Õigus
Küsimus: Kas kollektiivse ülesütlemise korral tuleb tähtajalise lepinguga töötajale maksta töötasu lepingu lõpuni?08.12.2015
Tere!
Firma tegevusala muutumisega on vaja kõikide töötajate töölepingud lõpetada alates 31.01.16. Tegemist siis töölepingute kollektiivse ülesütlemisega. Kõik on töötanud alla 5 aasta, seega etteteatamisaeg on 30 päeva.
Ühel töötajal on aga tähtajaline leping kuni 30.06.16. TLS § 100 (3) ütleb, et tähtajalise töölepingu ülesütlemisel ... maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni.
Kas ma saan õigesti aru, et nimetatud töötaja puhul tuleks 1000 eurose töötasu korral maksta talle jaanuari lõpus hüvitist 5000 eurot? Samas teised, kellel oli tähtajatu leping, saavad 1000.
Lugupidamisega
Firma tegevusala muutumisega on vaja kõikide töötajate töölepingud lõpetada alates 31.01.16. Tegemist siis töölepingute kollektiivse ülesütlemisega. Kõik on töötanud alla 5 aasta, seega etteteatamisaeg on 30 päeva.
Ühel töötajal on aga tähtajaline leping kuni 30.06.16. TLS § 100 (3) ütleb, et tähtajalise töölepingu ülesütlemisel ... maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni.
Kas ma saan õigesti aru, et nimetatud töötaja puhul tuleks 1000 eurose töötasu korral maksta talle jaanuari lõpus hüvitist 5000 eurot? Samas teised, kellel oli tähtajatu leping, saavad 1000.
Lugupidamisega
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tähtajalise töölepingu sõlmimise põhimõttest ei ole tähtajalist töölepingut võimalik üles öelda enne tähtaja või tingimuse saabumist. Nii tööandjal kui töötajal on lepingu sõlmimisel tekkinud õiguspärane ootus töö ja tööjõu olemasoluks lepingus kokku lepitud ajal. Seega peab tähtajalise töölepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks olema mõjuv põhjus, mis tähendab, et tähtajalist töölepingut on võimalik nii tööandjal kui töötajal üles öelda erakorraliselt. Tähtajalise töölepingu ülesütlemiseks peab põhjus olema niivõrd mõjuv, et pooltelt ei saa mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist kokkulepitud tähtajani.
Kui töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1), siis tähtajalise töölepingu alusel töötava isiku koondamisel peab tööandja maksma koondamishüvitist töötasu ulatuses, mida töötajal oleks olnud õigus saada kuni lepingu tähtaja saabumiseni (TLS § 100 lg 3), v.a. tööandja pankroti korral või vääramatu jõu tõttu lepingu ülesütlemisel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida teha, kui raseduspuhkuse alguses sain tööandjalt nõude, nagu oleks minu tööl oleku ajal tekkinud varaline puudujääk?07.12.2015
Tere,
21.09 läksin korralisele puhkusele. Sealt edasi 12.10 rasedus- ja sünnituspuhkusele. 25.11 sain tööandjalt kirja, milles öeldi, et 16.10 on leitud puudujääk summas 10 000 eurot. Rõhutakse TL tahtlikule rikkumisele. Raha nõutakse 10 päeva jooksul. Ma ei ole sellise nõudega nõus. Mida ma teha saan?
21.09 läksin korralisele puhkusele. Sealt edasi 12.10 rasedus- ja sünnituspuhkusele. 25.11 sain tööandjalt kirja, milles öeldi, et 16.10 on leitud puudujääk summas 10 000 eurot. Rõhutakse TL tahtlikule rikkumisele. Raha nõutakse 10 päeva jooksul. Ma ei ole sellise nõudega nõus. Mida ma teha saan?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja nõuda kahju hüvitamist üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi (TLS § 72). Seega tuleb kahju hüvitamise nõudmiseks tööandjal tuvastada, kas ja millises ulatuses töötaja oma kohustusi rikkus (kas tahtlikult või hooletusest). TLS § 74 alusel vastutab töötaja täies ulatuses ainult tahtliku rikkumise korral, hooletuse puhul vastutab töötaja ulatuses, mille määramisel arvestatakse TLS § 74 lg 2 sätestatud asjaolusid (näiteks tööülesandeid, senist käitumist, töötajale antud juhiseid jne). Ühtlasi on tööandjal kohustus tõendada, mille alusel ta leiab, et töötaja on töölepingut rikkunud. Kui töötaja oma süüd ei tunnista, võib tööandja pöörduda oma nõudega töövaidluskomisjoni või kohtu poole.
Kui töölepinguga on aga kokku lepitud töötaja varalises vastutuses, võtab töötaja temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest vastutuse sõltumata süüst. Selline kokkulepe peab siiski vastama kõikidele TLS §-s 75 sätestatud tingimustele. Seetõttu peaksite esmalt kontrollima töölepingus sätestatut.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas võin nõuda pärast lapsehoolduspuhkust tööd teises linnas kuhu kolisin, kuna siin on ka tööandjal kauplus?07.12.2015
Töötasin Tallinnas 8 kuud rõivakaupluses kuni jäin lapsehoolduspuhkusele (3 aastaks). Praeguseks olen puhkusel olnud aasta ja selle aja sees kolisin Pärnusse elama. Siin linnas on sama firma kauplus olemas. Ma ei ole veel tööandjat elukoha vahetusest teavitanud. Kas nad on kohustatud mind siin tööle võtma sama töökoormusega ehk täistööajaga nagu ma Tallinnas töötasin?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tööandja ja töötaja vahelised kohustused tulenevad sellest, milles pooled on omavahel kokku leppinud. TLS § 5 lg 1 p 8 alusel peavad pooled töölepingus mh kokku leppima töö tegemise kohas. Kui töö tegemise kohaks on Teie töölepingu järgi Tallinn, siis ei ole tööandja kohustatud Teid tööle võtma Pärnusse. Kui tööandja on aga töö asukoha muutmisega nõus, on see kokkuleppel võimalik.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas puudega laps peab olema ajaliselt võrdselt jagatud, mu oma väiksed lapsed ei saa seetõttu piisavalt tähelepanu?07.12.2015
Tere
Mul on esimesest abielust 3 last (19-, 16- ja 8-aastased), praegusest kooselust 2 last (3- ja 1-aastane). Esimesest abielust 8-aastane laps on raske (vaimu)puudega ja koolivälisel ajal (kool 6 h päevas) olnud siiani enam-vähem pool aega minu ja pool aega oma ema juures. Kuna mu väiksemad lapsed kasvavad ja nõuavad järjest rohkem aega ning mu praegusel elukaaslasel saab peatselt emapuhkus läbi ja ta läheb tagasi tööle, siis mul väiksemate laste jaoks jääb järjest vähem võimalust kodust väljas midagi koos teha, kuna puudega lapsega on kodust väljas koos teiste lastega praktiliselt võimatu aega veeta. Siit küsimus, kas mul on õigust nõuda oma endiselt abikaasalt, et ta peaks mulle rohkem aega andma (väiksemate laste jaoks) või peab puudega laps olema ajaliselt võrdselt jagatud? Laste hooldusõigus on ühine ja endine naine nõuab lapse ajalist võrdset jagamist. Lisaks maksan lastele elatist ja töötan mitme koha peal, endine naine aga ühel kohal. Seega jääb praegu endisel naisel enda jaoks rohkem vaba aega kui mul jääb väiksemate lastega tegelemiseks. Praeguses situatsioonis tundub mulle, et väiksemate laste õigused pole tagatud ja puudega laps on eelistatud. Kas nõudmine, et puudega laps oleks näiteks 1/3 kuust minu juures, oleks õigustatud?
Mul on esimesest abielust 3 last (19-, 16- ja 8-aastased), praegusest kooselust 2 last (3- ja 1-aastane). Esimesest abielust 8-aastane laps on raske (vaimu)puudega ja koolivälisel ajal (kool 6 h päevas) olnud siiani enam-vähem pool aega minu ja pool aega oma ema juures. Kuna mu väiksemad lapsed kasvavad ja nõuavad järjest rohkem aega ning mu praegusel elukaaslasel saab peatselt emapuhkus läbi ja ta läheb tagasi tööle, siis mul väiksemate laste jaoks jääb järjest vähem võimalust kodust väljas midagi koos teha, kuna puudega lapsega on kodust väljas koos teiste lastega praktiliselt võimatu aega veeta. Siit küsimus, kas mul on õigust nõuda oma endiselt abikaasalt, et ta peaks mulle rohkem aega andma (väiksemate laste jaoks) või peab puudega laps olema ajaliselt võrdselt jagatud? Laste hooldusõigus on ühine ja endine naine nõuab lapse ajalist võrdset jagamist. Lisaks maksan lastele elatist ja töötan mitme koha peal, endine naine aga ühel kohal. Seega jääb praegu endisel naisel enda jaoks rohkem vaba aega kui mul jääb väiksemate lastega tegelemiseks. Praeguses situatsioonis tundub mulle, et väiksemate laste õigused pole tagatud ja puudega laps on eelistatud. Kas nõudmine, et puudega laps oleks näiteks 1/3 kuust minu juures, oleks õigustatud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Peale lahkuminekut tuleb vanematel lapsega suhtlemise korras kokkuleppele jõuda, arvestades eeskätt lapse huve. Kui vanemad omavahel kokkuleppele ei jõua, lahendab vaidluse kohus.
Seega peaksite eeskätt üritama lapse emaga suhtlemiskorra muutmise osas kokkuleppele jõuda, kuid kui see ei õnnestu, siis on Teil võimalus taotleda suhtlemiskorra kindlaksmääramist ka kohtu poolt.
Kuivõrd seadus ei näe ette konkreetseid juhiseid, milline peaks täpselt suhtlemiskord olema ja kui suure osa ajast peaks kumbki vanem lapsega veetma, tuleb iga juhtumi korral kõiki asjaolusid eraldi hinnata ja vastavalt sellele määrata kindlaks lapse ja vanema suhtlemise kord. Otseselt õiguslikku alust, millele tuginedes võiksite nõuda lapse emalt, et veedaksite lapsega temaga võrreldes väiksema osa ajast, ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas oleks võimalik maksta elatisraha otse lapsele, kuna temani ei jõua emalt piisavalt raha?07.12.2015
Tere
Mu tütar käib kutsekoolis ja ei ela ema juures, kannan elatisraha ema arvele, aga ema ei kanna lapsele piisavalt raha äraelamiseks. Kuidas oleks võimalik maksta elatisraha otse lapsele?
Mu tütar käib kutsekoolis ja ei ela ema juures, kannan elatisraha ema arvele, aga ema ei kanna lapsele piisavalt raha äraelamiseks. Kuidas oleks võimalik maksta elatisraha otse lapsele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kas laps on juba täisealine ja kas maksate elatist kohtuotsuse alusel või lihtsalt kokkuleppe alusel.
Kui laps on täisealine ja maksate elatist omavahelise kokkuleppe alusel, võite elatist otse lapsele maksta. Kui laps on veel alaealine ja maksate elatist omavahelise kokkuleppe alusel, võite elatist otse lapsele maksta siis, kui olete sõlminud lapse emaga sellekohase kokkuleppe.
Kui maksate elatist kohtuotsuse alusel ja elatise saajana on kohtuotsuses kindlaks määratud lapse ema, tuleb elatis maksta lapse ema kontole, lapsele otse makstes võib lapse ema pöörduda kohtuotsuse mittetäitmise tõttu kohtutäituri poole. Olemasolevat kohtuotsust on võimalik muuta vaid uue kohtuotsusega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peale 1. juulit muutus ka õppepuhkuse arvutamise kord?07.12.2015
Tere!
Kas peale 1. juulit muutus ka õppepuhkuse arvutamise kord? Kas võib jätkata palga maksmist või peab rakendama siiski keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord järgi?
Kas peale 1. juulit muutus ka õppepuhkuse arvutamise kord? Kas võib jätkata palga maksmist või peab rakendama siiski keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord järgi?
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu.
Õppepuhkuse tasu arvutamine ja maksmine toimub endises korras ehk siis tuleb arvutada töötaja keskmine kalendripäevatasu. Kuna õppepuhkust antakse kalendripäevades, siis peavad olema tasustatud kõik õppepuhkuse päevad ja kalendripäevapõhise puhkusetasu arvutamine ja maksmine toimub määruse nr 91 «Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord» § 4 alusel (edaspidi määrus).
Määruse § 1 lõige 1¹ ehk töötasu säilitamine on rakendatav ainult põhipuhkuse tasu maksmisel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas korteriühistus oleva kaasomandi võõrandamisel ühe korteriomaniku ainuomandisse on vaja 100 % nõusolek?07.12.2015
Olukorra kirjeldus - Meil on korteriühistu ning üks korteriomanikest soovib omandada kaasomandis olevat osa enda ainuomandisse. Ühistuliikmetega vesteldes saime aru, et üks liige on antud toimingu vastu. Kas sellise toimingu sooritamiseks on tarvis 100% liikmete nõusolekut või piisab 2/3 liikmete nõusolekust?
AÕS lugedes jäin peatuma § 72. Kaasomandi valdamine ja kasutamine
(1) Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
Käesoleva paragrahvi (4) Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega - antud juhul kasutab KÜ võõrandamisest saadud tulu maja üldise heaolu parendamiseks, et ära hoida võimalikke raskeid tagajärgi.
§ 73. Kaasomandi mõttelise osa käsutamine
(1) Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.
(2) Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Antud kaasomand müüakse teisele kaasomanikule.
§ 74. Kaasomandi käsutamine tervikuna
(1) Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kui 8 korterist 7 soovivad müüa ja 1 mitte, kas see on kehtiv kokkulepe? Antud kaasomandi müük ei takista kuidagi mitte pooldava isiku võimalusi kasutada kaasomandit.
AÕS lugedes jäin peatuma § 72. Kaasomandi valdamine ja kasutamine
(1) Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
Käesoleva paragrahvi (4) Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega - antud juhul kasutab KÜ võõrandamisest saadud tulu maja üldise heaolu parendamiseks, et ära hoida võimalikke raskeid tagajärgi.
§ 73. Kaasomandi mõttelise osa käsutamine
(1) Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.
(2) Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Antud kaasomand müüakse teisele kaasomanikule.
§ 74. Kaasomandi käsutamine tervikuna
(1) Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kui 8 korterist 7 soovivad müüa ja 1 mitte, kas see on kehtiv kokkulepe? Antud kaasomandi müük ei takista kuidagi mitte pooldava isiku võimalusi kasutada kaasomandit.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Erandiks on olukorrad, kus korteriühistu soovib kõikide korteriomanike huvides kaasomandis olevat osa ühele kaasomanikest võõrandada. Sellisel juhul võib korteriühistu korteriomanike enamuse otsuse alusel võõrandamise otsustada. Sellekohaseid põhjendusi ei ole aga küsija paraku esitanud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas saan nõuda kahjutasu, kuna mitu kuud olen põlvega hädas ja nüüd tuleb välja, et arst ei märganud luumurdu?07.12.2015
Probleemi kirjeldus: kukkusin maikuus. Haiglas öeldi, et luumurdu pole. Anti lahas, mitte kips, kirjutati tabletid, võeti põlvest verd, süstiti. Juunis käisin magnetuuringul, vaadati, öeldi, et kõhre väike murd, sellepärast teeb liiga veel. Põhimõtteliselt käisin terve suve pidevalt põlvest verd välja võtmas, ja mingeid süste saamas. Nüüd, novembrikuu lõpus, käisin teise arsti juures, kuna valu oli jätkuvalt teatud liigutuste puhul üsna terav. Teine arst ütles koheselt magnetuuringut vaadates, et teil on luumurd olnud, ja et perearsti poolt kirjutatud tabletid lõpuni võtaks ning kui valu veebruariks pole kadunud, siis tuleb eeldatavasti põlve lõigata ja vaadata mis seal sees valu teeb.
Ehk siis esimene arst pani vale diagnoosi, jättis märkamata luumurru, kulutasin suve jooksul oma aega ja raha, et arsti juurde sõita, lootes, et asi ikkagi paraneb ning lõpuks teine arst ütleb niimoodi. Kas mul oleks mõtet kuhugi pöörduda mingi kahjutasu asjus, sest kui asjale oleks kohe jaole saadud, oleks ma ehk juba terve?
Tänan
Ehk siis esimene arst pani vale diagnoosi, jättis märkamata luumurru, kulutasin suve jooksul oma aega ja raha, et arsti juurde sõita, lootes, et asi ikkagi paraneb ning lõpuks teine arst ütleb niimoodi. Kas mul oleks mõtet kuhugi pöörduda mingi kahjutasu asjus, sest kui asjale oleks kohe jaole saadud, oleks ma ehk juba terve?
Tänan
Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Selleks, et kindlaks teha, kas esimene arst eksis pannes vale diagnoosi, tuleb pöörduda Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni poole, kes annab hinnangu arsti tegevusele ehk tuvastab ravivea olemasolu. Kui vastus on jaatav, siis on võimalik nõuda kahju hüvitamist.
Küsimus: Kas on õigus saada lapsepäevi kui töötan tähtajalise lepinguga (4 kuud)?07.12.2015
Tere, kas on õigus saada lapsepäevi (kaks last üks alla kolme aastane) kui töötan tähtajalise lepinguga (4 kuud) ning katseaeg on läbi? Tänan!
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Erinevalt põhipuhkusest, ei sõltu lapsepuhkuse kasutamise õigus töötatud ajast antud tööandja juures. Ehk kui te ei ole antud kalendriaastal lapsepuhkust veel kasutanud, siis on Teil selleks õigus antud tööandja juures.
Lapsepuhkuse kasutamist reguleerib töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 63. Nimelt on emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel:
1) 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
2) 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.
Kolme- ja kuupäevast lapsepuhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Oluline on, et puhkuste ajakavasse märkimata lapsepuhkuse kasutamisest tuleb tööandjale 14 kalendripäeva ette teatada (TLS § 69 lg 3) kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks paberkandjal, e-kirja või faksi teel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas vanema kohustused panga ees (krediitkaart) laienevad peale surma lastele?04.12.2015
Tere!
Kas vanema võetud kohustused panga ees (krediitkaart) laienevad peale surma ka lastele, muid kohustusi ja vara lahkunul ei ole?
Kas vanema võetud kohustused panga ees (krediitkaart) laienevad peale surma ka lastele, muid kohustusi ja vara lahkunul ei ole?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Samuti tuleks tähelepanelikult uurida ka krediitkaardi lepingut, seal võib sisalduda ka muid olulisi ja asjassepuutuvaid tingimusi, ning seda, kas surnud isikul oli krediitkaardikindlustus (see võimaldab kindlustada oma krediitkaardi kasutamisest tulenevaid kohustusi juhtudeks, kui nende tagasimaksmine on raskendatud või võimatu).
Uurida tuleks ka seda, kuidas krediitkaardi leping lõpetada, kui see ei toimu automaatselt isiku surmaga, ja seda, mis saab krediitkaardist endast, kas see tuleb hävitada või tagastada, et seda poleks võimalik kuritahtlikult kasutada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee