Õigus
Küsimus: Kuidas saada teada, kas minu emalt võeti ca 40 aastat tagasi vanemlikud õigused ära?17.12.2015
Tere, Kuidas saada teada, kas minu emalt võeti vanemlikud õigused ära? Tegemist vana looga üle 40 aasta tagasi sattus minu bioloogiline ema vanglasse ja minu hooldusõigus anti vanaisale, hiljem peale tema surma vanaemale edasi. Ema kunagi ütles, et mind "määrati" vanavanematele ajutiselt, aga kuidas tegelikult on, seda ma ei tea.
Oleksin väga tänulik vastuse eest.
Oleksin väga tänulik vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatu toimus kõigi eelduste kohaselt läbi kohtu, seega võiksid olla dokumendid selle kohta säilinud kohtuarhiivis. Esmalt võiksitegi asja uurida ema tolleaegse elukoha järgsest kohtust, äkki õnnestub niimoodi materjale leida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada kokkuleppele lapse elamiskoha üle, kas peab kohtusse pöörduma?17.12.2015
Elasime lapse isaga koos ja läksime hiljuti lahku. Meie vahel toimus ka kähmlus, aga laps oli sellel ajal koos minu emaga. Mulle kutsuti politsei, sest olin joonud ja ähvardasin teda noaga, mind viidi kainenema. Enne seda aga tekitas ta mul sinikaid, mis ka politseis fikseeriti. Elasime üürikorteris, kust ta terve õhtu mind välja visata tahtis. Aga ütlesin, et olen ka üüri maksnud ja mul on samasugune õigus siin olla. Teda see ei huvitanud. Nüüd ta väidab, et ta tahab last endale, kuigi siin üürikorteris ei ole lapsele kõige paremad tingimused. Pole sooja vett, pole pesemisvõimalust, ahi laseb vingu sisse ja korteris on välikäimla. Sinna, kuhu mina oma lapse viiks, on talle kõik vajalik olemas, soe vesi, saun, ahjud töötavad korralikult, remont tehtud ja oma maja, mitte üüritud. Lastekaitse ütles, et nemad ei saaa midagi teha kui kompromissi ei leia. Ja seda me ei leia. Juba mitu korda olen proovinud. Kas ma pean nüüd kohtusse pöörduma, kui jah, siis millisesse? Ise olen sisse kirjutatud Rae valda, laps isaga tema ema juurde teise valda. Ja kui ma kohtusse pean pöörduma ainukese võimalusena, siis kui kallid on kohtu vaidlused umbkaudu, et kas need lähevad mulle väga kalliks maksma.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isaga lapse elukoha küsimuses kokkuleppele jõuda ei õnnestu ja seda ka lastekaitsespetsialisti kaasabi kasutades, tuleb pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb esitada avaldus lapse elukohajärgsesse (lapse faktiline elukoht) maakohtusse ja tasuda avalduselt riigilõivu 10 eurot.
Menetluskulude suurus oleneb peaasjalikult sellest, kas kasutate kohtumenetluses õigusabiteenust või mitte. Kui koostate avalduse ise ja ka esindate ennnast kohtuistungil ise, siis peale riigilõivu (10 eurot) rohkem kulusid ei ole. Kui kasutate õigusabiteenust, sõltuvad kulutused teenusepakkuja töötasu suurusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mehe endine naine võib tulla 6 aastat hiljem ja lapsele elatisraha nõuda?17.12.2015
Tere!
Olen abielus ja meil on 5-kuune laps. Nüüd 6 aastat hiljem tuleb mehe endine naine ja nõuab mehelt elatusraha lapsele. Tol hetkel, kui mees soovis lapsele oma nime anda, naine läks minema ning hakkas elame teise mehega, ja ei öelnud kuhu ja ühendust ei võtnud kumbki osapool. Naine annab asja kohtusse ja nõuab 195€. Kuna hetkel minu abikaasa pole lapse sünnitunnistusel lapse vanemana kirjas, puudub igasugune juriidiline alus temalt ülalpidamise nõudmiseks. Tuleb teha DNA-test.
Küsimus on selles, et kas läbi kohtu tee on võimalik ka väiksem summa, kui 195€? Kuna on ka teine laps ülalpeetav. Ja üleüldiselt peaks kohus mehe sissetuleku väljavõttest vaatama, kui palju ta on suuteline ka maksma? Vähemalt ma olen lugenud ja kuulnud, et nii tehakse.
