Õigus
Küsimus: Kas enne abielu päritud majaosa muutub abielu ajal erastamise tagajärjel ühisvaraks?24.11.2015
Tere.
Oleme abikaasaga lahutatud. Majaosa pärisin enne abiellumist, abielu jooksul oli erastamine ja sellega seoses on siis tegu vist ühisvaraga, kust abikaasa on välja kolinud. Kui abikaasal on õigus poolele osale, siis kas tal lasuvad ka mingid kohustused? Müüa ma kinnisvara ilma tema nõusolekuta ei saa, samas oli see testament tehtud minu vanaema poolt minule ja abikaasa, kellest lahutasin, polnud vanaemale mitte keegi. Antud hetkel tundub mulle, et minu vanaema soovi pole arvestatud ja kui abikaasa, kellest olen lahutatud nt nüüd uuesti abiellub ja perre nt lapsed sünnivad, siis on nemad tema osa pärijad. Kui ma saaksin abikaasa nõusse notaris vormistama selle majaosa lahusvarana, siis kas selle peab laskma hinnata ning kui suur on notaritasu ja riigilõiv.
Ette tänades
Oleme abikaasaga lahutatud. Majaosa pärisin enne abiellumist, abielu jooksul oli erastamine ja sellega seoses on siis tegu vist ühisvaraga, kust abikaasa on välja kolinud. Kui abikaasal on õigus poolele osale, siis kas tal lasuvad ka mingid kohustused? Müüa ma kinnisvara ilma tema nõusolekuta ei saa, samas oli see testament tehtud minu vanaema poolt minule ja abikaasa, kellest lahutasin, polnud vanaemale mitte keegi. Antud hetkel tundub mulle, et minu vanaema soovi pole arvestatud ja kui abikaasa, kellest olen lahutatud nt nüüd uuesti abiellub ja perre nt lapsed sünnivad, siis on nemad tema osa pärijad. Kui ma saaksin abikaasa nõusse notaris vormistama selle majaosa lahusvarana, siis kas selle peab laskma hinnata ning kui suur on notaritasu ja riigilõiv.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigikohus on väljendanud seisukohta, et maa ostueesõigusega erastamise korral tekib kinnistule abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka. Sellest lähtuvalt peaks ka antud juhul olema tegemist abikaasade ühisvaraga.
Kui soovite endise abikaasaga sõlmida ühisvara jagamise lepingu ja määrata kõnealune kinnisvara Teie lahusvara hulka, ei ole tingimata vaja hindamisakti, vaid saate ise kinnisvarale väärtuse omistada. Ühisvara jagamise lepingu sõlmimisega seotud kulude suurus oleneb lepingu esemeks oleva kinnisvara väärtusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui inimene kasutab tööks oma autot, mis ulatuses ja mille alusel võin maksta autokompensatsiooni?24.11.2015
Tere
Mul töötab inimene hommikuti 2 tundi. Maksan talle iga kuu 100 eurot palka, aga kuna nüüd muutus olukord nii, et hakkab hommikuti tööd tegema enda autoga ja tahab selle eest saada iga kuu autkompensatsiooni 0,30 senti kilomeetri kohta.
Kuna ta läbib hommikuti autoga 100 km, siis kas tohin inimesele nii maksta, et palka 100 eurot ja autokompensatsiooni ca 300 eurot kuus?
On kõik korrektne?
Ette tänades,
Mul töötab inimene hommikuti 2 tundi. Maksan talle iga kuu 100 eurot palka, aga kuna nüüd muutus olukord nii, et hakkab hommikuti tööd tegema enda autoga ja tahab selle eest saada iga kuu autkompensatsiooni 0,30 senti kilomeetri kohta.
Kuna ta läbib hommikuti autoga 100 km, siis kas tohin inimesele nii maksta, et palka 100 eurot ja autokompensatsiooni ca 300 eurot kuus?
On kõik korrektne?
Ette tänades,
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Hüvitise kohta vormistatakse tööandja kirjalik otsus, mis sisaldab hüvitise saaja isiku ees- ja perekonnanime, hüvitise suurust, sõidu kuupäeva või perioodi, mille jooksul tehtud sõitude kulusid hüvitatakse. Otsusele lisatakse auto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (seda pole vaja, kui selles esitatud andmed ei ole võrreldes eelmisel korral esitatuga muutunud).
Hüvitise maksmine ei sõltu tööaja pikkusest.
Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse liige saab anda teisele juhatuse liikmele volituse enda esindamiseks juhatuse koosolekul?24.11.2015
Kas KÜ üks juhatuse liige saab teisele juhatuse liikmele anda volituse enda esindamiseks/hääletamiseks KÜ juhatuse koosolekul, kui ta ei saa koosolekust osa võtta? Kas saavad ka mitu isikut volituse anda ühele juhatuse liikmele enda esindamiseks/hääletamiseks koosolekul? Kas volitusel peab olema märgitud, mis teemal, kuidas ta oma hääle annab? Kas selle volitamise kohta on ka mingi seadusepunkt?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saavad Ukrainas ja Venemaal elavad pärijad oma Eestis olevast pärandist loobumise vormistama?23.11.2015
Minu nimel on 2/3 maja osast, 1/3 on onu nimel. Ta elas Ukrainas ja suri seal 3. aprillil 2003a. Tema abikaasa pärandit, mis on Eestis, vastu ei võtnud. Ta päris ainult korteri Ukrainas. Naine suri 2007a. Samuti on loobunud suusõnaliselt onu ja tema abikaasa kaks tütart. Mida nad peavad siis tegema, et oma loobumist vormistada paberil minu kasuks?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Samuti tekib küsimus, millise riigi õigust Eestis asuva vara osas kohaldatakse. See, millist õigusakti peab parasjagu kohaldama tuleneb sellest, millise riigi kodanikud on vaidluse poolteks ning millal pärandaja suri. Lisaks on Eesti sõlminud mitme riigiga, sh Ukraina ja Venemaaga õigusabilepingud, mille kohaselt on Eesti ning teine lepingupool kokku leppinud näiteks pärimisele kohalduvas õiguses või selles, kumb riik on pärimisasja pädev läbi viima. Õigusabilepingutes sätestatut saab kohaldata vaid juhul, kui menetlusosaline on pärit õigusabilepingu partnerriigist.
Eesti-Ukraina ja Eesti-Vene õigusabilepingud mõlemad mainivad, et kinnisvara pärimise õigust reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil vara asub. Kuna korter asub Eestis, siis peaks kohalduma ka Eesti seadusandlus selle korteri pärimise osas.
Kui Eesti õigus rakenduks, siis tekib ka küsimus, kas küsija onu ja tema tütred saaksid korterist loobuda, sest Eesti pärimisseaduse § 119 kohaselt on pärandist loobumise tähtajaks 3 kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Sama paragrahvi lg 3 lisab, et notar võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus.
Seega teoreetiliselt on võimalik, et Eestis asuv korter on juba automaatselt vastu võetud pärija poolt, sel juhul saaks pärija selle korteriosa küsijale ainult kinkida või müüa.
Nagu juba eespool mainitud, aitaks notari poole pöördumine antud olukorda selgust tuua.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas korterite majanduskulude arvestamisel tuleks aluseks võtta kinnistusraamatu või ehitisregistri andmed?21.11.2015
Kas oskaksite öelda, kummad andmed tuleks aluseks võtta korterite majanduskulude arvestamisel - kinnistusraamatu või ehitisregistri? Paraku, mis puutub minu elukohta, siis lähevad need andmed omavahel lahku ning on tekitanud majaelanike vahel konflikti. 10-korterilise maja enamuse korterite reaalosa suurendati keldrite ja pööningute arvelt. Kuna kõigil korteritel pind ei suurenenud, siis need kellel pind samaks jäi, ei ole rahul, et majanduskulude arved koostatakse endisi ruutmeetreid arvestades. Pinda juurde saanud korterid on majas enamuses, nende hulka kuuluvad ka ühistu esimehe ning revidendi korterid ning nüüd ei ole nemad nõus, et majanduskulude arvestamisel võetaks aluseks uued pindalad. Kinnistusraamatu järgi on korterite pinnad nii nagu nad notari juures said kinnitatud - keldrid pööningud reaalosadena liidetud, ent Ehitisregistris on pinnad vanad. Ehitisregistri järgi käsibki juhatus revidendi heakskiidul koostada majanduskulude arved. Loogika järgi võiks ju oletada, et Kinnistusraamatu ja Ehitisregistri andmed on identsed. Kas on ühistu poolt midagi tegemata jäetud või ongi niimoodi õige, nagu praegu tehakse? Aasta on juba möödas sellest kui Kinnistusraamatusse kanne tehti. Kõik majanduskulud arvestatakse ruutmeetrite järgi. Minu korter näiteks maksab ca 20 eurot kuus praegu rohkem kui uute pindadega arvestades maksma peaks.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eelpool kirjeldatud majanduskulude jaotamise põhimõte on sätestatud asjaõigusseaduse paragrahv 75 lõikes 1, korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõikes 1 ja korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõikes üks. Sellest kõrvalekaldumine saab toimuda vaid korteriühist põhikirja alusel, kuid seadusandja on sealjuures märkinud, et seadusest erinev kohustuste jaotuse alus majandamiskulude kandmisel on lubatud, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas seaduslikult lahti saada korteriühistu territooriumil olevast registreerimisnumbrita sõidukist?20.11.2015
Tere!
KÜ territooriumil on pikemat aega pargitud sõiduk, millel puudub registreerimisnumber, mistõttu ei ole võimalik omanikku tuvastada. KÜ soov on nimetatud sõiduk ära viia. Kuidas me saaks seda seaduslikult teostada?
KÜ territooriumil on pikemat aega pargitud sõiduk, millel puudub registreerimisnumber, mistõttu ei ole võimalik omanikku tuvastada. KÜ soov on nimetatud sõiduk ära viia. Kuidas me saaks seda seaduslikult teostada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui enne juhiloata sõidu väärteootsuse jõustumist teha eksamid ära, kas siis ikka võetakse juhtimisõigus ära?20.11.2015
Kui inimene, kes on saanud väärteo otsuse juhtimisõiguseta sõitmise eest, jõuab arki teooriaeksamile registreerida, selle ära teha ning lisaks ka sõidueksami sooritada enne otsuse jõustumist - kas temalt ikkagi võetakse aastaks sõidukijuhtimise õigus ära? Kas piisab ka ainult teooriaeksamile registreerimisest, et seda ära võtta ei saaks?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas sama tööd tegevad töötajad peaksid saama võrdselt ka hommikusi ja õhtuseid vahetusi?20.11.2015
Tere. Töötasime varem ühel ja samal ametialal kolmekesi, vahetustega, nii et, hommikupoolses vahetuses 1 ja õhtupoolses korraga 2 töötajat. Töömahu suurenemise tõttu võttis tööandja tööle ka neljanda töötaja. Nüüd on aga nii, et uus tööle tulnud töötaja töötab ainult hommikupoolsetes vahetustes, teisel kahel töötajal on ka paar hommikut ja ülejäänud õhtused vahetused. Minul endal aga on kõik õhtused, nii, et lähen tööle 18.00 ja olen tööl kuni 02.00 ja kõik vahetused on nii... Kas selles suhtes ei peaks olema võrdne kohtlemine? Uuel töötajale ei ole väikeseid lapsi, ta lihtsalt ei soovi õhtuti ja öösiti töötada. Kas see muudab siin midagi, et uus töötaja on tööl käsunduslepinguga, meie aga tavalise töölepinguga?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töögraafiku koostamisel arvestab tööandja töötajate soove võimaluse piirides, kusjuures peab säilima töötajate võrdne kohtlemine.
Käsunduslepingu saab sõlmida vaid juhul, kui eesmärgiks on reguleerida konkreetse ülesande täitmist, seega ühekordse konkreetse töö puhul. Kui aga töö toimub tööandja juhtimise ja kontrolli all, tööandja poolt ettenähtud ajal ja kohas, siis on tegemist tööõigusliku suhtega, mis vormistatakse töölepinguga.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui palju ikkagi pärib abikaasa ja palju lapsed?20.11.2015
Lp Piret Pallo!
Vastasite ühes oma eelmistes vastustes, et ühe abikaasa surma korral pärib abikaasa ¼ kogu varast ja ülejäänud osa läheb võrdselt jagamisele abikaasade surnud lapse kolme lapse ja ühe elusoleva lapse vahel, igaühele 3/16 osa. Selle järgi läheks nagu jagamisele kogu vara (¼ + 4*3/16), aga kuhu jääb siis abikaasa üleelanud abikaasa osa ühisvarast? http://www.vastused.ee/loe/oigus/parimisoigus/14159/kuidas-jaotub-parand-uks.html
Teiseks loen ma pärimisseaduse § 13 lõikest 5 välja, et surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad kokku vaid selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal, mitte võrdses osas oma tädide-onudega. Ehk siis abikaasale peaks jääma ¼, elusolevale lapsele 1/8 ja teine 1/8 läheks võrdsetes osades jagamisele surnud lapse kolme lapse vahel. Kokku teeb see ¼ + 2 * 1/8, ehk pool kogu varast, mis peakski õige olema. Või olen ma millestki valesti aru saanud?
Vastasite ühes oma eelmistes vastustes, et ühe abikaasa surma korral pärib abikaasa ¼ kogu varast ja ülejäänud osa läheb võrdselt jagamisele abikaasade surnud lapse kolme lapse ja ühe elusoleva lapse vahel, igaühele 3/16 osa. Selle järgi läheks nagu jagamisele kogu vara (¼ + 4*3/16), aga kuhu jääb siis abikaasa üleelanud abikaasa osa ühisvarast? http://www.vastused.ee/loe/oigus/parimisoigus/14159/kuidas-jaotub-parand-uks.html
Teiseks loen ma pärimisseaduse § 13 lõikest 5 välja, et surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad kokku vaid selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal, mitte võrdses osas oma tädide-onudega. Ehk siis abikaasale peaks jääma ¼, elusolevale lapsele 1/8 ja teine 1/8 läheks võrdsetes osades jagamisele surnud lapse kolme lapse vahel. Kokku teeb see ¼ + 2 * 1/8, ehk pool kogu varast, mis peakski õige olema. Või olen ma millestki valesti aru saanud?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Täpsustuseks mainin, et vastus puudutas pärandaja vara kui tervikut ehk kõike, mis talle surma hetkel kuulus, nii vallas-kui kinnisvara.
Perekonnaseaduse § § 39 kohaselt, kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka.
Täpsema info saamiseks konkreetsel juhul on küsijal võimalik notari poole pöörduda, kes on oma ala spetsialist ning puutub igapäevaselt nimetatud küsimustega kokku.
Lugupidamisega
Piret Pallo
vandeadvokaat
Advokaadibüroo LMP
Küsimus: Kas tööinspektsioon kontrollib ka ettevõtetes puhkuste sh. lõunapauside võimaldamist töötajale näiteks vihje peale?20.11.2015
Tere,
Tööandja lubas peale kauplemist suvel nädalaks puhkusele, kuid pisut peale seda teatas, et peatab puhkustele lubamise aasta lõpuni kogu ettevõttes, kuna "keegi" töötajatest ei täitvat mingeid tööandja nõudeid või korraldusi - ühesõnaga üks häma, et pääseda puhkuserahade maksmisest. Puhkust ei võimaldata ka parimatele töötajatele. Kas tööinspektsioon ka kontrollib ettevõtetes puhkuste sh. lõunapauside võimaldamist töötajale näiteks vihje peale?
Tööandja lubas peale kauplemist suvel nädalaks puhkusele, kuid pisut peale seda teatas, et peatab puhkustele lubamise aasta lõpuni kogu ettevõttes, kuna "keegi" töötajatest ei täitvat mingeid tööandja nõudeid või korraldusi - ühesõnaga üks häma, et pääseda puhkuserahade maksmisest. Puhkust ei võimaldata ka parimatele töötajatele. Kas tööinspektsioon ka kontrollib ettevõtetes puhkuste sh. lõunapauside võimaldamist töötajale näiteks vihje peale?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et tööandjal on kohustus koostada puhkuse ajakava hiljemalt märtsi lõpuks. Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus ning poolte kokkuleppel muud puhkused, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Puhkuse ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale.
Kui tööandja ei ole koostanud märtsi lõpuks puhkuse ajakava, siis on töötajal õigus 14 kalendripäeva ette teatada (vajalik kirjalik avaldus) ning minna puhkusele. Juhul kui ajakava on olemas, kuid kõiki puhkusi ei ole kantud ajakavasse, siis on töötajal õigus jääda ajakavasse märkimata puhkusele 14 kalendripäeva ette teatades.
Samas töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.
Tööinspektsioonile saate saata anonüümse vihje järgmisel aadressil: vihje@ti.ee.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).