind jälle. Kui ise talle ütlen, et tal tuleb välja kolida, muutub vihaseks ja hakkab ähvardama.
Tahan, et ta lahkuks kohe, sest kardan, et lööb mind jälle. Kui ise talle ütlen, et tal tuleb välja kolida, muutub vihaseks ja hakkab ähvardama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter on Teie lahusvara, on Teil õigus otsustada, kes Teile kuuluval pinnal viibib.
Kui vägivaldne abikaasa ei ole nõus Teile kuuluvalt elamispinnalt vabatahtlikult välja kolima, on Teile võimalik nõuda seda kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas Eesti elanik, kes sõidab laeval Küprose lipu all rahvusvahelistes vetes, peab maksma Eestis tulumaksu?02.03.2016
Tere,
Töötan meremehena laeval, mis on Küprose lipu all ja seilab rahvusvahelistes vetes. Minu elukoht on Eestis, tuludeks ainult laeval teenitud palk. Kas ma pean tulumaksu Eestis maksma. Küprosel on tulumaks meremeestele 0%. Eesti-Küprose vaheline leping tulumaksu kohta, artikkel 14:
"3. Eelmistest lõigetest olenemata maksustab lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelises veos kasutataval laeval töötamise eest saadud tasu ainult see riik."
Kas saan õigesti aru, et meremees ei pea tulumaksu maksma Eestis isegi kui Küprosel on see 0%?
Lugupidamisega
Töötan meremehena laeval, mis on Küprose lipu all ja seilab rahvusvahelistes vetes. Minu elukoht on Eestis, tuludeks ainult laeval teenitud palk. Kas ma pean tulumaksu Eestis maksma. Küprosel on tulumaks meremeestele 0%. Eesti-Küprose vaheline leping tulumaksu kohta, artikkel 14:
"3. Eelmistest lõigetest olenemata maksustab lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelises veos kasutataval laeval töötamise eest saadud tasu ainult see riik."
Kas saan õigesti aru, et meremees ei pea tulumaksu maksma Eestis isegi kui Küprosel on see 0%?
Lugupidamisega
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kui töö on graafiku järgi, kas puhkus peab algama graafikujärgsel tööpäeval või võib alata ka puhkepäeval?02.03.2016
Tere,
Mul on kaks küsimust.
1.Kui töö on graafiku järgi, kas puhkus peab algama päeval millal töötajal peaks olema tööpäev või võib see olla ka tema puhkepäev?
Ehk, kui töögraafik on 2 päeva tööl (vahetus 12 tundi), 2 ööd tööl (vahetus 12 tundi), 3 päeva vaba ning näiteks 01.03, 02.03 - päeval, 03.03, 04.03 - öösel, 06.03,07.03,08.03 - vaba, kas saab siis puhkuse algus olla 07.03 või peab olema 09.03?
2.Kui töötajal 23.06 on graafiku järgi tööpäev, kas saab ta võtta sellel päeval lapsepuhkust.
Tänan vastamise eest
Mul on kaks küsimust.
1.Kui töö on graafiku järgi, kas puhkus peab algama päeval millal töötajal peaks olema tööpäev või võib see olla ka tema puhkepäev?
Ehk, kui töögraafik on 2 päeva tööl (vahetus 12 tundi), 2 ööd tööl (vahetus 12 tundi), 3 päeva vaba ning näiteks 01.03, 02.03 - päeval, 03.03, 04.03 - öösel, 06.03,07.03,08.03 - vaba, kas saab siis puhkuse algus olla 07.03 või peab olema 09.03?
2.Kui töötajal 23.06 on graafiku järgi tööpäev, kas saab ta võtta sellel päeval lapsepuhkust.
Tänan vastamise eest
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Lisaks, TLS § 68 lõige 5 sätestab, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest ning tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.
Millisel nädalapäeval töötaja puhkus peaks algama või lõppema, seda seadus ei sätesta. Kuna töötajale põhipuhkuse andmine osadena eeldab poolte kokkulepet, siis võiksid töölepingu pooled ühtlasi kokku leppida ka muudes olulistes töötaja puhkusega seonduvates tingimustes (näiteks töötaja puhkuse alguse ja lõpu päevad).
Mis puudutab lapsepuhkuse päevadesse, siis lapsepuhkuse kasutamisel tuleb arvestada, et seda puhkust antakse erinevalt põhipuhkusest töötajale tööpäevades (TLS § 63 lõike 1 punktid 1 ja 2). Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab. Kui töötaja töögraafikusse on planeeritud tööpäevana 23. juuni (võidupüha), siis on töötajal õigus taotleda ka selle tööpäeva osas lapsepuhkuse päeva kasutamist.
Küsimus: Kas varasemad puhkusepäevad aeguvad rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal?02.03.2016
Tere,
olen ma saanud õigesti aru, et rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada 11 puhkepäeva? Kas neid puhkepäevi on õigus võtta välja enne lapsehoolduspuhkusele jäämist? Kui lähen dekreeti selle aasta suvel ning terve järgmise aasta olen lapsehoolduspuhkusel, siis kui ma neid 11 päeva välja ei võta, siis kas need aeguvad? On ju nii, et põhipuhkuse päevad tuleb ära kasutada järgneva aasta lõpuks. Aga kuna ma olen siis lapsehoolduspuhkusel, siis nad loogiliselt võttes ju aeguvad?
Tänud ette!
olen ma saanud õigesti aru, et rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada 11 puhkepäeva? Kas neid puhkepäevi on õigus võtta välja enne lapsehoolduspuhkusele jäämist? Kui lähen dekreeti selle aasta suvel ning terve järgmise aasta olen lapsehoolduspuhkusel, siis kui ma neid 11 päeva välja ei võta, siis kas need aeguvad? On ju nii, et põhipuhkuse päevad tuleb ära kasutada järgneva aasta lõpuks. Aga kuna ma olen siis lapsehoolduspuhkusel, siis nad loogiliselt võttes ju aeguvad?
Tänud ette!
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud aja eest (140 kalendripäeva) koguneb tõepoolest 11 põhipuhkuse päeva ning neid puhkepäevi on Teil õigus võtta välja ka enne rasedus- ja sünnituspuhkust ning enne lapsehoolduspuhkust. Samuti on Teil võimalik võtta põhipuhkust pärast lapsehoolduspuhkust. Põhipuhkust on Teil küll õigus kasutada kuni 1 aasta pärast kalendriaasta lõppemist, mille eest puhkust arvestatakse, kuid põhipuhkuse nõude aegumine peatub ajaks, mil töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust. Seega on Teil põhipuhkust võimalik ka pärast lapsehoolduspuhkust võtta.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
Küsimus: Mis õigused on minu teovõimelisel 29-aastasel lapsel, kes elab minu kulul ja minu korteris, kas ma pean teda ülal pidama?02.03.2016
Tere!
Olen lapse ema. Oman enda korterit, mis on soetatud täielikult minu poolt 15 aastat tagasi. Minuga samas korteris elab 29-aastane täielikult teovõimeline töötu laps, kes sööb ja elab meie kulul ja tuleb minu korterisse kuna tahab ja ütleb, et tal on selleks õigus, kuigi ta ei tee üldse mitte mingeid pingutusi, et endale sobivat tööd leida, vaid elab minu kulul. Korter on ostetud minu enda rahaga ja pangalaenuga. Mis õigused tal on? Kas tal ongi siis täielik õigus niimoodi minu kulul elada ja iga kell minu korterisse sisse tulla?
Olen lapse ema. Oman enda korterit, mis on soetatud täielikult minu poolt 15 aastat tagasi. Minuga samas korteris elab 29-aastane täielikult teovõimeline töötu laps, kes sööb ja elab meie kulul ja tuleb minu korterisse kuna tahab ja ütleb, et tal on selleks õigus, kuigi ta ei tee üldse mitte mingeid pingutusi, et endale sobivat tööd leida, vaid elab minu kulul. Korter on ostetud minu enda rahaga ja pangalaenuga. Mis õigused tal on? Kas tal ongi siis täielik õigus niimoodi minu kulul elada ja iga kell minu korterisse sisse tulla?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Perekonnaseaduse § 97 punkti 2 järgi on täisealine laps õigustatud saama ülalpidamist, kui ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Sellisel juhul on vanemal siiski kohustus last ülal pidada mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. Teisel juhul on vanemal ülalpidamiskohustus, kui tegemist on abivajava lapsega, kes ei ole võimeline end ise ülal pidama. Kui 29-aastane laps on teovõimeline ning võimeline töötama, siis puudub ka kohustus tema ülalpidamiseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
Küsimus: Kas ja kuidas on reguleeritud droonide lennutamine naabri kinnistu kohal?01.03.2016
Tere
Kas ja kuidas on reguleeritud droonide lennutamine eraterritooriumil? Näide selline, et naaber ostis kaameraga drooni (filmib ja pildistab) ning lennutab seda minu eravalduse peale ja sellest üle. Kas ta peab küsima selleks minu luba? Kas on selline käitumine õiguslikult reguleeritud?
Kas ja kuidas on reguleeritud droonide lennutamine eraterritooriumil? Näide selline, et naaber ostis kaameraga drooni (filmib ja pildistab) ning lennutab seda minu eravalduse peale ja sellest üle. Kas ta peab küsima selleks minu luba? Kas on selline käitumine õiguslikult reguleeritud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Ülalkirjeldatud säte käsitles siis naaberkinnisasja omaniku kohustust taluda mitteolulisi mõjutusi, mille suunamine ei sõltu mõjutuste tekitaja tahtest (näiteks tuulega levivad mõjud nagu lõhn, suits jms). Mehitamata õhusõiduk e. droon on seevastu juhitav seadeldis ning selle lennutamisega kaasneb ka teatud müra. Välistatud pole ka mõni muu kahjulik mõju - koduloomade häirimine vms. Seega on kinnisasja omanikul õigus nõuda sellise õhusõiduki mittesuunamist oma kinnisasjale.
Mehitamata õhusõiduki lennutamisel tuleb muuhulgas järgida ka majandus- ja taristuministri 26.03.2015.a määruse nr 24 " Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest" § 7 nõudeid, mis sätestavad muuhulgas keelu sellise õhusõiduki lennutamisega ohustada inimesi, vara või keskkonda. Teatud juhtudel peab drooni lennutamiseks olema ka Lennuameti luba.