Õigus
Küsimus: Kuidas mõista varasuhet "vara juurdekasvu tasaarvestus"?15.12.2015
Abielu registeerimisel on nüüd kolm võimalikku varianti:
A) Ühisvara
B) Lahusvara
C) Vara juurdekasvu tasaarvestus
Kui esimese kahe puhul on asi lihtne, siis kolmas on veidi segane, ehk õunte näitel :)
A) Minul on abielludes 2 õuna, mehel 2 õuna. Lahutuse ajaks on minul 4 õuna, mehel nt 6 õuna – 10-st õunast tehakse 2 purki moosi – kumbki saab ühe purgi.
B) Minul on abielludes 3 õuna, mehel 2 õuna. Lahutuse ajaks on minul 4 õuna, mehel 6 õuna. Mina võtan oma 4 ja mees 6 ja lahku nii lähemegi. Kui on soetatud miskit (nt eluase) kaasomandisse, siis see jaguneb vastavalt kaasomandi suurusele.
Aga nüüd too 3-s variant – vara juurdekasvu tasaarvestus. See siin on veidi segasem.
C1) Minul on abielludes 4 õuna, mehel 2 õuna. Lahutuse ajaks on minul 5 õuna, mehel 7 õuna. Ehk minul +1 ja mehel +5 õuna. Kokku +6 õuna. Kuna mehel on 4 õuna rohkem juurde “kasvanud” abielu jooksul, annab ta 2 tükki mulle juurde ja mõlemad saavad siis vara juurdekasvust pool ehk 3 õuna.
AGA ???
C2) Minul on abielludes 4 õuna, mehel 2 õuna. Lahutuse ajaks on minul 7 õuna, mehel -1 (miinus üks) õuna. Temal seega varaline juurdekasv puudub ning tollest abielludes olemasolnud varast on õunauss hävitanud ühe õuna. Kuidas nüüd vara juurdekasvu arvutatakse?
Kas:
a) minu juurdekasvanud 3 õuna jagatakse pooleks, ehk et mina lahkun 4 + 1,5 õunaga ja mees 1+1,5 õunaga?
b) Minu juurdekasvanud 3st õunast läheb 1 kaaslase ussitanud õuna asenduseks ja teised 2 jagatakse pooleks. Ehk et mina lahkun 4+1 õunaga ja mees 1+2 õunaga?
Tahaks pildi selgeks saada kuna mõlemal olemas veidi investeeringuid ja ettevõtlusriske ning lapsed eelmistest suhetest ja tahaksime teineteist ja lapsi kaitsta ühe poole majandusliku ebaõnne või valede otsuste eest.
A) Ühisvara
B) Lahusvara
C) Vara juurdekasvu tasaarvestus
Kui esimese kahe puhul on asi lihtne, siis kolmas on veidi segane, ehk õunte näitel :)
A) Minul on abielludes 2 õuna, mehel 2 õuna. Lahutuse ajaks on minul 4 õuna, mehel nt 6 õuna – 10-st õunast tehakse 2 purki moosi – kumbki saab ühe purgi.
B) Minul on abielludes 3 õuna, mehel 2 õuna. Lahutuse ajaks on minul 4 õuna, mehel 6 õuna. Mina võtan oma 4 ja mees 6 ja lahku nii lähemegi. Kui on soetatud miskit (nt eluase) kaasomandisse, siis see jaguneb vastavalt kaasomandi suurusele.
Aga nüüd too 3-s variant – vara juurdekasvu tasaarvestus. See siin on veidi segasem.
C1) Minul on abielludes 4 õuna, mehel 2 õuna. Lahutuse ajaks on minul 5 õuna, mehel 7 õuna. Ehk minul +1 ja mehel +5 õuna. Kokku +6 õuna. Kuna mehel on 4 õuna rohkem juurde “kasvanud” abielu jooksul, annab ta 2 tükki mulle juurde ja mõlemad saavad siis vara juurdekasvust pool ehk 3 õuna.
AGA ???
C2) Minul on abielludes 4 õuna, mehel 2 õuna. Lahutuse ajaks on minul 7 õuna, mehel -1 (miinus üks) õuna. Temal seega varaline juurdekasv puudub ning tollest abielludes olemasolnud varast on õunauss hävitanud ühe õuna. Kuidas nüüd vara juurdekasvu arvutatakse?
Kas:
a) minu juurdekasvanud 3 õuna jagatakse pooleks, ehk et mina lahkun 4 + 1,5 õunaga ja mees 1+1,5 õunaga?
b) Minu juurdekasvanud 3st õunast läheb 1 kaaslase ussitanud õuna asenduseks ja teised 2 jagatakse pooleks. Ehk et mina lahkun 4+1 õunaga ja mees 1+2 õunaga?
Tahaks pildi selgeks saada kuna mõlemal olemas veidi investeeringuid ja ettevõtlusriske ning lapsed eelmistest suhetest ja tahaksime teineteist ja lapsi kaitsta ühe poole majandusliku ebaõnne või valede otsuste eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes selgitatakse välja mõlema abikaasa soetisvara ja määratakse kindlaks soetisvarade tasaarvestamisest tulenev rahaline nõue. Soetisvara on vara, mille võrra abikaasa koguvara ületab tema põhivara. Kui koguvara osutub väiksemaks kui põhivara, loetakse soetisvara üleüldse võrdseks nulliga.
Seega Teie näite puhul on Teie soetisvara suuruseks 3 õuna ja abikaasal 0 õuna ning abikaasal on õigus saada tasaarvestuse tulemusena 1,5 Teie õuna ehk kokku saab tema 2,5 õuna. Siinkohal märgin ära, et see ei ole kindlasti ammendav vastus, kuivõrd antud varasuhte puhul võib esineda asjaolusid, mis mõjutavad oluliselt varajagamise lõpptulemust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui müüsime korteri järelmaksuga, kuid nüüd on ostja surnud?15.12.2015
Müüsime korteri järelmaksuga - ostja kohustus tasuma osamaksed (6 aasta jooksul) ning omand läinuks üle peale viimast osamakset. Sõlmitud sai notariaalne Korteriomandi Võlaõiguslik Müügileping ja Eelmärke Sissekandmise Avaldus.
Kommunaalide osas käis kokkuleppe kohaselt arveldamine kuni omandi üleminemiseni läbi müüja.
Esimesed osamaksed tasuti kenasti aga siis tabas ostjat haigus ning sellega seoses maksed enam ei laekunud. Hiljem meil tema olukorra kohta mõnda aega info puudus. Tänaseks on selgunud, et ostja on surnud.
Ostjal on kuuldavasti vist ka pärija(d) aga kontakt puudub ja kuna tegu on kontingendiga, kel endil omadega hakkama saamisega suured raskused, siis kohustuste ülevõtmist (pärandi vastuvõtmist) toimuma ilmselt ei saa.
Tahaksime selle olukorra nüüd kuidagi lahendada aga ei tea kus kohast alustada või kelle poole peaks pöörduma? Hetkel oleme sunnitud tasuma kommunaalmakseid ja puudub õigus korterit uuesti müüki panna. Lepingu kohaselt peaksime lepingu rikkumisest teavitama ostjat aga surnule kirju ju ei saada.
Küsimus ongi, kuidas siit edasi minna, et see sasipundar lahti harutada ja leping lõpetada(tühistada)? Lisaks, kas meil on õigus juba tasutud kommunaalmaksed maha arvata saadud osamaksetest ning kas meil on õigus minna ja nt. politsei järelvalve all korterisse siseneda (vajadusel lukud lahti murdes) ja lukud vahetada?
Ette tänades
Kommunaalide osas käis kokkuleppe kohaselt arveldamine kuni omandi üleminemiseni läbi müüja.
Esimesed osamaksed tasuti kenasti aga siis tabas ostjat haigus ning sellega seoses maksed enam ei laekunud. Hiljem meil tema olukorra kohta mõnda aega info puudus. Tänaseks on selgunud, et ostja on surnud.
Ostjal on kuuldavasti vist ka pärija(d) aga kontakt puudub ja kuna tegu on kontingendiga, kel endil omadega hakkama saamisega suured raskused, siis kohustuste ülevõtmist (pärandi vastuvõtmist) toimuma ilmselt ei saa.
Tahaksime selle olukorra nüüd kuidagi lahendada aga ei tea kus kohast alustada või kelle poole peaks pöörduma? Hetkel oleme sunnitud tasuma kommunaalmakseid ja puudub õigus korterit uuesti müüki panna. Lepingu kohaselt peaksime lepingu rikkumisest teavitama ostjat aga surnule kirju ju ei saada.
Küsimus ongi, kuidas siit edasi minna, et see sasipundar lahti harutada ja leping lõpetada(tühistada)? Lisaks, kas meil on õigus juba tasutud kommunaalmaksed maha arvata saadud osamaksetest ning kas meil on õigus minna ja nt. politsei järelvalve all korterisse siseneda (vajadusel lukud lahti murdes) ja lukud vahetada?
Ette tänades
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui pärijad ei ole veel selgunud, kuid vara vajab hooldamist ja säilitamist ning võlad maksmist, saab kohus kas ühe pärija või ka võlausaldaja avalduse alusel määrata pärandvarale hooldaja, kelleks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma.
Ilma konkreetset ostu-müügilepingut nägemata on väga raske antud asjas kindlat seisukohta võtta ka lepingu lõpetamise ning kommunaalkulude tasumise osas.
Korterisse sisenemiseks Teil praegu paraku seadusest tulenevat õigust ei ole, sest korter võib tänaseni olla nt surnu laste/ elukaaslase elukohaks ning sellisel juhul kehtib nende eraelu puutumatuse printsiip. Politsei tohib korterisse ilma valdaja loata siseneda vaid vahetu ohu tõrjumiseks, kuid antud juhul selle esinemist küsija antud info alusel eeldada ei saa.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis on kortermaja valitsemil vahet, kas teha seda KÜ või MTÜ vormis?15.12.2015
Kortermajas on hetkel ühisus. Majas on inimesi, kes väidavad nagu MTÜ oleks igati parem kui KÜ ja et KÜ puhul puudub kontroll majas toimuva üle (juhatus otsustab vaid ise ja teeb mis tahab jne). Põhilised KÜ eelistajad on aga ise suurimad üürivõlgnikud. Mis on KÜ eelised MTÜ ees? Mis oleks see põhjus, miks võlglane soovib valitsejaks oma MTÜ-d ja on KÜ loomise vastu.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mis tähendab, et korteriühistule kohalduvad nagunii mittetulundusühingu seaduse sätted ja seda korteriühistuseaduse erisustega.
KÜ liikmelisus on korteriomanikele kohustuslik ja korteri üleminekul uuele omanikule (näiteks müümise või pärimise korral), on uueks KÜ liikmeks automaatselt uus korteriomanik. MTÜ puhul liikmelisus kohustuslik ei ole ja korteri uus omanik ei ole automaatselt MTÜ liige. MTÜ liige saab igal ajal ühingust välja astuda ja liiget saab üldkoosoleku või juhatuse otsusega ühingust välja arvata. KÜ-s kehtib sundliikmelisus ja väljaastumine- ja arvamine ei ole võimalik.
KÜ olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad KÜ liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. MTÜ puhul õigused ja kohustused üle ei lähe.
Ebaõige on väide, et KÜ puhul puudub majaelanikel kontroll KÜ tegevuse üle. Selles osas on MTÜ ja KÜ võrdsed – kõrgeim organ on liikmete (majaelanike) üldkoosolek ning juhatus viib ellu üldkoosoleku otsuseid. Samuti on üldkoosolekul õigus igal ajal juhatuse liikmeid tagasi kutsuda ning vahetada.
Kokkuvõttes puudub MTÜ loomisel igasugune mõte. Tavalise MTÜ puhul ei pea korteriomanikud sellega liituma, liikmed saavad igal ajal MTÜ-st välja astuda ning MTÜ-l puudub reaalne kontroll kortermaja üle. KÜ puhul on aga KÜ-l võimalik esitada nõudeid võlgnike vastu ja samuti ei saa korteriomanikud vältida KÜ ees oma kohustuste täitmist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kes väljastab ettevõttele tubakatoodete ja alkoholi müügi loa?15.12.2015
Tegutseme jaekaubanduses paar aastat ja sooviksime hakata ka müüma tubakatooteid ja alkoholi, nii lahjat kui ka kanget. Kuidas vastavat luba taotelda ja kes selle väljastab?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Majandustegevusteate esitamiseks on kolm võimalust:
1. Sisenedes majandustegevuse registrisse riigiportaali eesti.ee kaudu (teenuse kasutamine nõuab sisselogimist ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga kaudu), mis on ühtlasi kõige lihtsam viis majandustegevusteate esitamiseks.
2. Notari kaudu;
3. Asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele (digiallkirjastatud taotlus või posti teel) kuni 2016 aasta 1. juulini. Sellisel juhul kannab asukohajärgne kohalik omavalitsus teates sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse. Taotluse vorm on kättesaadav eesti.ee veebilehel. Seda võimalust kasutades tuleb tasuda riigilõiv 10 eurot.
Lisainfo: https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/load_ja_registreeringud_1/kaubandus/kaubanduse_valdkonnas_tegeleva_ettevotja_majandustegevusteate_esitamine
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui kohtuväline menetleja ei ole õigeaegselt otsust teinud ilmnenud vea tõttu, kas siis võib asja lõpetatuks lugeda?15.12.2015
Kui kohtuväline menetleja on määranud protokolli otsuse kättesaamise 14.12.2015 kuid ei ole seda õigeaegselt teinud, kuna on avastanud protokollis vea (rikkumise koht jäi märkimata) ja mis ei lase tal otsust teha. Kas siis võib lugeda, et ametnik peab väärteomenetluse lõpetama või peab nüüd kaks aastat ootama, millal antud väärteoprotokoll aegub?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Millises asutuses on võimalik juhtimisõiguse järelkoolitust teha?15.12.2015
Tahaks juhtimisõigust taastada aga pean ju selleks läbima mingi koolituse. Aga kus seda on võimalik teha sellest pole mul aimu.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas B kategooria juhilubadega töötaja tohib kolleege tööle sõidutada ja saada sõidutunni eest ka tasu?15.12.2015
Tekkis olukord, kus minu abikaasa tööandja firma sulges osakonna ja viis üle teise piirkonda. Töötajatele soetati 8-kohaline väikebuss tööle ja tagasi sõiduks. Töötajatest kahel on B kategooria juhiload. Tööandja lubas tasuda väikebussi juhile sõidutundide eest. Kas on seaduspärane, et B kategooria juht töötab 3 tundi päevas professionaalina ja seda inimeste veol?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas katta osaliselt osaühingu juhatuse liikme kodukulusid, kuhu see osaühing registreeritud on?15.12.2015
Osaühing on registreeritud juhatuse liikme omanduses oleva elukoha aadressile (juhatuse liige ei ole osanik). Kuidas vormistada kodukulude katmine osaühingu poolt? Kas juhatuse liige vormistab otsuse, et kaetakse mingi protsent kommunaalkuludest ja osaühing kannab igakuiselt üle vastava summa juhatuse liikme arvele selgitusega "kodukulude kompenseerimine" ning kommunaalarved säilitatakse osaühingu dokumentatsiooni hulgas.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Millise kinnisvara müügilt pean maksma tulumaksu, kui ühes elasin sees, kuid teise olin sisse kirjutatud?15.12.2015
Kui olen elanud oma korteris 5 aastat, kuhu ma ei ole sisse kirjutatud olnud, vahepeal ehitasin maja, kuhu kirjutasin ennast sisse ja 5 kuu pärast müüsin selle. Nüüd soovin müüa ka oma korteri. Kas pean mõlema müügi pealt makse maksma või kuidas peaksin käituma. Korteri müük võib lükkuda järgmisesse aastasse. Maja müüsin sellel aastal 2015.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas raha kinkimisega kaasnevad mingid maksukohustused kinkijale või kingisaajale?14.12.2015
Tere!
Plaanin kinnisvara ostu. Raha laenab mulle sugulane, 20 000 eurot. Mingit laenulepingut me ei sõlmi, sisuliselt on tegu raha kinkimisega. Kas raha kinkimisega kaasnevad mingid maksukohustused kinkijale või kingisaajale?
Ette tänades
Plaanin kinnisvara ostu. Raha laenab mulle sugulane, 20 000 eurot. Mingit laenulepingut me ei sõlmi, sisuliselt on tegu raha kinkimisega. Kas raha kinkimisega kaasnevad mingid maksukohustused kinkijale või kingisaajale?
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee