Õigus

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõike 2 punkti 5 kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus. Seadus märgib, et sealjuures peab tööandja kandma koolituse kulud ja säilitama koolituse ajaks töötajale keskmise töötasu.

Küsimusest nähtub, et koolitus toimub mitte Teie tavalises töö- ja elukohas, vaid et koolitus on eeldatavalt seotud töölähetuses viibimisega. Vastavalt TLS § 21 lõikele 1 võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete (milliseks on ka tööalasel koolitusel osalemine) täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Siinkohal on Tööinspektsioon asunud seisukohale, et lähetusega seoses teel oldud aeg, mis ületab kokkulepitud tööaega, ei ole tööaeg ja seega tööandja seda töötasuga hüvitama ei pea. Erandiks saab olla tööauto juht, kes transpordib kaastöötajaid lähetuskohta.

TLS jätab lähetusse sõitmise aja (tööaega ületava osa) eest tasustamise poolte kokkuleppe lahendada. Seega tuleks töölepingu pooltel enne töötaja töölähetusse minekut kokku leppida lähetuses viibimise tingimused, sealhulgas töölähetuse kohta sõitmise aja eest võimaliku tasustamise. Selline omavaheline kokkulepe peaks mõistlikult arvestama nii töötaja lähetuskohta sõiduks kuluvat aega, reisimisest tingitud ebamugavusi ning muid võimalikke asjaolusid.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamused lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks (ühe päeva töötasu osas) töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ning juhise selle täitmiseks leiate Tööinspektsiooni veebilehelt http://www.ti.ee.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Maksusoodustus on ette nähtud neile, kes peavad omale eluruumi soetamiseks laenu võtma. Äri käib ettevõtja enda riisikol, maksusoodustusi ei anta kellelegi üheski valdkonnas.

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töötaja põhikohustuseks töösuhtes on töö tegemine, mille eest makstakse talle töötasu. Kui töötaja tööd ei tee, ei ole tööandja kohustatud ka töötasu maksma. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) toob välja teatud erijuhud, mil tööandjal on töötasu maksmise kohustus ka siis, kui tööd ei tehta. TLS § 38 kohaselt, kui töötaja töö tegemine on takistatud tulenevalt töötaja isikust, kuid ei ole sealjuures tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, või töö tegemist ei saa töötajalt oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel, tuleb tööandjal võimaldada töötajale piisavalt vaba aega ning maksta selle aja eest keskmist töötasu. TLS § 42 omakorda sätestab selle, et töötajal on õigus nõuda vaba aega TLS § 38 ettenähtud tingimustel.

TLS § 38 ja § 42 (koosmõjus) alusel on töötajal õigus mõlema poole huve arvestades nõuda teatud juhtudel vaba aja andmist ja keskmist töötasu. Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve. Nimetatud sätte puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks võlaõigusseaduse § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata.

Tõenäoliselt saab pidada mõistlikuks lähedase inimese matusele minekut, samas oleks loomulik, kui töötaja teavitaks sellisest sündmusest tööandjat mõistliku aja ette. Taolisest erakorraliselt kiirest matusele minekust peaksite kindlasti oma tööandjat informeerima, põhjendama tööandjale esitatud avalduses oma sunnitud töölt eemal viibimist ning kindlasti viitama avalduses ka vastavatele seaduse sätetele (TLA § 38 ja § 42). Edasine oleneb juba paljuski tööandja käitumisest. Tööandja võib lugeda Teie matusel käimist tööluusiks ja hoiatada Teid edaspidise taolise käitumise puhul võimaliku töölepingu ülesütlemisega TLS § 88 lõige 1 punkti 3 alusel. Samas võib tööandja aktsepteerida Teie avaldust ja lubada Teid näiteks mõneks (2-3) tunniks matusele, kui see aeg on reaalne sama asustatud punkti piires.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamused lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kui pooled kokkulepet ei saavuta või kui tööandja ütleb töötajale töölepingu üles, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks (sh töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks) töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ning juhise selle täitmiseks leiate Tööinspektsiooni veebilehelt http://www.ti.ee.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Küsija olukorrakirjelduse põhjal võib järeldada, et abielu on lahutatud ja korteriomand kuulub ühisomandisse.

Kui kohus on isikul pankroti välja kuulutanud, siis kogu selle isiku vara loetakse pankrotivaraks (PankrS § 35 lg 1 p 1) ja pankrotis isikul ehk eksabikaasal kaob õigus teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Pankrotivaraga võib teha tehinguid pankrotihaldur, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine (PankrS § 36 lg 2). Sama paragrahvi lg 6 lisab, et füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Järelikult ei saa küsija korteriomandit võõrandada ja seda isegi siis, kui korteri ühisomanik seda teha soovib.

Seega tuleb enne korteriomandi müüki ühisvara jagada. Võimalik, et pankrotihaldur nõuab varsti ise ühisvara jagamist ning seda reguleerib PankrS § 122.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Kui abikaasaga ei õnnestu abielu lahutamise osas kokkuleppele saada, tuleb abielu lahutamiseks pöörduda kohtu poole. Selleks peate kohtule esitama hagiavalduse ja tasuma hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot. Hagiavalduse blanketi leiate järgmiselt veebiaadressilt: http://www.kohus.ee/et/hagiavaldus-abielu-lahutamiseks

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades – seejuures ei ole oluline, et abikaasad abielus olles kohustusi võrdsetes osades kannaks. Ilmselgelt võivad (endised) abikaasad võrdsuse põhimõttest kokkuleppel kõrvale kalduda, kuid kohtu kauda Te seda nõuda ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Sellist seadust, mis toetaks lapse ema väiteid, tõepoolest olemas ei ole. Minu hinnangul ei vastaks selline korraldus ka lapse huvidele, sest lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga isiklikult, mitte ainult lapse enda elukohas ja ema nö järelvalve all.

Kindlasti tasub antud vaidlusega lastekaitsetöötaja poole pöörduda - see peakski olema järgmine samm, kui vanemad omavahel kokkuleppele ei jõua.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Kui tööandja pakub tööaja vähendamist ehk osalise tööajaga töötamist, tuleb tähelepanu pöörata sellele, et töölepingu tingimuste muutmised toimuvad töölepingu seaduse (TLS) § 12 alusel vaid poolte kokkuleppel. Kokkulepe eeldab mõlema poole tahet ja nõusolekut töölepingu tingimuste muudatuste osas. Ühepoolselt tööandja töölepingus kokku lepitud tingimusi muuta ei saa.

Kui töötaja ei ole muudatustega nõus, tuleb tal sellest tööandjat teavitada. Töötaja keeldumine asuda osalise koormusega tööle pole iseenesest veel aluseks tema töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu ehk tööandjal pole majanduslikel põhjustel enam täistööaega pakkuda. Sellisel juhul öeldakse töötajale töösuhe koondamise (TLS § 89 lõige 1) tõttu üles ja tööandjal on kohustus maksta töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lõige 1).

Kui tööandja ilma töötaja nõusolekuta ühepoolselt muudab kokku lepitud tööaega, siis on tegemist töölepingus kokku lepitud ühe tingimuse (tööaeg) ühepoolse rikkumisega tööandja poolt. Eelnevast tulenevalt tekib töötajal võimalus (eelnevalt tööandjat hoiatades tööaja muudatusega mitte leppimise osas) tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lõike 2 alusel. Töölepingu ülesütlemisavalduse võib töötaja esitada alates päevast, mil rikkumine sisuliselt aset leidis, ehk siis päevast millal tööandja osalist tööaega kohaldama hakkas. Eelnevaga seonduvalt tekib tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja oli sunnitud eelnimetatud alusel tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles ütlema (TLS § 100 lõige 4).

Kui aga töötaja töökoormus peaks vähenema lihtsalt seetõttu, et teatud tööpäevadel ei ole tööandjal töötajale tööd pakkuda, siis sellisel juhul on töötaja jaoks tegemist tööseisaku olukorraga. Tööandja peab kindlustama töötaja tööga (TLS § 28 lõike 2 punkt 1). Samaaegselt kohustab TLS § 35 tööandjat maksma töötajale keskmist töötasu, kui ta nimetatud kohustust ei täida. Töötajale tuleb töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis. Nii peab tööandja maksma töötajale tema keskmist töötasu ka olukorras, kus ta ei luba töötajat tööle sellepärast, et tal ei ole töötajale töölepingu järgset tööd pakkuda.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus kohaldatava tööaja ja võimaliku tööseisaku rahalises hüvitamise osas lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, võib töötaja pöörduda vastava nõudeavaldusega Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni poole. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni veebilehel: http://www.ti.ee.

Kuni osaühingu võlausaldaja pole oma nõuet kellelegi loovutanud jääb ta võlausaldajaks edasi, sõltumata sellest, kes on osaühingu osanik. Osaga tehtavad tehingud ei puutu osaühingusse. Kui võlg kustutatakse, siis tekib nõudest loobunud juriidilisel isikul tulumaksukohustus määraga 20/80. Võlast vabanenu kajastab seda oma kasumis.

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punktis 5 sätestatu kohaselt lepitakse töölepingus kokku töötajale töö eest makstav tasu (töötasu). Töölepingus kokku lepitud tingimusi (sh palgatingimused) võib muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12).

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus töötasu osas lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, võib töötaja pöörduda töölepingu (palga)tingimuste ennistamiseks vastava nõudeavaldusega Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni poole. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni veebilehel: http://www.ti.ee.

Teisalt, kui tööandja ilma töötaja nõusolekuta ühepoolselt siiski vähendab töötaja töötasu, esitades küll eelnevalt vastava töölepingu muudatusettepaneku töötajale alla kirjutamiseks ning palgapäeval laekub töötaja arvele töölepingus kokkulepitud töötasust väiksem summa, siis on tegemist töölepingus kokku lepitud palgatingimuste ühepoolse rikkumisega tööandja poolt. Eelnevast tulenevalt tekib töötajal võimalus (eelnevalt tööandjat hoiatades oma mitte leppimisega töötasu vähendamisest) tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lõike 2 alusel. Töölepingu ülesütlemisavalduse võib töötaja esitada alates päevast, mil rikkumine sisuliselt aset leidis, ehk siis päevast millal tema arveldusarvele laekus kokkulepitust väiksem töötasu (palgapäeval). Eelnevaga seonduvalt tekib tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja oli sunnitud eelnimetatud alusel tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles ütlema (TLS § 100 lõige 4).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).