Olen abielus ja meil on 5-kuune laps. Nüüd 6 aastat hiljem tuleb mehe endine naine ja nõuab mehelt elatusraha lapsele. Tol hetkel, kui mees soovis lapsele oma nime anda, naine läks minema ning hakkas elame teise mehega, ja ei öelnud kuhu ja ühendust ei võtnud kumbki osapool. Naine annab asja kohtusse ja nõuab 195€. Kuna hetkel minu abikaasa pole lapse sünnitunnistusel lapse vanemana kirjas, puudub igasugune juriidiline alus temalt ülalpidamise nõudmiseks. Tuleb teha DNA-test.
Küsimus on selles, et kas läbi kohtu tee on võimalik ka väiksem summa, kui 195€? Kuna on ka teine laps ülalpeetav. Ja üleüldiselt peaks kohus mehe sissetuleku väljavõttest vaatama, kui palju ta on suuteline ka maksma? Vähemalt ma olen lugenud ja kuulnud, et nii tehakse.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie mees ei ole kantud lapse sünnitunnistusele, ei ole võimalik temalt kohtu kaudu elatist nõuda. Kui mees ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, võib lapse ema pöörduda kohtu poole ja nõuda isaduse tuvastamist – kui mehe isadus tuvastatakse, on lapse emal õigus nõuda lapsele elatist.
Reeglina ei vähendata elatisraha alla kehtiva miinimummäära ja seda ka siis, kui ülalpeetavaid on mitu. Eelkõige on elatise vähendamiseks alust siis, kui vanem on töövõimetu või tal on veel lapsi, kes jääksid miinimummääras elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Üldine seisukoht on, et vanem on kohustatud hankima vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandjal kaasneb kohustus töötaja vabade päevade osas ka juhul kui töö ei võimalda mõnd päeva vabaks anda?17.12.2015
Tere,
Järgmise kuu graafikut koostades palun töötajatel saata ka vabade päevade soovid. Kas tööandjal kaasneb koheselt kohustus neid soove arvestada ka juhul kui mõnda vaba päeva soovi ei ole võimalik täita? Näiteks on kaks töötajat puhkusel ja sel perioodil ei ole lihtsalt võimalik anda seda vaba päeva. Kas tööandja on üldse kohustatud neid vabade päevade soove küsima?
Küsimus kerkis sellest, et ühele töötajale ei olnud võimalik tema vaba päeva soovi arvestada, sest kaks töötajat olid üheaegselt puhkusel. Töötajat sai ka ette hoiatatud, et teen oma parima, kuid võib juhtuda, et seda päeva ta vabaks ei saa. Juhtuski nii, et seda päeva töötajale vabaks ei saanud anda. Seepeale sain töötajalt ähvardavas toonis kirja, kus ta ähvardab töölt lahkuda, kuna tööandja tema vabade päevade soove ei arvestata.
Järgmise kuu graafikut koostades palun töötajatel saata ka vabade päevade soovid. Kas tööandjal kaasneb koheselt kohustus neid soove arvestada ka juhul kui mõnda vaba päeva soovi ei ole võimalik täita? Näiteks on kaks töötajat puhkusel ja sel perioodil ei ole lihtsalt võimalik anda seda vaba päeva. Kas tööandja on üldse kohustatud neid vabade päevade soove küsima?
Küsimus kerkis sellest, et ühele töötajale ei olnud võimalik tema vaba päeva soovi arvestada, sest kaks töötajat olid üheaegselt puhkusel. Töötajat sai ka ette hoiatatud, et teen oma parima, kuid võib juhtuda, et seda päeva ta vabaks ei saa. Juhtuski nii, et seda päeva töötajale vabaks ei saanud anda. Seepeale sain töötajalt ähvardavas toonis kirja, kus ta ähvardab töölt lahkuda, kuna tööandja tema vabade päevade soove ei arvestata.
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et tööandja koostab graafikud lähtudes töö korraldamise vajadusest, kuid arvestades ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks, samuti töö tegemise aja piiranguid. Tööandja peab lähtuma graafikuid koostades mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest (võlaõigusseadus § 6 ja § 7).
Töö korraldamise, sealhulgas tööaja korraldamise, eest vastutab tööandja. Sellest tulenevalt on otsustusõigus tööaja korralduse üle eelkõige tööandjal, eeldusel et tööandja arvestab kõiki seadusest tulenevaid tööaja piiranguid või muid tööaja korralduse osas töö- või kollektiivlepinguga kokku lepitud tingimusi. Tööandja on seega kohustatud tööaja korraldamisel kaaluma, kuidas saavutada kõige parem ja efektiivsem tööprotsess töötaja huve kahjustamata. Näiteks peab tööandja võimalusel arvestama töötaja soove seoses tema tervise või perekondlike kohustustega.
Seega tööandja koostab tööajakava pidades silmas ettevõtte vajadusi, samas peab ta arvestama töötaja soovidega, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja huvidega.
Tööandja võib töötajate soove küsida vabade päevade osas ja võimalusel töötajate soovidega ka arvestada, kuid töötaja peab summeeritud tööaja rakendamisel tegema tööd vastavalt tööandja poolt koostatud tööajakavale ehk graafikule. Teatavaks tehtud graafikut saab muuta poolte kokkuleppel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on õigust saada puhkust enne dekreeti?17.12.2015
Tere,
Olen rase ja haiguslehel (ei ole võimalust üle viia kergemale tööle). Sünnituskuupäev on 12.05. Dekreet lõpeb vist 21.07.2016.a. Kas mul on õigust saada 2016.a eest puhkust ja kuidas see arvutakse (mitu päeva, kui põhipuhkus on 28 päeva)? Tahaks saada seda pärast lapsehooldusepuhkust, aga tööandja ütles - oled haiguslehel ja saada puhkust ei ole õigust. Kuidas siis nii?
Olen rase ja haiguslehel (ei ole võimalust üle viia kergemale tööle). Sünnituskuupäev on 12.05. Dekreet lõpeb vist 21.07.2016.a. Kas mul on õigust saada 2016.a eest puhkust ja kuidas see arvutakse (mitu päeva, kui põhipuhkus on 28 päeva)? Tahaks saada seda pärast lapsehooldusepuhkust, aga tööandja ütles - oled haiguslehel ja saada puhkust ei ole õigust. Kuidas siis nii?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 1 järgi antakse põhipuhkust töötatud aja eest, st puhkuse saamine on sõltuvuses töötatud ajast ehk puhkust antakse tööpanuse eest. Säte laieneb kõikidele töötajatele, sealhulgas rasedatele. Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. See on üldine puhkuseõiguslik põhimõte.
TLS § 69 lõige 7 sätestab isikute nimekirja, kellel on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal. TLS § 69 lg 7 alusel on naisel õigus nõuda põhipuhkust vahetult enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust. Põhipuhkuse nõue tähendab kogu puhkuse nõuet, kui pooled ei lepi kokku puhkuse osadena andmises ehk teisiti öeldes raseda jaoks kehtib soodustav tingimus, mille kohaselt tal on õigus TLS § 69 lg 7 alusel valida puhkust talle sobival ajal täies ulatuses. Soodustingimust saab kohaldada üksnes siis, kui rasedal on selle kalendriaasta eest (või eelmiste aastate eest) puhkus või selle osa kasutamata.
Seega saate 2016. aastal ära kasutada, kas kogu 2016. a põhipuhkuse (sel juhul kasutate puhkust ette) või ainult väljateenitud osa.
Rasedus- ja sünnituspuhkusel ning töövõimetuslehel viibimise aeg arvestatakse põhipuhkuse õigust andva aja hulka (TLS § 68 lg 2). Samas lapsehoolduspuhkuse aeg ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei lähe, st nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni.
Väljateenitud puhkusepäevade arvutamiseks on järgmine valem: töötatud kalendripäevad aastas (01.01 kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpp) jagada 365 või 366-ga (s.o. kalendripäevad aastas) korrutada 28 (TLS järgi ettenähtud põhipuhkuse minimaalne kestus).
Kui töötaja lahkub töölt enne ärakasutatud põhipuhkuse päevade väljatöötamist, on tööandjal õigus töötaja eelneva nõusolekuta puhkusetasu nende kuude eest tema lõpparvest kinni pidada. Kui lõpparvet ei ole, siis tuleks nõudega töötaja vastu pöörduda töövaidlusorganisse.
Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Puhkuse kasutamise ajaks tuleb töövõimetusleht lõpetada. Ei saa korraga kasutada põhipuhkust ja olla töövõimetuslehel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas korteri müügilt tuleb maksta tulumaksu, kui sai seal 15 aastat elatud ja mõned aastad on nüüd lapsed seal elanud?17.12.2015
Tere
Abielupaar sai nõuka ajal korteri, milles elati ca 15 aastat ning peale seda koliti mujale. Sellest ajast peale on korteris vahelduva eduga elanud nende lapsed. Viimased 2 aastat on korter hoopiski tühi. Nüüd oleks plaan korterit müüa, kas sellele tehingule rakendub hiljem tulumaks või seda saab vaadata ikkagi kui oma kodu müüki?
Tänud
Abielupaar sai nõuka ajal korteri, milles elati ca 15 aastat ning peale seda koliti mujale. Sellest ajast peale on korteris vahelduva eduga elanud nende lapsed. Viimased 2 aastat on korter hoopiski tühi. Nüüd oleks plaan korterit müüa, kas sellele tehingule rakendub hiljem tulumaks või seda saab vaadata ikkagi kui oma kodu müüki?
Tänud
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas 2 aasta nõue sissekirjutusel on ikka kehtiv, et müügi korral ei peaks maksma tulumaksu?17.12.2015
Tere
Abikaasa sissekirjutus ja elukoht oli 2014. aasta detsembrini (üle 30 aasta) korteris, mis oli soetatud kolhoosi osakute eest. Hetkel on korter veel tema omandis, aga minu sissekirjutusega. 2015-st aastast on abikaasa sissekirjutus maaelamus, samuti tema omand. 2016. aastal saame pärandina abikaasaga kahe peale elamu linnas.
Kui tahame müüa osakutega saadud korterit 2016 aastal, siis kas abikaasa kui omanik peab sellelt tulumaksu maksma? Veel müües 2016 aastal ka pärandina mõlemale saadud elamu, kas peame sellelt tulumaksu maksma? Kui näiteks kokkuleppeliselt müün ainult mina? On 2 aasta nõue sissekirjutusel ikka kehtiv, et olla tulumaksuvaba?
Abikaasa sissekirjutus ja elukoht oli 2014. aasta detsembrini (üle 30 aasta) korteris, mis oli soetatud kolhoosi osakute eest. Hetkel on korter veel tema omandis, aga minu sissekirjutusega. 2015-st aastast on abikaasa sissekirjutus maaelamus, samuti tema omand. 2016. aastal saame pärandina abikaasaga kahe peale elamu linnas.
Kui tahame müüa osakutega saadud korterit 2016 aastal, siis kas abikaasa kui omanik peab sellelt tulumaksu maksma? Veel müües 2016 aastal ka pärandina mõlemale saadud elamu, kas peame sellelt tulumaksu maksma? Kui näiteks kokkuleppeliselt müün ainult mina? On 2 aasta nõue sissekirjutusel ikka kehtiv, et olla tulumaksuvaba?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Mida teha kui võlgnik ei maksa töövaidluskomisjoni otsusele vaatamata meile palkasid välja?16.12.2015
Tere,
Mõned palgad on meil saamata, Töövaidluskomisjoni otsuse järgi pidi võlgnik meile palgad välja maksma. Kas peame kohtusse pöörduda või ootama likvideerimist? Kas on võimalik saada oma võlad kätte, ise elame Tallinnas, töötasime Tallinnas, ettevõte on Narvast.
Mõned palgad on meil saamata, Töövaidluskomisjoni otsuse järgi pidi võlgnik meile palgad välja maksma. Kas peame kohtusse pöörduda või ootama likvideerimist? Kas on võimalik saada oma võlad kätte, ise elame Tallinnas, töötasime Tallinnas, ettevõte on Narvast.
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse täitmisega tegeleb kohtutäitur, kes saab võlgniku suhtes rakendada sunnimeetmeid lahendi täitmise tagamiseks. Seda, millised on töötajate väljavaated täiemenetluse raames raha kättesaamiseks, tuleks töötajatel arutada menetlust läbiviiva kohtutäituriga, nt palute ülevaadet toimingutest, mis on teostatud või mida oleks võimalik teha.
Seega saate kohtutäituri poole pöörduda (http://www.kpkoda.ee/ ). Selleks, et kohtutäitur saaks hakata nõudma otsuse täitmist, peab otsusel olema jõustumismärge. Jõustumismärke otsusele lisamiseks tuleb esitada taotlus otsuse teinud töövaidluskomisjonile.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas korteriühistu koridoriosa võõrandamiseks ühele korteriomanikule peab olema 100 % korteriomanike nõusolek?16.12.2015
Tere!
Korteriühistu tahab võõrandada kaasomandis olevat ühisosa teisele KÜ liikmele. Võõrandatav osa oleks mõne m2 suurune koridor, mille abil saaks ostja enda korteriomandi reaalosa suurendada. Võimalik võõrandatav osa ei kahjusta teiste korteriomanike kaasomandi kasutamist ja valdamist (ala on peaaegu privatiseeritud ja uksega eraldatud, sestap keegi teine omanik seda ei kasuta). Miks KÜ tahab võõrandada? KÜ arutelu ja analüüsi tulemusena (mitmed ehituseksperdid on majale vaatluse teostanud ja oma hinnangu andnud), leidsime, et maja olulised osad ja kandvad konstruktsioonid on piisavalt halvas seisus ja need vajavad kohest renoveerimist (põrandad võivad korterites sisse kukkuda). Kuna KÜ-l on raskusi renoveerimistööde finantseerimisega (pank ei anna laenu, maja kindlustada ei saa, maja pole muinsuskaitse all), on ainus võimalus võõrandada kaasomandist osa. Saadud tuluga finantseeriksime parendustöid, et ennetada võimalikke raskeid tagajärgi. Võõrandamisega on üks halb lugu - nimelt pole üks omanik nõus sellise tehinguga ja tänasel päeval seisab kogu progress ühe isiku taga (4 omanikku nõus ja 1 vastu), kes takistab kaasomandi hooldus- ja parendustööde teostamist oma seisukohaga.
Kas sellises olukorras on vajalik 100% kaasomanike nõusolekut või piisab 2/3-st?
Korteriühistu tahab võõrandada kaasomandis olevat ühisosa teisele KÜ liikmele. Võõrandatav osa oleks mõne m2 suurune koridor, mille abil saaks ostja enda korteriomandi reaalosa suurendada. Võimalik võõrandatav osa ei kahjusta teiste korteriomanike kaasomandi kasutamist ja valdamist (ala on peaaegu privatiseeritud ja uksega eraldatud, sestap keegi teine omanik seda ei kasuta). Miks KÜ tahab võõrandada? KÜ arutelu ja analüüsi tulemusena (mitmed ehituseksperdid on majale vaatluse teostanud ja oma hinnangu andnud), leidsime, et maja olulised osad ja kandvad konstruktsioonid on piisavalt halvas seisus ja need vajavad kohest renoveerimist (põrandad võivad korterites sisse kukkuda). Kuna KÜ-l on raskusi renoveerimistööde finantseerimisega (pank ei anna laenu, maja kindlustada ei saa, maja pole muinsuskaitse all), on ainus võimalus võõrandada kaasomandist osa. Saadud tuluga finantseeriksime parendustöid, et ennetada võimalikke raskeid tagajärgi. Võõrandamisega on üks halb lugu - nimelt pole üks omanik nõus sellise tehinguga ja tänasel päeval seisab kogu progress ühe isiku taga (4 omanikku nõus ja 1 vastu), kes takistab kaasomandi hooldus- ja parendustööde teostamist oma seisukohaga.
Kas sellises olukorras on vajalik 100% kaasomanike nõusolekut või piisab 2/3-st?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
1) vastavate tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve;
2) vastava tahteavalduse on andnud vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest;
3) võõrandamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele võõrandamise ajahetke seisuga;
4) võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks.
Juhul, kui korteriomanik nõusolekut sellegi poolest ei anna, siis on korteriühistul õigus pöörduda kohtusse, paludes nõusolekut kohtuotsuse alusel.
Vastuses kirjeldatud regulatsioon on toodud korteriomandiseaduse paragrahvis 8 primm.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas eksabikaasa pärast lahutust välja kirjutada kui ta ei ole nõus?15.12.2015
Tere!
Kuidas toimida edasi? Lahutus jõustub paari nädala pärast. Abikaasa on minu juurde sisse kirjutatud ja pole nõus väljakirjutamisega. Kuidas edasi toimida, soovin uue kaaslasega uut elu alustada.
ette tänades
Kuidas toimida edasi? Lahutus jõustub paari nädala pärast. Abikaasa on minu juurde sisse kirjutatud ja pole nõus väljakirjutamisega. Kuidas edasi toimida, soovin uue kaaslasega uut elu alustada.
ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeldan, et Teie probleemiks ei ole mitte asjaolu, et peatselt endine abikaasa on Teile kuuluvale elamispinnale nö sisse kirjutatud, vaid see, et ta ei nõustu Teie elamispinnalt lahkuma. Nö sissekirjutus ei tähenda seda, et tal oleks seaduslik õigus Teie eluaset oma elamispinnana kasutada, seega Teie poolt tema sissekirjutuse tühistamine probleemi ei lahenda.
Kui endine abikaasa ei nõustu vabatahtlikult Teie elamispinnalt lahkuma, tuleb valduse vabastamiseks pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand