Õigus

Tere! Millised õigused on minul oma endisele abikaasale kuuluva firma varadele, kui ta registreeris oma osaühingu neli päeva enne abiellumist. On sinna reinvesteerinud enamuse ühiselu aastate jooksul saadud tulust?

Tere,
Kas alaealiselt isalt, kes ise alles õpib ja kellel puuduvad sissetulekud, on võimalik nõuda elatisraha 195 eurot kuus? Kas kohus võib määrata sellistel tingimustel lapse kasuks ka väiksema summa, kuna isa on ülalpeetav?

Mulle kuuluv laenuga korter on põhimõtteliselt ainuke varanatuke, mis hinge taga. Tahaks teada, et kui abielluksin mehega, kellega on pika-ajaline kaugsuhe, kas siis teoreetiliselt on võimalus, et minu lapsed jääksid ka sellest osaliselt ilma, kui minuga ja mehega peaks juhtuma näiteks autoavarii vms. kole juhtum, kus mina sureksin enne teda. Sellisel juhul oleks tema minu pärija ja saaks poole korteri omanikuks ning kui ka temaga juhtuks seejärel halvim, siis tema järel pärivad ju tema lapsed. Ehk siis minu 2-toal. korter, mis on kodu minu alaealisele lapsele, läheb nö. pooleks, st. mehe osa automaatselt tema lastele ja minu lapsed peaksid siis "nende osa" välja ostma või panema korteri müüki? Väga kurb variant, arvestades, et mehel on rohkem kinnisvara ja maid ja metsi jne. Et kas minu kodu, millesse on pandud hakkama ka lapsepõlvekodu ja pangalaen, peab minema jagamisele inimeste vahel, kellel ei peaks sellele üldse õigust olema? Ette tänades,

Abikaasad on elanud koos üle 50 aasta, neil on ühine vara - korter ja kummalgi ka veidi raha pangas. Üks abikaasadest sureb. Neil on 2 last, kellest üks juba aastaid tagasi hukkus. Hukkunud lapsel on praeguseks 3 täiskasvanud last. Kuidas jaotub pärand kui testamenti pole? Ja kas lapselastel, kes asuvad oma surnud vanema asemele, on õigus koheselt nõuda allesjäänud vanavanemalt oma pärandiosa väljamaksmist? See paneks vanainimese väga raskesse ja keerulisse olukorda.

Kohtu poolt on laste isale määratud elatis, kohtuotsus on jõustunud ja sellele käib juba ka täitemenetlus. Kuna laste isa lahkus omal soovil töölt ja suur tõenäosus on, et temalt elatis niipea tulema ei hakka, tahan kaevata kohtusse võlgniku ema (laste vanaema). Kuidas seda teha ja kas see, et isa enda kohta täitemenetlus käib, ei sega tema ema kohtusse andmist?

Tere
Palun informatsiooni koondamisraha kohta. Olin kuupalgaline, aga kui sain peale mitmekordset meeldetuletust
palgatõendi, mille peal koondamisraha välja toodud päevadega ja loomulikult oli see väiksem kui kuutasu. Koondamisraha laekus ka üle nädala hiljem. Kui palju on viivistasu koondamisrahade mitte tähtajaks laekumisel?

Tere,
Me oleme juba 5 aastat abielus ja meil on lahusvara ning nüüd tahan osta korterit. Kui mina ostan ja see on minu nimel, siis see on minu vara.
Mis saab siis, kui mu abikaasal on võlad ja neid hakatakse
kohtu teel välja nõudma, kas siis minult võetakse korter ära või minnakse mu õdede, vendade ja vanemate kodude kallale või
nõutakse minult kõik sisse?
Ma pole kuskilt selle kohta infot leidnud.Tänan vastamast

Tere, Mehega on 2 alaelaist last, elame vabaabielus, samal elamispinnal, mis kuulub laste emale ja kuhu on sisse kirjutatud laste ema koos lastega. Lapse isa on töötu, saab töötu abiraha kuskil 500 eurot, millest annab elamiskuludeks 200 eurot, ülejäänud raha kulub tema laenumaksetele, hobidele jne. Kas mul on õigus nõuda töötult inimeselt kahele lapsele kohtulikult miinimumelatist, kui elame olude sunnil samas korteris?

Tere
Kuna küsimuse esitamise järjekorrad on pikad, kasutan juhust ja küsin mitu küsimust korraga. Paluksin väga ka vastuseid, mitte seadusepunkte.
1. Kui riik maksab lapsele ise elatist lapse bioloogilise vanema eest (on päevakorras seadus, mille vastu võtmisel hakkaks riik ise vanema eest igakuist elatist maksma ja nõuaks selle hiljem vanemalt ise tagasi), kas lapsel tekib suureks saades kohustus oma "rongaisa" üleval pidada või saab ta sellest kohustusest vabaneda tõendades, et bioloogiline isa ise pole talle elatist maksnud vabatahtlikult ja riik on teinud seda tema eest?

2. Soov oleks lapse elatise summat suurendada, selleks tuleb esitada suurendamise hagi kohtusse. Kuid kas on võimalik, et kohus siiski ei suurenda elatist? (suurendamissoov on seadusest tulenev miinimum lapsele tagada, hetkel on kehtiv 2010.a määrus, kus kompromissina on määratud 100€ lapsele). Toona rõhus lapse isa oma töötusele ja kohtunik oli väga "isasõbralik", hoolimata ema püüdlustest ja tõenditest sunniti peale kompromiss. Väga ebameeldiv kogemus on ja tahakski teada, kuidas tuleks esitada avaldus, et saaks lapsele seadusest tuleneva miinimumi siiski tagada. Ka 5.a hiljem väidab lapse isa end töötu olema? Kas on üldse lootust lapsele seaduse järgne võrdsus tagada? Lapse isa toob veel välja elukaaslase ja tolle laps ülevalpeetavatena.

3. Kuidas käituda kui lapse isa ei maksa kohtumäärusest tulenevat elatist. Ka kohtutäitur ei ole suutnud aastaid isalt elatist saada. Pole töökohta, vara. Kuigi elab üürikorteris (väidetavalt), omab autot (ju siis kellegi teise nimel), käib välismaa reisidel (ka viisat nõudvatel).
Kuidas saaks maksuamet sellise isiku liistudele võtta, kes mustalt töötab ja riigile makse ei maksa?

4. Kuidas on võimalik, et riik annab elatisvõlgnikule viisa? Miks ei vaadata elatisvõlgnike nimekirju ega sunnita võlgu tasuma, selle asemel antakse viisa küsimusi esitamata. Kust saab elatisevõlgnik reisiraha kui lapsele elatist tasuda ei suuda, riigi silmis on varatu, töötu?

5. On paika pandud ka suhtluskord. Kas emal on õigus (või vaadatakse sellele väga viltu) keelata või takistada lapse isal lapsega kohtumast, kui lapse isa elatise kohtumäärust ei täida.
Tekib jõuetus, et mitte kuidagi ei suuda seaduslikult ja tõhusalt lapsele elatist saada ja ise peab sealjuures hea näoga suhtluskorramäärust täitma. Tekib tahtmise samuti vilistada selle määruse peale, miks vaid üks osapool peab olema seaduskuulekas? Millised on kohtulahendid sellises olukorras kui vanem on takistanud suhtlust tulenevalt isa mittemaksmisest?

Paluks väga Teie teadmistel ja kogemustel põhinevaid vastuseid.

Suured tänud ette!

Tere
Majas on moodustatud korteriühistu. Nõukaajal ehitas igaüks kes tahtis hoovi peale omale kuuri, kus siis tänaseni igasugust träni hoitakse. Kuurid on ebaseaduslikult püstitatud, varisemisohtlikud ja linnavalitsus nõuab nende lammutamist. Nüüd osad nö kuuriomanikest nõuavad, et KÜ lammutaks kuurid ja ehitaks uued. Kas on võimalik kuuride lammutamist ja oma sodi äraviimist nõuda nende sarade nö omanikelt või on nii, et ühisomand ja kõik majaelanikud peavad selle ürituse kinni maksma? Ja kelle pädevuses on otsustada uute kuuride ehitus - kas korteriomanike või korteriühistu? Kas kuuride ehituseks kinnistule (kus seaduslikult ei ole kunagi kuure olnud) on vajalik kaasomanike kokkulepe või saab selle otsustada KÜ koosolekul enamuse nõusolekul? Lisan veel, et põhikütteallikana kasutab puitu vaid väga väike osa korteriomanikest ja painipaiga puude hoidmiseks on võimalik tekitada ka näiteks maja keldrisse, mis tühjana seisab.

Tänan ette vastuse eest!