Õigus
Küsimus: Kas abielu lahutamisel võib kohus arvestada teise poole nõudega hooldusõiguse ja elatise osas?02.12.2015
Tere! Kui esitan hagi abielu lahutamiseks ja abikaasa nõuab protsessi käigus notariaalset kokkulepet laste hooldusõiguse ja elatise kohta, siis kas kohus arvestab tema tingimusega? Oleme elanud viimased 4 aastat lahus ja siiani oleme kokku leppinud elatises ja selles, kumma juures lapsed on.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus ei saa abielu lahutamise tingimuseks seada notariaalse kokkuleppe sõlmimist lastega suhtlemise korra ja elatise maksmise osas. Kui kohtule esitatakse vaid abielu lahutamise nõue, ei tule kohtus arutamisele laste hooldusõigusega ja elatisega seonduvad teemad. Hooldusõiguse kuuluvuse muutmiseks ja elatise väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada eraldi avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peab maksma elatist kohe 20-aastaseks saavale lapsele, lõpetanud gümnaasiumi, elab eraldi, käib tööl ja õpib kõrgkoolis?02.12.2015
Tere!
Kas vanem on kohustatud maksma elatist lapsele, kes on kohe 20, lõpetanud gümnaasiumi, elab eraldi, käib tööl ja õpib samal ajal kõrgkoolis? Kas 2015 sügisest on tehtud perekonnaseaduses mingi muudatus selle kohta? Palun viidet. Varem lõppes lapse ülalpidamiskohustus lapse gümnaasiumi lõpetamisega.
Tänan ette!
Kas vanem on kohustatud maksma elatist lapsele, kes on kohe 20, lõpetanud gümnaasiumi, elab eraldi, käib tööl ja õpib samal ajal kõrgkoolis? Kas 2015 sügisest on tehtud perekonnaseaduses mingi muudatus selle kohta? Palun viidet. Varem lõppes lapse ülalpidamiskohustus lapse gümnaasiumi lõpetamisega.
Tänan ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
01.10.2015 jõustus tõepoolest seadusemuudatus PkS § 97 punkti 2 osas, mille kohaselt on ülalpidamiseks õigustatud muuhulgas täisealine, alla 21-aastane laps, kes omandab kõrgharidust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistu saab nõuda 5 eurot lisatasu, kui ma ei ole nõus trepikoda koristama?02.12.2015
Tere!
Soovin teada, kas korterühistu saab mulle panna üürile otsa 5 eurot trahvi, kui ma keeldun koristamast koridori. Juhatuse liige on ise praktiliselt koridori oma pahna täis pannud ja vahest peab üle asjade oma korterisse astuma. Maja üldkoosolekul otsustati teha koristamise graafik, kuna ise ei saanud osaleda töö tõttu, siis soovisin koosoleku protokolli omale postkasti ja seal oli joon alla tehtud, et koristamine kõigile kohustuslik, ja mittekoristamise eest lisandub 5 eurot üürile otsa. Kas nii saab ikka teha korteriühistu?
Soovin teada, kas korterühistu saab mulle panna üürile otsa 5 eurot trahvi, kui ma keeldun koristamast koridori. Juhatuse liige on ise praktiliselt koridori oma pahna täis pannud ja vahest peab üle asjade oma korterisse astuma. Maja üldkoosolekul otsustati teha koristamise graafik, kuna ise ei saanud osaleda töö tõttu, siis soovisin koosoleku protokolli omale postkasti ja seal oli joon alla tehtud, et koristamine kõigile kohustuslik, ja mittekoristamise eest lisandub 5 eurot üürile otsa. Kas nii saab ikka teha korteriühistu?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui kaastöötaja valetab ja loob piinlikke olukordi kogu kollektiivile?02.12.2015
Kas valetamine on haigus, kaasasündinud omadus või psüühiline seisund /häire? Nimelt minu kolleeg valetab tööülesandeid puudutavates olukordades. Ta mõtleb välja mingisuguse olukorra, mida tegelikult ei ole ja tekitab seoses valetamisega ebameeldivaid ja piinlikke olukordi nii mulle kui teistele asutuses töötavatele inimestele. Lisaks heidab ta sellise teguviisiga halba mainet kogu teenindusele. Kaastöötaja on eelmises ametis (uurija) valesüüdistuste esitamise eest süüdi mõistetud ja kriminaalkorras karistatud. Meie otsene ülemus on teadlik töötaja valetamistest, kuid ütleb, et tema ei saa midagi teha. Kes kaitseb töötajat teise töötaja eest?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui tööandja ei näe probleemi ning juriidiline alus puudub, siis on raske midagi ette võtta. Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt peab olema kindel alus ning mõjuv põhjus, mis on loetletud TLS §-des 88 ja 89. Kui seaduslik alus puudub, ei ole tööandjal õigust töötajaga töölepingut erakorraliselt üles öelda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas mehel on õigus endiselt naiselt välja nõuda pool laenumaksest kuniks korter saab jagatud?02.12.2015
Viis aastat tagasi ostsid noored abikaasad korteri. Kaaslaenajaks jäi mehe ema sest naisel puudus panga arvates rahaline võimekus. Nüüdseks on abielu lahutatud kuid korter jäi lahutusega jagamata. Lahutusega läksid jagamisele ka lapsed (kaks last jäi naisele, üks mehele) ja hetkel on olukord kus mees tasub üksinda pangalaenu ja naine nõuab lisaks veel ka alimente olles samal ajal korteri kaasomanik. See tähendab, et tal on ju kõik õigused korterile (ka siis kui laen kunagi tasutud saab) kaasa arvatud sinna üüriline võtta?
Kas mehel on õigus endiselt naiselt välja nõuda pool laenumaksest kuniks naine korteris loobub. Või siis pakkuda kompromissi, et naine loobub kasvõi osaliselt alimentide nõudest. Praegu on kõik kohustused mehel ja naisel on ainult õigused.
Kas mehel on õigus endiselt naiselt välja nõuda pool laenumaksest kuniks naine korteris loobub. Või siis pakkuda kompromissi, et naine loobub kasvõi osaliselt alimentide nõudest. Praegu on kõik kohustused mehel ja naisel on ainult õigused.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui abikaasad ei leppinud abielu ajal kokku abieluvararežiimis, kohaldatakse nende varasuhtele ühisvara sätteid. Ühisvara korral on abikaasadel nii ühine vara kui ka ühised kohustused. See tähendab seda, et pangalaenu tasumise kohustus on võrdselt mõlemal abikaasal, vaatamata sellele, et laenu on võtnud vaid üks abikaasadest ning korter on endiste abikaasade ühises omandis. Seetõttu on ka naisel kohustus tasuda laenu. Vara jagamise puhul kehtib printsiip, et ühisvara ning varal lasuvad kohustused jagatakse poolte vahel võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti, mistõttu oleneb vara jagamine suuresti poolte kokkuleppest.
Laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. See tähendab seda, et emal on kohustus maksta elatist lapsele, kes elab isaga ning isal on kohustus maksta elatist lastele, kes elavad emaga. Elatisenõuet ei ole võimalik tasaarvestada – vanemal on endiselt kohustus last ülal pidada ning kindlustada, et lapse igapäevased vajadused oleksid täidetud. Pooled võivad küll kokku leppida omavahel, et naine ei nõua elatist või nõuab seda väiksemas ulatuses ning ei tasu vastavalt pangalaenu, kuid selline kokkulepe ei välista kohtule elatisnõude esitamist. Seetõttu peaksid pooled eraldi kokku leppima nii ühisvara (sh kohustuste) jagamises kui ka lastele makstava elatise suuruses.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas vormistada osaühingu omandus ümber, kuna senine omanik MTÜ ei tegutse enam?02.12.2015
Tere
6 aastat tagasi sai loodud OÜ, mille 100% omanik on MTÜ. Nüüdseks on MTÜ tegevus hääbunud ja võiks otsad kokku tõmmata, aga OÜ tegutseb edasi ja seetõttu ei saa ka MTÜ-d lõpetada, sest siis kaoks OÜ omanik. Kuidas oleks kõige õigem OÜ omandust muuta, arvestades, et OÜ-d juhib üks MTÜ liige, kes tegelikult seda OÜ-d veab ja asutust arendab. OÜ osa oleks soov osta ehk veel 2-3 sellesama MTÜ liikmel. MTÜ üldkoosolek müügi/kinke otsuse ka teeks. Küll aga tekib küsimus, mis hinnaga. On ju nad kõik kunagi loonud selle MTÜ ja sinna panustanud. MTÜ teenitud tuludest loodi OÜ.
Kas on võimalik, et MTÜ lihtsalt müüb osaku nn. kokkuleppe hinnaga soovijatele. Kingib koosoleku otsusega või peab müüma turuhinnaga. Siis tekib meil küsimus, mis on turuhind. Kas osaku väärtus?
OÜ tegevus ei ole eriti aktiivne ja suuremahuline. Kuidas üldse alustada. Esitada üldkoosolekul küsimus osaku müügist, samas osalejad on tegelikult needsamad, kes OÜ osa soovivad. Praegu on üks osa, kas siis tuleb osade arvu suurendada kui tahtjaid on näiteks kolm. Ehk siis üldkoosolek peab vastu võtma ilmselt otsuse müügi, kinkimise kohta. Ja millise hinnaga. Edasi siis juba on vaja notariaalset kinnitust.
Sai veidi segane kiri aga sisu ehk mõistetav. Vaja vabastada MTÜ OÜ-st ja on kitsas ringi huvilisi, kes samas teist korda ei taha suurt summat sisse panustada. Omal ajal on makstud nii MTÜ sisseastumis- kui aastaseid liikmemakse.
6 aastat tagasi sai loodud OÜ, mille 100% omanik on MTÜ. Nüüdseks on MTÜ tegevus hääbunud ja võiks otsad kokku tõmmata, aga OÜ tegutseb edasi ja seetõttu ei saa ka MTÜ-d lõpetada, sest siis kaoks OÜ omanik. Kuidas oleks kõige õigem OÜ omandust muuta, arvestades, et OÜ-d juhib üks MTÜ liige, kes tegelikult seda OÜ-d veab ja asutust arendab. OÜ osa oleks soov osta ehk veel 2-3 sellesama MTÜ liikmel. MTÜ üldkoosolek müügi/kinke otsuse ka teeks. Küll aga tekib küsimus, mis hinnaga. On ju nad kõik kunagi loonud selle MTÜ ja sinna panustanud. MTÜ teenitud tuludest loodi OÜ.
Kas on võimalik, et MTÜ lihtsalt müüb osaku nn. kokkuleppe hinnaga soovijatele. Kingib koosoleku otsusega või peab müüma turuhinnaga. Siis tekib meil küsimus, mis on turuhind. Kas osaku väärtus?
OÜ tegevus ei ole eriti aktiivne ja suuremahuline. Kuidas üldse alustada. Esitada üldkoosolekul küsimus osaku müügist, samas osalejad on tegelikult needsamad, kes OÜ osa soovivad. Praegu on üks osa, kas siis tuleb osade arvu suurendada kui tahtjaid on näiteks kolm. Ehk siis üldkoosolek peab vastu võtma ilmselt otsuse müügi, kinkimise kohta. Ja millise hinnaga. Edasi siis juba on vaja notariaalset kinnitust.
Sai veidi segane kiri aga sisu ehk mõistetav. Vaja vabastada MTÜ OÜ-st ja on kitsas ringi huvilisi, kes samas teist korda ei taha suurt summat sisse panustada. Omal ajal on makstud nii MTÜ sisseastumis- kui aastaseid liikmemakse.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel – vastava otsuse teeb üldkoosolek. Kinke puhul (ning ka müümisel alla turuväärtuse) võib tekkida maksurisk, mistõttu seda varianti ei soovita. Kinkelepingu puhul otsustab MTÜ kingisaajate osade suuruse ning müügilepingu korral tuleb kokku leppida, kuidas osad uute osanike vahel jagunevad, kas võrdsetes osades või mitte.
Osaühingu osa turuhind oleneb ettevõtte väärtusest (mitte osa nimiväärtuses). Ettevõtte väärtust võib hinnata näiteks osaühingu varade realiseerimisväärtuse alusel, tulevikuväljavaadete ja osanike võimalusest tulevikus tulu teenida, osaühingu struktuuri ja kvaliteedi alusel jne. Lõpptulemusena on hind aga kokkuleppe küsimus - palju ollakse selle eest reaalselt valmis maksma ja millise hinnaga ollakse nõus seda müüma. Orienteeruva väärtuse kohta võib esmalt küsida osaühingu raamatupidajalt.
Äriseadustiku § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Seega OÜ osa võõrandamistehing peab toimuma notari juures.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas müügiluba on vajalik, kui teen programmeerimistöid klientidele üle maailma?02.12.2015
Tere!
Asutan uut ettevõtet, mille peamine tegevusvaldkond on tellimustöödena tarkvara programmeerimine. Müük toimub veebilehe kaudu ning kliendid pärinevad üle maailma. Kas sellisel juhul tuleb ka enda tegevuse kohta taotleda kohalikult omavalitsuselt müügiluba?
Ette tänades!
Asutan uut ettevõtet, mille peamine tegevusvaldkond on tellimustöödena tarkvara programmeerimine. Müük toimub veebilehe kaudu ning kliendid pärinevad üle maailma. Kas sellisel juhul tuleb ka enda tegevuse kohta taotleda kohalikult omavalitsuselt müügiluba?
Ette tänades!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas mul tekib maksukohustus, kui müün metsamaa, mille sain, kuna vanaema loovutas mulle õigusvastaselt võõrandatud maa nõudeõiguse?02.12.2015
Tervist
Vanaema loovutas oma nõudeõiguse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kohta minule, vara tagastati minule. Kui ma nüüd müün metsamaa, kas siis minul tekib maksukohustus? Tulumaksuseaduse järgi ei tohiks seda tekkida (info pärit MTA kodulehelt).
Vanaema loovutas oma nõudeõiguse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kohta minule, vara tagastati minule. Kui ma nüüd müün metsamaa, kas siis minul tekib maksukohustus? Tulumaksuseaduse järgi ei tohiks seda tekkida (info pärit MTA kodulehelt).
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Mida teha, kui laste isa ei maksa enam vabatahtlikult lastele elatist?01.12.2015
Tere! Mul on oma endise elukaaslasega kaks last (2a ja 4a). Elame lahus, lapsed on 99% ajast minuga. Mina toidan, riietan, maksan lasteaiatasusid jne jne. Lapse isa kohtub lastega võib-olla korra ühe kalendrikuu jooksul. Alates aprillist on ta maksnud kahe lapse peale elatist 200€ meie suusõnalise kokkuleppe alusel. Tema pakkumine oli see 200 või mitte midagi ja mul ei olnud tol hetkel ka vastuväiteid. See kuu aga pole ta seda summat kandnud ja ma ei saa temaga ka kontakti, et uurida, milles asi, et kas lihtsalt enam ei maksa või mingid muud põhjused. Kui ma sooviks nüüd selle elatise maksmise ametlikuks teha, kuna tuleb välja, et laste isa ausõna peale siiski ei saa kindel olla, kas mul üldse on õigust seda teha? Kas ei teki küsimust, et mida ma nii kaua ootasin? Ja kui siiski on võimalik ametlikult elatist nõuda, siis kas isa poolt makstava elatisraha summa tuleks 2x195€? Kui palju minule see protsess maksma läheb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isa vabatahtlikult elatist ei maksa, on igal juhul põhjendatud pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Kui Te maksekäsu kiiremenetluse avalduse/hagiavalduse koostamisel spetsialisti abi kasuta, ei ole Teil ka menetluskulusid (riigilõivu elatise nõudmisel tasuda ei tule).
Elatise suurus oleneb laste vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivat alampalka – kuivõrd 2015. aastal on alampalga suuruseks 390 eurot, ei tohiks igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 195 eurot. Kui nõuate elatist miinimumist suuremas ulatuses, tuleb laste kulutusi dokumentaalselt tõendada, kuid miinimummääras elatist nõudes seda tegema ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab loobuda lapse isadusest, kui lapsest on sirgunud 23-aastane inimene, vist ei saagi enam?01.12.2015
Kui lapse isa ei ole 23 aasta jooksul sisuliselt väga palju aega lapse kasvatamisele pühendanud, kas siis on üldse mingit võimalust isadusest loobuda. Laps on täiskasvanud. Ilmselt enam variante pole? Või on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse isadusest loobuda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand