Õigus
Küsimus: Kas maksuamet vaatab kõveralt, kui mul on ettevõtte kassas 15000 eurot?14.12.2015
Tere,
Mure on üsna lihtne - oman mitut ettevõtet, mis ei ole käibemaksu kohuslased. Ometigi on laekunud arveid iga-aastaselt ja raha olen sulas välja võtnud, sest pankasi ei usalda. Lisaks sellele olen nii rumal olnud, et ei ole esitanud ettevõtete kohta majandusaasta aruandeid.
Raha olen investeerimise otstarbel välja laenanud mitmeks aastaks ilma tagatiseta küll aga lepinguga.
Kuidas reageerib MTA, kui ma saadan nüüd aruanded ära?
Küsiks veel, et millised on seadusega paika pandud kriteeriumid laenu välja andmisel (mis miinimum intress olema peab ja millised aspektid peavad käsitletud olema lepingus)?
Kas maksuamet vaatab siis tõesti kõveralt, kui mul on kassas näiteks 15000 eurot? Loomulikult, raha on olemas sulas.
Vabandan rumalate küsimuste pärast, aga pean tunnistama, et olen noor ja rumal ja ei oska veel ettevõtlust ajada.
Mure on üsna lihtne - oman mitut ettevõtet, mis ei ole käibemaksu kohuslased. Ometigi on laekunud arveid iga-aastaselt ja raha olen sulas välja võtnud, sest pankasi ei usalda. Lisaks sellele olen nii rumal olnud, et ei ole esitanud ettevõtete kohta majandusaasta aruandeid.
Raha olen investeerimise otstarbel välja laenanud mitmeks aastaks ilma tagatiseta küll aga lepinguga.
Kuidas reageerib MTA, kui ma saadan nüüd aruanded ära?
Küsiks veel, et millised on seadusega paika pandud kriteeriumid laenu välja andmisel (mis miinimum intress olema peab ja millised aspektid peavad käsitletud olema lepingus)?
Kas maksuamet vaatab siis tõesti kõveralt, kui mul on kassas näiteks 15000 eurot? Loomulikult, raha on olemas sulas.
Vabandan rumalate küsimuste pärast, aga pean tunnistama, et olen noor ja rumal ja ei oska veel ettevõtlust ajada.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuidas saab kindlustada töötaja terviseriskide eest, kes töötab välismaal?14.12.2015
Tere!
Kui Eesti ettevõttes läheb üks töötaja elama Brasiiliasse (nö kodukontorisse), siis kuidas toimib Eesti Haigekassa? Kas isikule peaks tegema reisikindlustuse? Tavaliselt reisikindlustuses on maksimaalne reisipäevade arv 90, kui töötaja käib ainult kord aastas Eestis, seega ei saa reisikindlustust teha.
Kas isik on kindlustatud Eesti Haigekassa alt või peab ta kuidagi võtma arvele Brasiilias?
Kui Eesti ettevõttes läheb üks töötaja elama Brasiiliasse (nö kodukontorisse), siis kuidas toimib Eesti Haigekassa? Kas isikule peaks tegema reisikindlustuse? Tavaliselt reisikindlustuses on maksimaalne reisipäevade arv 90, kui töötaja käib ainult kord aastas Eestis, seega ei saa reisikindlustust teha.
Kas isik on kindlustatud Eesti Haigekassa alt või peab ta kuidagi võtma arvele Brasiilias?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kehtiv ravikindlustus saab olla vaid ühes riigis. Määravaks faktoriks on, kus inimene elab ning kus on tema peamine elukoht. Kindlustatud isikuks ravikindlustuse seaduse mõttes on mh isikud, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu. Kui töötaja asub tööle teises riigis, makstakse tema sotsiaalkindlustusmakseid selles riigis (praegusel juhul Brasiilias), mistõttu pole ta ka ravikindlustuse seaduse mõttes Eestis kindlustatud isik, vaid Brasiilias. Seetõttu pole töötaja Eesti Haigekassa alt kindlustatud.
Mis puudutab teisi kindlustusvõimalusi, siis täpsem vastus oleneb, kui pikaks ajaks töötaja välismaale töötama asub. Kui töötaja suundub välisriiki ajutiselt, siis pakuvad kindlustusfirmad välismaale suunduvale isikule ka aastast reisikindlustust. Samuti, kui aastane periood kujuneb pikemaks, on reisikindlustust võimalik pikendada. Kui aga töötaja suundub välismaale töötama tähtajatult, ei ole reisikindlustuse taotlemine võimalik ning töötaja peaks uurima kindlustusvõimalusi Brasiilias.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on olemas legaalne viis puhkuseraha väljamaksmiseks, ent samal ajal tööd teha?14.12.2015
Kui olen saanud selle aasta (2015) ettenähtud 28 puhkusepäeva kätte, ent n-ö tagataskus ootavad 23 saamata puhkusepäeva, kas on olemas legaalne viis puhkuseraha väljamaksmiseks, ent samal ajal tööd teha? Kui töötaja ja tööandja on sellega nõus.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 70 lg 3 kohaselt on kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal tühine. Küll aga makstakse aegumata põhipuhkus rahas välja töölepingu lõppemisel. Põhipuhkus aga aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Seetõttu on soovituslik võtta puhkusena välja enne eelmise kalendriaasta kasutamata puhkusepäevad ning alles seejärel jooksva kalendriaasta puhkusepäevad. Aegunud põhipuhkust töölepingu lõppemisel ei hüvitata töötajale rahas.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pean lahkumisavalduse esitamisel töölepingu allkirjastama, mida mulle terve aasta töötamaise ajal ei pakutud?10.12.2015
Tere, olen ettevõttes töötanud rohkem kui aasta, andsin avalduse korralise töölepingu lõpetamise kohta ja samal päeval anti mulle tööleping allkirjastamiseks, selle ajani kirjalikku lepingut polnud. Kas ma pean seda üldse enam tegema ja kui vaja, kas võin seda teha digiallkirjaga?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töösuhe tekib hetkest, kui töötaja on tööle lubatud sõltumata kirjaliku lepingu sõlmimisest.
Seega nii tööandja kui töötaja peavad arvestama, et töölepingu seadus eeldab, et kui isik asub tegema tööd, mille eest on ette nähtud tasu, siis on temaga alates tööle lubamise hetkest tekkinud töösuhe. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt eeldatakse tööülesannete täitmise alustamisel ja tööle lubamisel töösuhte olemasolu (ka suuline tööleping on leping), kui töötaja on asunud tööülesandeid täitma, aga kirjalik tööleping on jäänud sõlmimata siis TLS § 4 lg 4 kohaselt loetakse tööleping ikkagi sõlmituks.
Kirjaliku töölepingu puudumisel on töötajal õigus nõuda tööandjalt töölepingu kirjalikku dokumenti. Soovitatav on nõue esitada kirjalikult näiteks paberkandjal avaldusega või e-kirjaga. Tööandjal on kohustus esitada kirjalik tööleping kahe nädala jooksul nõude saamisest (TLS § 5 lg 3).
Kas võtta vastu ja allkirjastada töölepingu kirjalik dokument töösuhte lõpetamisel, on töötaja enda otsustada.
Kuna tööleping tuleb sõlmida kirjalikult (TLS § 4 lg 2), siis peab see olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud (Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 78 lõige 1). Kirjaliku vorminõudega on võrdsustatud tehingu elektrooniline vorm. Elektrooniline vorm peab võimaldama lepingu taasesitamist, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema elektrooniliselt allkirjastatud (TsÜS § 80 lõiked 1 ja 2).
Seega võib töölepingu sõlmida ka kasutades digitaalallkirja.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida teha, kui tööandja keeldub kogu palka ametlikult näitamast, aga mina (osaliselt) mustalt töötama pole nõus?10.12.2015
Tere
Sattusin töötama väikeettevõttesse, kus kokkulepitud töötasu oli miinimum ehk 2,34 tunnis. Tehti leping ja võeti ametlikult arvele ka. Palgapäeval kuu aega hiljem avastasin, et palka laekuski arvele täpselt miinimum, aga töötatud tundide järgi (mida tuleb kuus pea 200) on sealt oluline osa puudu.
Koheselt ülemusega kontakteerudes öeldigi otse välja, et arvele nad rohkem ei maksa, ülejäänu tuleb sulas ehk siis rahvakeeli öeldult mustalt.
Siit ka minu probleem, sooviks kõike arvele, mitte mustalt, sest tulevikus tahaks ehk laenu võtta või pensioni saada, eriti kuna töölepingut allkirjastades ei öeldud selle kohta sõnagi, et kogu töötasu ametlikult ei saa.
Tööandja arvamus oli aga selline, et nende ettevõttes saavad juba kõik aastaid nii palka ja mulle erandit ei hakata tegema ja kui mulle see ei sobi, siis pean ise lahkumisavalduse kirjutama. Omal soovil ma lahkuda ei taha, sest minumeelest pole mina see, kes valesti käitub.
Millist nõu annaksite, kui tööandja kategooriliselt keeldub kogu väljateenitud palka ametlikult näitamast, aga mina (osaliselt) mustalt töötama pole nõus?
Sattusin töötama väikeettevõttesse, kus kokkulepitud töötasu oli miinimum ehk 2,34 tunnis. Tehti leping ja võeti ametlikult arvele ka. Palgapäeval kuu aega hiljem avastasin, et palka laekuski arvele täpselt miinimum, aga töötatud tundide järgi (mida tuleb kuus pea 200) on sealt oluline osa puudu.
Koheselt ülemusega kontakteerudes öeldigi otse välja, et arvele nad rohkem ei maksa, ülejäänu tuleb sulas ehk siis rahvakeeli öeldult mustalt.
Siit ka minu probleem, sooviks kõike arvele, mitte mustalt, sest tulevikus tahaks ehk laenu võtta või pensioni saada, eriti kuna töölepingut allkirjastades ei öeldud selle kohta sõnagi, et kogu töötasu ametlikult ei saa.
Tööandja arvamus oli aga selline, et nende ettevõttes saavad juba kõik aastaid nii palka ja mulle erandit ei hakata tegema ja kui mulle see ei sobi, siis pean ise lahkumisavalduse kirjutama. Omal soovil ma lahkuda ei taha, sest minumeelest pole mina see, kes valesti käitub.
Millist nõu annaksite, kui tööandja kategooriliselt keeldub kogu väljateenitud palka ametlikult näitamast, aga mina (osaliselt) mustalt töötama pole nõus?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 33 lg 4 kohaselt peab tööandja kandma töötajaga töölepingus kokkulepitud töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Praktikas on levinud töötasu maksmine pangaülekandega. Samas ei välista TLS töötasu maksmist sularahas, kui töötaja ja tööandja selles kokku lepivad.
TLS näeb töötajale ette võimaluse (mitte kohustuse) töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel, tööandjapoolse olulise rikkumise korral, näiteks olulise viivitamisega töötasu maksmisel või töö mitte andmisel. Seda, kas osa töötasu ümbrikupalgana maksmisel on tegemist olulise rikkumisega, peate hindama ise, TLS § 91 lõige 2 annab ainult näitliku loetelu põhjustest, mis õigustavad töötajapoolset töölepingu erakorralist ülesütlemist.
Kindlasti tuleks enne ülesütlemisavalduse esitamist pöörduda kirjalikult (nt e-posti teel) oma tööandja poole ja anda teada, et Te ei nõustu osa töötasu nö „mustalt“ saamisega ja kui te kokkuleppele ei jõua, kaalute töölepingu ülesütlemist.
Kui tööandja ei ole kogu väljateenitud töötasu töötajale maksnud, saab pöörduda töövaidlusorganisse (töövaidluskomisjoni või kohtusse). Rahaliste nõuete puhul tuleb avaldusse märkida nõudesumma, viivised ning selle kujunemise põhjendatud arvutuskäik. Töövaidlusorganile esitada ka kõik olemasolevad tõendid.
Ümbrikupalga teemal saab töötaja pöörduda maksu- ja tolliameti poole vihjega telefoni teel 800 4444 või e-kirjaga aadressil vihje@emta.ee.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Millised töötingimused jäävad kehtima peale kollektiivlepingu ülesütlemise jõustumist - kas kollektiivlepingu eelsed?10.12.2015
Tere. Töötan ettevõttes, kus on sõlmitud kollektiivleping. Nüüd on tekkinud olukord, kus tööandja soovib selle üles öelda. Millised töötingimused jäävad kehtima peale ülesütlemise jõustumist - kas kollektiivlepingu eelsed? Isiklikesse töölepingutesse pole vahepeal kollektiivlepinguga kokku lepitud paremaid tingimusi sisse viidud? Samas tundub mulle, et töötajatel on tekkinud õigustatud ootus nii töötasu, suurema arvu puhkusepäevade ja muu osas ning tööandja neid ühepoolselt alandada ei saa isegi kollektiivlepingut üles öeldes.
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kollektiivlepingu seaduse (edaspidi KLS) § 11 lg 5 kohaselt saab tähtajatu või tähtajatuks muutunud kollektiivlepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud.
Kollektiivlepingu ülesütlemisel jääb kehtima individuaalne tööleping koos selles kokku lepitud tingimustega. Töösuhtele kohaldub töölepinguseadus ja selles sätestatud töötaja õiguste kaitseks ette nähtud normid.
Kui töösuhte osapooled on seadust jälginud korrektselt, siis ei tohiks tekkida probleemi, et töötaja võiks sattuda võrreldes kollektiivlepinguga halvemasse olukorda, sest töölepingu kirjalikus dokumendis peavad töötingimuste kohta muu hulgas sisalduma vähemalt järgmised andmed:
töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
puhkuse kestus;
tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
Tihti on tööandjad tõlgendanud seadust nii, et kui töötajatele kohaldatakse kollektiivlepingut, siis muudatusi individuaalsetes töölepingutes enam teha pole vajagi. Töölepingu seaduse § 5 lõike 1 loetelus pole kirjas, et individuaalses töölepingus on kirjas üks või teine variant.
Seega, kui ei ole tehtud muudatusi individuaalsetes töölepingutes, siis peab tööandja ka kollektiivlepingus sätestatud töö- ja palgatingimusi aktsepteerima pärast kollektiivlepingu lõppemist.
Pooltel tuleks ette teatamise perioodi jooksul kindlasti pöörata tähelepanu ka iga töötaja individuaalse töösuhte nõuetekohasele vormistamisele ja selle sisuks olevatele kokkulepetele, et hoida ära hilisemaid arusaamatusi ja vaidlusi, mis vastasel juhul seoses kollektiivlepingu lõppemisega võivad tekkida.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas koerteri elanikul on hääleõigus üldkoosolekul või peab selleks olema volitus korteri tegelikult omanikult?09.12.2015
Kortermajas elav isik tasub maja poolt esitatud arved ja osaleb üldkoosolekutel. Kas temal on otsene hääleõigus üldkoosoleku otsuste tegemisel või peab selleks olema luba või volitus korteri tegelikult omanikult?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tulemuspalk on palga täisväärtuslik osa ja kas seda peab maksma koos põhipalgaga?08.12.2015
Kas tulemuspalk on palga täisväärtuslik osa? Nimelt on nii, et tööandja leiab, et palgapäeval makstakse palk ära, aga tulemuspalk laekub kunagi hiljem sama kuu jooksul? Töötan selles ettevõttes juba umbes 5-6 aastat ja selline probleem tekkis peale seda, kui allkirjastasime uue sisekorraeeskirja.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tulemustasu ei ole osa töötasust. See tähendab seda, et majandustulemuselt makstavas tasus või muus tulemustasus peavad pooled eraldi kokku leppima ning sellega seonduvad tingimused (mh maksmise juhud, tulemustasu arvestamise alused, selle maksmise aeg jne) peavad olema samuti eraldi kokku lepitud. Seetõttu ei pea tulemustasu tingimata maksma koos töötasuga – selle tasumine oleneb poolte vahel kokkulepitud tingimustest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas elatis makstakse kuu ette, maksekäsust ei saa aru, nagu oleks vaja nüüd ühel kuul topelt maksta?08.12.2015
Olen vabatahtlikult elatist maksnud aastaid, küll aga paarkümmend eurot vähem kui minimaalne. Juuli lõpus esitas eksnaine kiirmenetluse. Ei vaielnud vastu, nõustusin. Maksekäsus oli kirjas, et maksma tuleb hakata alates 29.07, siis kui avaldus esitati. Nii ka teen. Aga kuna ma kuu algul juba 160 tegin, siis sai 35 ainult juurde. Ja järgnevad kuud juba korraga 195 (see on väljamõistetud summa). Ja nii iga kuu. Nüüd aga pöördus tema kohtutäituri poole, et mul 1 kuu maksmata. Kuna elatis ju ikkagi makstakse 1 kuu ette. Et peaks ühes kuus nüüd 2 korda maksma, kuna ettemaks ikkagi. Kuidas see saab nii olla üldse? Maksekäsus on ju öeldud, et alates see ja see kuupäev maksma hakata. Kuidas siis ühes kuus kaks korda tuleb maksta. Ehk 390. On see nii või on osapooled valesti aru saanud millestki. Kuna alates juuli on iga kuu makstud, kuidas saab siis võlg olla. Oleks selgust vaja, ei taha ka midagi valesti teha. Ühesõnaga, kas ma pean nüüd ühes kuus korra 2 korda maksma või ei. Või mis ma tegema peaks, kuhu pöörduma. Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist tuleb tõepoolest iga kuu eest ette maksta – kui elatis mõisteti välja alates 29.07, tuli juulis maksta nii juuli eest kui ka augusti eest. Juuli eest tuli maksta juurde summa, mis jäi puudu väljamõistetud summast ehk siis 35 eurot ja augusti kuu eest elatise täissumma ehk siis 195 eurot. Augustis makstav elatis oli juba septembrikuu eest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minuga käitutakse õigesti, et jätkan samas kohas töötamist, kuid tööstaaž algab nullist?08.12.2015
On töötatud 10 aastat ühes tootmisettevõttes, neist 5 aastat välislähetuses Rootsi tehases. Nüüd aga, seoses omaniku muutusega, on ettevõttes ees mitmeid reorganiseerimisi. Üks neist on tööjõu vahenduse teenuse lõpetamine, millega uued omanikud ei soovi tegeleda. Teisisõnu Rootsi tehasesse töötajaid enam lähetada ei saa, kuigi töö seal jätkub. Pakutakse sarnast tööd samas ettevõttes Eestis, kus aga tasu on poole väiksem, kui oli varasemalt Rootsis (komandeeringutasu). Siiski pakutakse ka varianti jätkata Rootsis töötamist, kuid seda juba uue töölepingu (lepingu tingimused on samad nagu hetkel kehtivas töölepingus) alusel teises ettevõttes (endisele omanikule kuuluv teine ettevõte). Endine ettevõte on nõus sõlmima töölepingu lõpetamise kokkuleppel. Uue lepingu sõlmimisega kaob side endise ettevõttega, sest ei kuulu enam samasse kontserni, kuhu varasemalt kuulus. Ometi, uue lepingu on koostanud endise ettevõtte (firma on juba müüdud ja sidet ju enam pole) kontoritöötajad ning väidetavalt tegutseb endine omanik juhatuse ridades samuti edasi, et aidata uutel omanikel sisse elada! Hea meelega jätkaksin töötamist Rootsis, kuid väidetavalt pole võimalik minu tööaastaid ülekanda. Kas ongi nii, et ettevõtte omanik teeb omi tehinguid ja mina, kes ma olen 10 aastat seda tööd teinud samas kohas ning teen ju ka edasi täpselt samas kohas, täpselt sama tööd ja täpselt sama graafiku alusel ja isegi sama omaniku all, kaotan oma tööstaaži? Kui paari aasta pärast ehk ka nn. uus ettevõte otsustab mingeid muudatusi läbiviia, näiteks üldse uksed sulgeda, siis koondamise korral olen ma justkui 2 aastat töötanud ja töötukassa poolt pakutud hüvitised väiksemad ning hüvitise maksmise aeg tunduvalt lühem. Kas minuga käitutakse korrektselt ja kas tõesti ei ole võimalik, et minu tööstaaž jätkuks?
Ette tänades!
Ette tänades!
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 112 alusel on ainult ettevõtte üleminekul võimalik töölepingute üleminek ( koos töötaja ettevõtte staažiga) ühelt ettevõttelt teisele. Ettevõtte üleminek tuleb kõne alla nii füüsilise kui juriidilise isiku majandusüksuse üleminekul.
Ülemineku korral läheb ettevõte üle, mis tahes õiguslikul alusel (juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ka ettevõttega seotud lepingud.
TLS § 112 kohaselt lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust samas asukohas. S.t. olemasolevaid lepinguid ei lõpetata ja uusi ei sõlmita. Juhul, kui toimub ettevõtte üleminek (üks ettevõte omandab teise, toimub ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine), peab sellele eelnema töötajate informeerimine ja nendega konsulteerimine, s.t. tööandja peaks vähemalt kuu aega enne ettevõtte üleminekut edastama usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele teatise, mis sisaldab infot ülemineku kohta (sh ülemineku kuupäev, põhjused, tagajärjed töötajatele jms).
Ettevõtte üleminekul peavad muutumatul kujul üle minema töölepingud ja töö läheb samamoodi edasi. Ettevõtte üleandja ja omandaja ei tohi töölepingut üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu.
Kuid TLS ei sätesta õiguslikke aluseid ühe töötaja ühest ettevõttest teise tööle minekuks üleviimise korras. Kuna sama omaniku erinevate ettevõtete puhul on tegemist kahe eraldi juriidilise isikuga ja ühe töötaja üleviimisel ei ole tegemist ettevõtte ülemineku regulatsiooniga, siis on ainuke võimalus töötajaga leping lõpetada ja teises ettevõttes sõlmida uus tööleping.
Üldjuhul arvestatakse töösuhte kestust tööandja juures töölepingu sõlmimisest töölepingu lõppemiseni. Kuid alati on tööandjal lubatud leppida kokku töötajale soodsamates tingimustes, ehk hakata arvestama töötaja staaži alates tööle asumisest tööandja eelnevasse ettevõttesse. Tööandja seisukohast sõltub töösuhte kestusest tööandja juures üksnes töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg ja töötajal omakorda üle 5 a staaži korral õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral, mida maksab Töötukassa.
Küsimustega, kas eeltoodud olukorras ka Töötukassa aktsepteerib eelnevat staaži, tuleb pöörduda Töötukassas poole kas infotelefonil 15501 või e-posti aadressil info@tootukassa.ee.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).