Õigus
Küsimus: Kas tööandja saab päevapealt oma otsust muuta, kui oli enne kuulutanud reeded töö vähesuse tõtt vabaks?04.12.2015
Kas tööandjal on õigus mängida tööajaga nagu ise heaks arvab? Meile anti kiri, et tööaega vähendatakse 4 kuud, alates detsembrist (reeded vabaks). Ise lugesin, et üle 3 kuu ei tohiks 12-kuulise perioodi jooksul. Nüüd järsku avastas, et tuli tööd ja tühistab selle kirja päevapealt, ilma etteteatamiseta. Millised õigused on töötajal ja millised tööandjal sellise olukorras? Kas ta peaks siis selle kirja alusel meile ületunnid maksma, kui kirjal olid tunnid kirjas, mis peame töötama?
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et üldjuhul töölepingu seaduse (edaspidi TLS) ei võimalda töölepingut ühepoolselt
muuta (TLS § 12). Erisusena võib tööandja TLS § 37 alusel töötaja töötasu ühepoolselt vähendada kuni 3 kuuks 12-kuulise ajavahemiku kohta mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära.
Töötajal on vastukaaluks õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Näiteks, kui tööandja vähendab töötaja töötasu 20% ulatuses, peab töötaja tööaeg samuti vähenema sama suurusjärgu ehk 20% võrra.
Töötasu vähendamine on erandlik ja äärmuslik meede, mille rakendamiseks peavad üheaegselt olema täidetud seadusest tulenevad eeldused. Nendeks on: ettenägematu olukord, tööandjast mitteolenev põhjus, majanduslikest asjaoludest tulenev võimetus anda tööd kokkulepitud mahus ning ebamõistlikult koormav töötasu maksmise kohustus. Täidetud peavad olema üheaegselt kõik tingimused, mis tähendab, et ühe eelduse puudumisel ei ole tööandjal võimalik töötaja töötasu TLS § 37 alusel vähendada.
Kui töötaja ei nõustu töötasu vähendamisega, on tal õigus öelda tööleping üles TLS § 37 lg 5 alusel. Ülesütlemisavaldus tuleb esitada tööandjale hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast töötasu vähendamisest teadasaamist. Töölepingu lõppemisel tuleb tööandjal maksta töötajale samu hüvitisi nagu koondamise korral.
TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandjal kohustus eelkõige kindlustada töötaja tööga töölepingus kokkulepitud ulatuses.
Kui töömaht taastub, lõpeb ka töötasu vähendamist tinginud eriolukord ja tööandja on kohustatud koheselt tagama töötajale töö lepingujärgses mahus ja tasuga. Töötaja on omakorda kohustatud jätkama töölepingu täitmist kokku lepitud tingimustel.
Seadus ei sätesta, kui pikalt ja mil viisil tööandja peaks töömahu taastumisest töötajaid ette teavitama, see tuleks enne töötasu vähendamist töötajatega kokku leppida.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas üldkoosolekul on õigus hääletada neil korteriomanikel jalgratta hoidla kasutamise kohta, kellel on olemas panipaik?03.12.2015
Kortermajas on osadel korteritel panipaigad ja korterid kellele panipaiku ei jätkunud, saavad kasutada rataste hoiustamiseks jalgratta hoidlat. Üldkoosolekul võeti vastu otsus, et iga eluruumina kasutatava korteriomandi kohta on lubatud hoiustada üks jalgratas. Jalgratta hoidlat on õigus kasutada ainult neil korteritel, kellele panipaika ei kuulu.
Kas üldkoosolekul on õigus hääletada neil korteriomanikel jalgratta hoidla kasutamise kohta, kellel on olemas panipaik?
Kas üldkoosolekul on õigus hääletada neil korteriomanikel jalgratta hoidla kasutamise kohta, kellel on olemas panipaik?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tuginedes eeltoodule saavad jalgrattahoidla kasutamistingimuste üle otsustamisel hääletada kõik korteriomanikud. Sama kehtiks ka juhul, kui kortermajas on asutatud korteriühistu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas korteri maksete võlga välja nõuda, kui korteri omanik osaühing on sundlõpetatud ja registrist kustutatud?03.12.2015
Ühistus on omanikuta korter, millel lasub korralik võlgnevus.
Omanikuta korteri olukorra on tinginud ettevõtte kustutamine äriregistrist (sundlõpetamine, üle 2 aasta tagasi) ning kustutatud ettevõtte omanik on olukorraga kursis aga ei suvatse probleemi lahendamiseks mitte midagi ette võtta.
Kuidas ja kellelt saaks võlgnevuse sisse nõuda? Ning kuidas saaks korterile omanikud tekitada?
Omanikuta korteri olukorra on tinginud ettevõtte kustutamine äriregistrist (sundlõpetamine, üle 2 aasta tagasi) ning kustutatud ettevõtte omanik on olukorraga kursis aga ei suvatse probleemi lahendamiseks mitte midagi ette võtta.
Kuidas ja kellelt saaks võlgnevuse sisse nõuda? Ning kuidas saaks korterile omanikud tekitada?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu või paigaldada soojuspumba ilma korteriomaniku nõusolekuta, kelle akna all need seadmed mürisevad?03.12.2015
Korteriühistu on paigaldanud trepikoja varikatusele küttesoojuspumbad, minu korter asub nende kõrval ning nende pidev ööpäevaringne töötamine on häiriv. Korteriühistu juhatus palvetele paigutada need aparaadid sobivamasse kohta või nende töötamise lõpetamisele ei reageeri. Kas korteriühistul on veel mingeid muid õigusi, mis annavad neile loa selliste asjade tegemiseks, kui nad ei ole küsinud ja saanud luba korteriomanikult?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Erandiks on olukorrad, kus korteriühistu soovib paigaldada KÕIKIDE KORTERIOMANIKE HUVIDES mõistlikke tavakommunikatsioone või ajakohastada kaasomandi eset.
Kui antud juhul peaks olema tegemist viimase olukorraga, ehk soojuspumbad on paigaldatud kõigi korteriomanike huvides, siis võib korteriühistu korteriomanike enamuse otsuse alusel soojuspumbad hoone fassaadile paigaldada, kuid seejuures peab ta tagama, et sellega ei kaasne korteriomanikele negatiivseid mõjutusi. Nende tekkimisel saab korteriomanik esitada korteriühistule esitada kahju hüvitamise nõude.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis õigused on asendajal, kui asendatav töö osutub liiga raskeks?03.12.2015
Laotööline on nõustunud asendama aeg-ajalt autojuhti, vedades kaupu laiali. See on füüsiliselt ja vaimselt raskem/pingelisem töö ja põhitöö laos samal ajal kuhjub. Praegu on mitu laotöötajat haiged, tööd kuhjuvad, asendaja ei jõua autoringe hästi 8h jooksul ära teha, vahel ei jõua lõunat süüa, lahenduseks pakkus ülemus kiiremini töötamist. Töötaja tunneb, et ei jaksa enam niimoodi. Millised õigused ja võimalused on töötajal selles olukorras töökoormuse vähendamiseks?
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja peab täitma tööandja korraldusi, mis on seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Tööandja peab korralduse andmisel mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi (töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 17 lg-d 1 ja 2).
Ehk tööandjal on õigus nõuda töötajalt ainult nende tööde tegemist, nagu tööülesannete kirjelduses on töölepingu sõlmimisel kokku lepitud ja töötaja ei ole kohustatud tegema muud tööd (v.a. juhul, kui ülesande/korralduse täitmine tulenes hädavajadusest, s.o olukorras, kus on tõsine oht tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimiseks).
Kui seni olete vaikimisi nõustunud aeg-ajalt asendama autojuhti, kuid tema pidev asendamine on juba muutunud liiga koormavaks, peaks sellest tööandjale kindlasti teada andma ja ära põhjendama, miks Te edaspidi keeldute asendamisest (soovitatav on seda teha kirjalikult nt e-kirja teel). Vastasel juhul, kui töötaja asub täitma tööandja poolt antud täiendavaid tööülesandeid ja täidab neid pikema perioodi vältel, siis võidaksegi seda käsitleda kui nõustumist täiendavate tööülesannete täitmisega.
Täiendavate tööülesannete tegemine eeldab alati selget kokkulepet tööandja ja teist töötajat asendava töötaja vahel.
Kui autojuhi asendamise kohta ei ole kirjalikku kokkulepet töölepingus ja nende ülesannete täitmine ei seondu Teie igapäevatööga (s.t tavapäraselt Te seda tööd ei tee), siis on Teil põhimõtteliselt õigus teise töötaja asendamisest keelduda.
Kui tööandja ikkagi nõuab töölepingus kokku leppimata tööülesannete täitmist ja sellega kaasnevalt ületunnitööd, siis võite tööandjat hoiatada (näit. e-kirjaga), et rikkumise jätkumisel on Teil õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lõike 2 alusel ilma etteteatamistähtaega järgimata (TLS § 98 lg 2).
Lisan veel, et töötaja tervise säilimise eest töökeskkonnas vastutab tööandja. Tööandja peab töö korraldamisel kaaluma, kuidas saavutada kõige parem ja efektiivsem tööprotsess töötaja huve kahjustamata ehk tööandja peab tagama seadusega kehtestatud töö-ja puhkeaja nõuete täitmise, mille hulka kuulub ka tööpäevasiseste puhkepauside võimaldamine.
Küsimus: Kas laste ema võib nõuda elatise maksmist oma kontole, kui mina soovin kanda osa sellest (nt poole) laste arvetele?03.12.2015
Tere! Elame laste emaga lahus ja kannan osa elatisest laste arvetele. Laste ema aga tahaks selle raha saada oma kontole. Kas tal on õigus seda nõuda? Lapsed on 8- ja 14-aastased ja oskavad ka ise kaardiga maksta ja sularaha välja võtta.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanem võib elatisraha kanda otse lapse kontole vaid siis, kui vanematel on sellekohane kokkulepe. Kui kokkulepet ei ole, tuleb elatisraha kanda teise vanema pangakontole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas loobuda isadusest, sest DNA test tõestas, et ma ei olegi lapse isa?03.12.2015
Tere!
Läksime naisega lahku ja siis teatas ta, et ma ei ole oma poja isa. Tegin isadustesti (internetist ostetud). Kahjuks selgus, et mina ei ole selle lapse isa. Mida peaksin tegema, kui soovin isadusest loobuda?
Läksime naisega lahku ja siis teatas ta, et ma ei ole oma poja isa. Tegin isadustesti (internetist ostetud). Kahjuks selgus, et mina ei ole selle lapse isa. Mida peaksin tegema, kui soovin isadusest loobuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse vaidlustamiseks tuleb pöörduda kohtu poole. Selleks peate kohtule esitama hagiavalduse ja tasuma riigilõivu 300 eurot.
Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust alustada lapsendamisega, kui bioloogiline isa ei anna nõusolekut?03.12.2015
Tere
Mul on kaks tütart esimesest abielust (8- ja 6-aastased). Neid kasvatab minu praegune elukaaslane peaaegu 6 aastat. Registreeritud kooselu on kestnud üle 3 aasta. Elame alaliselt Soomes ja meil on sündimas laps. Kahe lapse peale on mul ainuhooldusõigus, mille sain laste biloogiliselt isalt vabatahtlikult. Lapsed ei tea oma bioloogilisest isast mitte midagi. Ta ei ole maksnud elatist ja hetkel on tal võlg nii Eestis kui ka Soomes. Ta ei ole lapsi näinud 6 aastat.
Minu praegune elukaaslane soovib juba mitu aastat minu kahte last lapsendada, aga bioloogiline isa ei anna nõusolekut. Ütleb vaid, et kui nn nullin tema võlad, siis ta annab nõusoleku. Seda ma kahjuks teha ei saa. Võlg ju talle jääb. Kirjutasin lastekaitsespetsialistile ja perbüroosse, kuid sealt ma abi ei saanud, vaid öeldi, võib-olla oleks kasulikum Soome poolt asju uurida. Olen suures segaduses, sest ma ei tea, kuhu pöörduda, millest alustada? Mis võimalused meil üldse on? Mida üldse vaja on, mis dokumente, et asjaga alustada? Juhul kui peame kohtusse pöörduma, siis kust ma avalduse saan ja kes tasub kohtukulud, juhul kui kohtuasja jääb venima, sest meil puudub nõusolek? Me soovime selle asjaga alustada, sest lapsed kasvavad ja ma ei soovi, et tulevikus oleksid nad vastutavad oma bioloogilise isa ees või kui minuga midagi juhtub, et lapsed viiakse täiesti võõrale inimesele. Kui palju võib see kohtuprotsess umbes maksma minna ja kaua see võib kesta?
Suur tänu
Mul on kaks tütart esimesest abielust (8- ja 6-aastased). Neid kasvatab minu praegune elukaaslane peaaegu 6 aastat. Registreeritud kooselu on kestnud üle 3 aasta. Elame alaliselt Soomes ja meil on sündimas laps. Kahe lapse peale on mul ainuhooldusõigus, mille sain laste biloogiliselt isalt vabatahtlikult. Lapsed ei tea oma bioloogilisest isast mitte midagi. Ta ei ole maksnud elatist ja hetkel on tal võlg nii Eestis kui ka Soomes. Ta ei ole lapsi näinud 6 aastat.
Minu praegune elukaaslane soovib juba mitu aastat minu kahte last lapsendada, aga bioloogiline isa ei anna nõusolekut. Ütleb vaid, et kui nn nullin tema võlad, siis ta annab nõusoleku. Seda ma kahjuks teha ei saa. Võlg ju talle jääb. Kirjutasin lastekaitsespetsialistile ja perbüroosse, kuid sealt ma abi ei saanud, vaid öeldi, võib-olla oleks kasulikum Soome poolt asju uurida. Olen suures segaduses, sest ma ei tea, kuhu pöörduda, millest alustada? Mis võimalused meil üldse on? Mida üldse vaja on, mis dokumente, et asjaga alustada? Juhul kui peame kohtusse pöörduma, siis kust ma avalduse saan ja kes tasub kohtukulud, juhul kui kohtuasja jääb venima, sest meil puudub nõusolek? Me soovime selle asjaga alustada, sest lapsed kasvavad ja ma ei soovi, et tulevikus oleksid nad vastutavad oma bioloogilise isa ees või kui minuga midagi juhtub, et lapsed viiakse täiesti võõrale inimesele. Kui palju võib see kohtuprotsess umbes maksma minna ja kaua see võib kesta?
Suur tänu
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ka mina olen seisukohal, et kui Teie ja laste alaline elukoht on Soomes, tuleks lapsendamisega seotud menetluste ja nõudmiste kohta teabe saamiseks pöörduda Soome asjaomase ametiasutuse poole.
Kuivõrd kõik juhtumid on üksteisest erinevad, ei oska ma kahjuks anda hinnangut, kas lapsendamine on antud juhul üleüldse võimalik või kui kaua kogu protsess aega võiks võtta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohus arvestab elatise määramisel, et lapsed on ühe vanemaga 30% ja teise vanemaga 70% ajast?03.12.2015
Tere! Elame laste emaga lahus, lapsed on minuga umbes 30% ajast, 70% emaga. Kas laste emal on õigus kogu seadusejärgsele elatisele (mis on praegu vist 390 € kahe lapse puhul), või kohus rakendaks ka mingit proportsionaalsuse põhimõtet?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt esitatud kirjelduse alusel on keeruline anda hinnangut, kas kohus võiks elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lapsed veedavad Teiega 30% ajast. Rolli mängib see, milliseid kulutusi Te laste ülalpidamiseks teete – kui lapsed veedavad Teiega märkimisväärse osa ajast, kuid nende ülalpidamiseks teeb kulutusi vaid laste ema, ei saa kohus kõnealust asjaolu elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Kui aga teete laste ülalpidamiseks märkimisväärseid kulutusi, võib kohus seda arvestada.
Märgin ära, et üldiselt on lapsi alaliselt kasvataval vanemal õigus nõuda, et lahus elav vanem maksaks talle laste ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks igakuiselt elatisraha, mitte ei panustaks vahetult. Eelkõige on see põhjendatav sellega, et lapsi kasvataval vanemal on reeglina parem ülevaade lapse vajadustest ja tal peaksid regulaarselt olemas olema vahendid laste vajaduste rahuldamiseks. Seega isegi juhul, kui kohtus leiab tuvastamist, et teete laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, võib laste ema nõuda, et maksaksite elatisena poole laste ülalpidamiskuludest, millega tema katab koos omapoolse panusega kõik laste vajadused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandjal on õigus taganeda tööpakkumises tehtud lubadusest, lisatasu lepingus ei ole, kuid e-kirjas oli see lubadus?03.12.2015
Tere! Kas tööandjal on õigus taganeda tööpakkumises tehtud lubadusest? Konkreetne lubadus ei ole lepingus kirjas, kuid e-mail, millele on lisatud tööleping, on konkreetselt kirjas palga lisa ilma mingisuguste viideteta. Hetkel väidab tööandja, et kui pole lepingus, siis on konkreetne lubadus lisatasu maksta tühine.
Tänud
Tänud
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu kui kokkuleppe sõlmimine on reguleeritud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) ja võlaõigusseadusega (edaspidi VÕS). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kattuvate tahteavalduste olemasolu, mis on suunatud töösuhte loomisele. Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud vastastikuse kokkuleppe kõigis neile olulistes tingimustes (VÕS § 9 lg 1). Reeglina on olulisteks tingimusteks töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded, töö tegemise koht.
Töölepingu sõlmimiseks vajalikud vastastikused tahteavaldused on pakkumus ja nõustumus (VÕS § 16 ja § 20). Pakkumuseks on töölepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja ( tööandja) tahet olla ettepanekuga nõustumuse saamisel õiguslikult seotud. Tööandja peab seega töötajale esitama konkreetsed töötingimused, millega ta soovib töötaja tööle võtta.
TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust, selle arvutamise viisist ja palgapäevast. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab, sh erinevad lisa- ja tulemustasud ja ka nende maksmise tingimused ja kord. Kui tööandja lubas lepingueelsete läbirääkimiste käigus maksta lisaks põhipalgale ka lisatasu, mis ei kajastu küll töölepingus, kuid selline pakkumus kajastub teievahelises kirjavahetuses, on teil alus nõuda lisatasu.
Antud juhul on tööandja esitanud omapoolse pakkumuse e-kirjaga ja Teie omakorda andnud nõusoleku esitatud tingimuste põhjal töölepingu sõlmimiseks. Seega tööandja ei saa hiljem ühepoolselt töötasu maksmise tingimusi muuta, kuna kokkulepitud tingimusi (sh ka suulisi lubadusi, mida tuleb muidugi tõendada) saab muuta poolte kokkulepel (TLS § 12).
Kui Te leiate, et tööandjal on kohustus tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest lisatasu maksta, peaksite esmalt pöörduma vastavasisulise nõudega tööandja poole (soovitatavalt kirjalikult). Kui tööandja ei ole nõus kokkulepet täitma, võite nõuda saamata jäänud lisatasu töövaidlusorgani (töövaidluskomisjoni või kohtu) kaudu.
Lisan veel, et enne allkirjastamist tuleks tööleping alati läbi lugeda ning veenduda, et kõik olulised kokkulepitud tingimused on seal selgelt ja arusaadavalt kirjas.
Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus § 6 lg 3 sätestab, et töötasu nõude esitamise tähtaeg on 3 aastat alates nõude tekkimisest. Töövaidlusorgani poole pöördudes lisage kõik vajalikud tõendid, mis tõestavad, et tööandja ei ole vastavalt kokkuleppele maksnud lisatasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).