Õigus

LP Pöörduja

Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töölepingu seaduse § 47 lg 2 kohaselt on tööandjal kohustus anda töötajale 30-minutiline vaheaeg vähemalt 6-tunnise töötamise järel.
Tavapäraselt lõunavaheaega ei arvata tööaja hulka, kui töötaja saab seda kasutada oma äranägemisel ja võib töökohast lahkuda. Kui aga töö iseloomu tõttu ei ole võimalik lõunavaheaega reaalselt kasutada ja töö juurest lahkuda, siis arvestatakse see aeg tööaja hulka.

Lisaks eeltoodud tööpäevasisesele vaheajale peab tööandja Töötervishoiu-ja tööohutuse seaduse § 9 lg 3(1) kohaselt võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul.

Samas seadusega ei ole reguleeritud tööpäevasiseste puhkepauside kestust ja andmise sagedust, vaid nende vajadus peaks selguma riskianalüüsi tulemuste põhjal koostatud tegevuskavas. Puhkepauside andmise täpne kord peaks aga olema sätestatud ettevõtte tööajakorralduses (töökorralduse reeglid, tööajakava).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Karistusega kaasnevad õiguslikud tagajärjed rakenduvad alates karistust ettenägeva otsuse jõustumisest. Väärteoasjas tehtud otsus jõustub kaebetähtaja (15 päeva) möödumisel, kui kaebust ei ole esitatud. Ka juhtimisõiguse keelu tähtaja pikkust tuleb arvutada otsuse jõustumisest.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 147 lg 3). Seega on sõiduõpetaja nõue suure tõenäosusega aegunud.

Samuti peab võlausaldaja olema suuteline tõendama, et tal on võlgniku vastu nõue.

Standardi EVS 613:2001 "Liiklusmärgid ja nende kasutamine" kohaselt peab märkidega antav teave olema loetav ja nähtav nii valge kui ka pimeda ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud. Liiklusmärgid 36 kehtivaid ainult sellel teepoolel, kuhu need on paigaldatud. Seega saab väita, et kui paremale poole teed on paigaldatud liiklusmärk 362 seljaga läheneja poole, siis ei ole liiklusmärgiga antav teave loetav ja nähtav sellele liiklejale, kes parempoolse liikluse kohaselt sõidutee paremal poolel liiklusmärgile läheneb. Seega on problemaatiline ka selliselt paigaldatud liiklusmärgi nõude rikkumist juhile ette heita.

Iseküsimus on, kuidas tõlgendavad juhi hoolsuse määra ametnikud ja kohus. Tupiktänava korral on juhusliku läbisõitja olemasolu küllaltki vähetõenäoline. Mis jätab tõepoolest ruumi ka selliseks tõlgenduseks, millele küsimuses on viidatud.

Tere!

Elatise maksmise summa suurus oleneb sellest, kas ning millises summas on kohus Teilt elatise välja mõistnud. Kui kohus on eelnevalt elatise välja mõistnud, siis võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla elatise miinimummäära. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib (Riigikohtu lahend 3-2-1-165-13). Kohtud on pidanud võimalikuks ka olukorda, kus mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust piisavalt ja elatist ei tulegi välja mõista. Kui praegusel hetkel on kohus isalt elatise välja mõistnud ning isa leiab, et väljamõistetud elatis on ebamõistlikult suur, peaks kindlasti pöörduma kohtu poole selle vähendamiseks. Seni, kuni ei ole taotletud elatise vähendamist, on kohustus maksta kohtu poolt kindlaksmääratud summat.

Üldiselt aga oleneb elatise suurus lapse vajadustest, mistõttu pole praegu võimalik hinnata, millises summas peaks seda maksma. Kui vanemad omavahel kokkuleppele ei jõua ning vanem pöördub nõudega kohtu poole, on vastuväitena võimalik kasutada argumenti, et laps viibib olulise osa ajast teise vanemaga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 57 kohaselt on töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja iga-aastane põhipuhkus 35 kalendripäeva. Teil, kui töövõimetuspensionäril, on õigus saada kalendriaastas 35 kalendripäeva põhipuhkust, ehk siis tegemist ei ole tavalisele, 28-kalendripäevasele puhkusele liidetud 7-päevase lisapuhkusega, vaid tervikliku põhipuhkusega. Seda vaatamata sellele, et tavapärast 28-kalendripäevast põhipuhkust ületavad 7 kalendripäeva hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

TLS § 68 lg 5 alusel tuleb põhipuhkust kasutada kalendriaasta jooksul. Töötaja peab igal kalendriaastal oma põhipuhkuse (Teil 35 kalendripäeva) välja võtma täies ulatuses. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks Teie käesoleva 2015.a. kalendriaasta pikendatud põhipuhkus (35 kalendripäeva) aegub 01.01.2017.a. Seega saate Te selle aasta puhkuse kasutamata osa (7 kalendripäeva) kasutada 2015.a. detsembris ning veel terve 2016.a. jooksul. Pärast seda on põhipuhkus aegunud. 2014.a. kasutamata puhkust 2016.a. enam kasutada ei saa.

Seega, puhkust on võimalik järgmisesse aastasse üle viia, kuid ainult juhul, kui tegemist on kasutamata jäänud puhkuseosaga. Kasutamata jäänud puhkuseosa all peetakse silmas puhkust, mille väljavõtmist on takistanud kas ettevõtte hädavajadusest või töötaja isikust tulenev oluline põhjus, ehk siis asjaolud, millised on vastavalt sätestatud TLS § 69 lõigetes 5 ja 6.

TLS § 71 järgi tuleb kasutamata jäänud puhkus töösuhte lõppedes töötajale rahas hüvitada. Kasutamata jäänud puhkuse hüvitamisel peab tööandja arvestama TLS § 68 lõikes 6 sätestatud puhkuse aegumise kohta käivat regulatsiooni, ehk siis töötajale hüvitatakse ainult tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus. Töösuhte kestuse ajal ei ole puhkuse rahas või muudes hüvedes hüvitamine lubatud (TLS § 70 lõige 3).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Selline võimalus on Teil olemas – seadus ei piira, kellele võib kinkelepinguga omandit üle anda. Kuna aga korteri kinkimisega kaasnevad omandajal täiendavad kohustused, on kinkelepingu sõlmimisel vajalik lapse eestkostja ehk reeglina tema vanema nõusolek. PKS § 185 lg 1 kohaselt valitseb vara, mille eestkostetav ehk alaealine laps on kinkena saanud, eestkostja kinkelepingus sisalduvate korralduste kohaselt. Kuni lapse täisealiseks saamiseni valitsevad lapse vara tema vanemad lapse huvide kohaselt.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

6-tunnise töötamise kohta peab töötajale olema garanteeritud vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg. TLS § 47 lg 2 kohaselt on kokkulepe, mille kohaselt sellist tööpäevasisest vaheaega pole ette nähtud, tühine. Eelnevast tulenevalt ei ole töötajal võimalik vaheajast keelduda ning selle võrra varem töölt lahkuda. Tööpäevasisese vaheaja eesmärgiks on töötaja töövõime taastumine ning seetõttu pole TLS § 47 vastaseid kokkuleppeid võimalik sõlmida, kuna need ei vasta töölepinguseaduse eesmärgile.

Teie poolt väljatoodud kodukorra kohaselt on lõunapausiks ette nähtud 1 tund ning seega kestab tööpäev 8 tundi. Kokkuleppel tööandjaga oleks Teil võimalik lõunapausi poole tunni võrra vähendada ning seega vastavalt pool tundi varem töölt lahkuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töötaja peab oma kohustusi täitma vastavalt töölepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Heas usus käitumine tähendab, et töötaja täidab kohustusi tööandja huvisid arvestades ning väldib oma tegevusega tööandja kahjustamist. Töötaja peamised kohustused on sätestatud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lõikes 2. Tulenevalt TLS § 15 lõike 2 punktist 7 peab töötaja viivitamata teavitama tööandjat töötakistusest. Selliseks töötakistuseks võib piltlikult olla ka eelmise vahetuse töötaja poolt tööülesannete täitmata jätmine, mistõttu ei saa järgmise vahetuse töötaja korralikult täita omi otseseid tööülesandeid.

Võite oma kaastöötajaga vesteldes jagada mõtteid tööülesannete täitmisest ja viidata jutuajamises tekkinud probleemidele. Kui vestlus tulemusi ei anna, siis oleks mõistlik teavitada kujunenud olukorrast oma vahetut juhti, kes siis tööandja esindajana peaks võtma vastavad abinõud (vestlus töötajaga, võimalik hoiatus) tarvitusele.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, korteriomandite valitsemist reguleeriv seadusandlus ei tunne majavanema instituuti. Küsimuses kirjeldatud teemasid lahendavad korteriomanikud üldkoosoleku otsuse ja/või kokkuleppe alusel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