Õigus
Küsimus: Kas 9-korruselise kortermaja katusel tohib liikuda, et seal näiteks riideid kuivatada?19.11.2015
Soovin teada, kas kortermaja (9-korruseline) katusel on lubatud liikuda?
Puuduvad otsesed piirded, mis kukkumist katuselt takistaksid. Antud juhul soovitakse katusel oma riideid kuivatada, mida on varasema halduri/juhatuse ajal kindel seltskond teinud. Uus juhatus aga on säärase toimingu keelanud turvalisuse põhjustel, mille tõttu soovitakse konkreetset seadust, mis säärast tegevust ning katusel iseseisvalt liikumist keelaks.
Puuduvad otsesed piirded, mis kukkumist katuselt takistaksid. Antud juhul soovitakse katusel oma riideid kuivatada, mida on varasema halduri/juhatuse ajal kindel seltskond teinud. Uus juhatus aga on säärase toimingu keelanud turvalisuse põhjustel, mille tõttu soovitakse konkreetset seadust, mis säärast tegevust ning katusel iseseisvalt liikumist keelaks.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
1. ehitusseadustiku § 8 - ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale.
2. ehitusseadustiku § 16 lg 2 - ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt.
3. korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 1 - korteriomanik on kohustatud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
4. korteriomandiseaduse § 10 lg 2 - korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu saab osaleda võlgniku korteri müügi oksjonil ja mis tingimused selleks peavad olema täidetud?19.11.2015
Elektroonsel enamapakkumisel pole kohtutäituril õnnestunud juba aasta müüa võlgniku korterit. KÜ soovib ise korterit osta, et siis traditsioonilisel moel proovida müüa. Kas korteriühistu saab osaleda oksjonil ja mis tingimused selleks peavad olema täidetud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Soovitan ühe alternatiivse lahendusena kaaluda korteriomaniku suhtes pankrotimenetluse algatamist, millel on võrreldes kohtutäituri poolt läbiviidava täitemenetlusega terve rida eeliseid, mis tagavad korteriühistu õiguste tugevama kaitse.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes vastutab kui korteritele on esitatud väiksemad arved, kui maja tervikuna pidi maksma?19.11.2015
Kui raamatupidamine on esitanud korteri omanikele (2013a) väiksemaid arveid kui sisseostetud arved, siis kas selle eest vastutab, kas KÜ juhatus või raamatupidamiseteenust osutav firma (kirjavahetus puudub miks nad seda tegid). Nt. kui küttearve oli 3000€ siis raamatupidaja jagas korterite peale ära 2400€ 600 jäi õhku. Kas nõue peaks olema KÜ juhatuse poole või raamatupidamisteenuse osutajale?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda isalt miinimumist suuremat elatisraha?19.11.2015
Kas mul on õigus nõuda isalt suuremat elatisraha, laps on 2-aastane? Ise veel tööl ei käi, tööle lähen kui laps on 3-aastane. Elame üürikorteris. Lapse isa töötab Soomes. Hetkel maksab miinimumi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse igakuised vajadused on suuremad kui 390 eurot, on põhjendatud taotleda kehtivast miinimumist suuremat elatisraha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa peab ka minu eest hoolitsema, kuna püüan tööd leida ja see ei ole lihtne?19.11.2015
Tere, Elasime mehega üle kolme aasta koos, abielus polnud, aga koosoelust on ühine laps, aasta ja üheksa kuune hetkeseisuga. Enne rasedust olin tööl tähtajalise lepinguga, mis lõppes automaatselt dekreeti jäädes, seega peale lapsehoolduspuhkust töökohta, kuhu naasta, pole. Peaksin alustama nullist tööotsingutega. Laps hakkas septembri keskpaigast lasteaias käima ja alles harjub lasteaiaga, kuskil nädala jagu on alles terve päeva lasteaias olnud (8.30-16.00). Kuna aga mehega lahku läksime, ja lapse hooldusõigus on 50/50, lubas lapse eest hoolt kanda ja olemas olla. Kokkuleppena kannab 195.- elatusraha lapsele iga kuu 10.ndaks kuupäevaks. Aga kas ta peaks ka mind toetama, kuni endale jalad alla saan ja töö leian, sest hetkel on minu ainsaks sissetulekuks 83 eurot (peretoetus) ja tööd leida üsna keeruline, kuna laps lasteaiaga alles harjumas ja tihti haige ning hoidjat võtta ka kuskilt pole (puuduvad rahalised võimalused ja vanavanemad töötavad).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse kohaselt lasub lapse isal lapse ema suhtes ülalpidamiskohustus siis, kui ema ei ole võimeline lapse eest hoolitsemise tõttu endale ise sissetulekut teenima – sellises olukorras on emal õigus nõuda lapse isalt ülalpidamist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Kuivõrd laps käib juba lasteaias ja Teil oleks iseenesest võimalik töötada (töökoha olemasolul), on vaieldav, kas lapse isal on Teie suhtes hetkel ülalpidamiskohustus või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtus suhtlemiskorra kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka lapse soove?19.11.2015
Tere,
senise omavahelise kokkuleppe alusel lapse isaga, on kooliskäiv laps temaga kahel päeval nädalas. Lisaks kohtumised nädalavahetustel ja pühadel (nt jõuluõhtu) eelneval läbirääkimisel. Nüüd nõuab isa lisaks kahele päevale nädalas ka regulaarselt kahte nädalavahetust kuus. Laps läheb aga vastumeelselt isa juurde juba praegustel kokkulepitud aegadel (näiteks nutab eelmisel õhtul ja ütleb, et ei taha jälle minna). Lapse isa on arvamusel, et mina mõjutan last, nõuab kokkulepetest kinnipidamist isegi lapse haiguse korral ja on solvunud, kui haige laps eelistab haiguse perioodil ema juures olekut. Viimati ei võtnud isa lapsega sel juhul nädala jooksul kordagi ühendust. Kuidas sellisel juhul toimida, kas oleks mõistlikum kohtus kokku leppida konkreetne suhtlemiskord ja kas sealjuures võetakse arvesse ka lapse soove/huve?
senise omavahelise kokkuleppe alusel lapse isaga, on kooliskäiv laps temaga kahel päeval nädalas. Lisaks kohtumised nädalavahetustel ja pühadel (nt jõuluõhtu) eelneval läbirääkimisel. Nüüd nõuab isa lisaks kahele päevale nädalas ka regulaarselt kahte nädalavahetust kuus. Laps läheb aga vastumeelselt isa juurde juba praegustel kokkulepitud aegadel (näiteks nutab eelmisel õhtul ja ütleb, et ei taha jälle minna). Lapse isa on arvamusel, et mina mõjutan last, nõuab kokkulepetest kinnipidamist isegi lapse haiguse korral ja on solvunud, kui haige laps eelistab haiguse perioodil ema juures olekut. Viimati ei võtnud isa lapsega sel juhul nädala jooksul kordagi ühendust. Kuidas sellisel juhul toimida, kas oleks mõistlikum kohtus kokku leppida konkreetne suhtlemiskord ja kas sealjuures võetakse arvesse ka lapse soove/huve?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemad omavahel suhtlemiskorras kokkuleppele ei saa, tuleb pöörduda vastava avaldusega kohtu poole. Eelnevalt võiks siiski üritada kokkulepet sõlmida ka lastekaitsespetsialisti vahendusel, kohus peaks olema viimane variant, kuhu oma murega pöörduda.
Kui tegemist on juba koolilapsega, kes on tõenäoliselt võimeline oma soove selgesti väljendama, võetakse suhtlemiskorra kindlaksmääramisel arvesse ka tema arvamust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millal lõpetatakse tööleping kui mõned päevad pärast lahkumisavalduse esitamist jäin haiguslehele?19.11.2015
Tere!
Kirjutasin lahkumisavalduse, kuid mõned päevad hiljem olin sunnitud jääma haiguslehele. Kui haigusleht ületab avaldusel märgitud kuupäeva, kas siis tööandjal on ikkagi õigus töösuhe lõpetada või lükkub see nii kauaks edasi, kuni lõppeb haigusleht? Ja kui haiguslehe ajal siiski lõpetatakse töösuhe, kas siis nende päevade eest, mis ma olen peale töölepingu lõpetamist edasi haiguslehel, makstakse ka hüvitist või ainult selle ajani, mil mul oli kehtiv tööleping?
Tänan vastamast!
Kirjutasin lahkumisavalduse, kuid mõned päevad hiljem olin sunnitud jääma haiguslehele. Kui haigusleht ületab avaldusel märgitud kuupäeva, kas siis tööandjal on ikkagi õigus töösuhe lõpetada või lükkub see nii kauaks edasi, kuni lõppeb haigusleht? Ja kui haiguslehe ajal siiski lõpetatakse töösuhe, kas siis nende päevade eest, mis ma olen peale töölepingu lõpetamist edasi haiguslehel, makstakse ka hüvitist või ainult selle ajani, mil mul oli kehtiv tööleping?
Tänan vastamast!
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Haiguslehe ajal töösuhte lõpetamine keelatud ei ole. Samuti ei pikenda haigusleht ülesütlemise tähtaega vaid leping lõpeb ülesütlemisavalduses märgitud kuupäeval ka siis, kui töötaja haigusleht ei ole selleks hetkeks veel lõppenud.
Seega, kui töötaja esitas ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamiseks näiteks 30.11.2015, siis leping lõpeb sellel päeval, mis siis, et töötaja on haiguslehel.
Haigusraha kuulub aga väljamaksmisele kogus ulatuses, sõltumata sellest, et töösuhe juba on lõppenud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas see asi on õige, kui aasta aega peale kiiruse ületamist nüüd politsei helistab ja hakkab asja ajama?19.11.2015
Tere, Eelmise aasta juunis jäin vahele kiiruse ületamisega. Politse oli eraautoga erariietes näitas töötõendit. Kohapeal ühtegi paberit ei vormistatud ja lasti mind minema, mina aru ei saanud miks või mis sellest saab. Kiirus oli üle 61+ lubatust, eile 16.11.15 helistati politseist, et neil toimik eelmisest aastast, kus olen kiirust ületanud. Kuidas võimalik, et aasta aega hiljem helistatakse ja kohapeal ühtegi dokumenti ei tehtud, kas see asi õige?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Teatud toimingud võivad muidugi olla sellised, mis tuleb teha koheselt teo avastamise järgselt. Näiteks on selliseks dokumendiks kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mida tuleb tutvustada ka menetlusele allustatud isikule. Kui sellised dokumendid on jäänud sündmuse järgselt koostamata, võib tõusetuda küsimus võimatusest tõendada väärteo toimepanemist.
Millised dokumendid on küsimuses esitatud juhtumi puhul koostatud ja millised mitte, selgub peale politsei väidetava toimikuga tutvumist. Samas on oluline teada, et väärtegu aegub üldjuhul 2 aasta möödumisel selle lõpuleviimisest, kui puuduvad väärteo aegumise peatumise alused.
Küsimus: Kas mul on õigus "tööleping" lõpetada, kui olen töötanud kaks kuud ja töölepingut tegelikult sõlmitud ei olegi?19.11.2015
Tere,
28. september oli esimene tööpäev. Tööle asusin osalise ajaga, kuid esimesel päeval ei osanud koos ülemusega täpselt määrata, milline tuleb minu koormus. Leppisime kokku, et selle täpsustame, kui olen kuu aega töötanud. Kui kuu oli täis saanud, kirjutasin talle ja uurisin, et millal saan allkirjastada lepingu. Sellele kirjale ta ei vastanud. Vesteldes kolleegidega selgus, et ta sõlmib töötajatega käsunduslepingu ning üks kolleeg ütles, et tema ootas oma lepingut seitse kuud. Olles nüüdseks peaaegu kaks kuud töötanud, siis olen leidnud, et ei soovi seal firmas enam töötada. Küsin, et kas mul on võimalik nö leping lõpetada 25. novembriks ning millised õigused mul on kui tööandja ei soovi seda lõpetada?
28. september oli esimene tööpäev. Tööle asusin osalise ajaga, kuid esimesel päeval ei osanud koos ülemusega täpselt määrata, milline tuleb minu koormus. Leppisime kokku, et selle täpsustame, kui olen kuu aega töötanud. Kui kuu oli täis saanud, kirjutasin talle ja uurisin, et millal saan allkirjastada lepingu. Sellele kirjale ta ei vastanud. Vesteldes kolleegidega selgus, et ta sõlmib töötajatega käsunduslepingu ning üks kolleeg ütles, et tema ootas oma lepingut seitse kuud. Olles nüüdseks peaaegu kaks kuud töötanud, siis olen leidnud, et ei soovi seal firmas enam töötada. Küsin, et kas mul on võimalik nö leping lõpetada 25. novembriks ning millised õigused mul on kui tööandja ei soovi seda lõpetada?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.
Töölepingu olemasolu tõendamisel on oluline tuvastada poolte kattuvad tahteavaldused ehk tegelik soov end lepinguga siduda. Soov end siduda väljendub näiteks töötaja tööle lubamises või lepingueelsete läbirääkimiste raames peetud kirjavahetuses, millest saab järeldada, et pooled on avaldanud ühist soovi töölepingu sõlmimiseks. Töötaja kaitse on tagatud sellega, et tööandja teab, et töötaja tööle lubamine võrdub töölepingu sõlmimisega ning kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. TLS § 4 lõike 2 kohaselt eeldatakse tööülesannete täitmise alustamisel ja tööle lubamisel töösuhte olemasolu. Tõendada tuleb töösuhte puudumist või suhet muul õiguslikul alusel (eelkõige võlaõiguslikku suhet)
Erakorraliselt saab töötaja lepingu üles öelda (olenevalt asjaoludest ei saa ette teatada või etteteatamistähtaeg on lühem) üksnes mõjuval põhjusel. Põhjused võivad tuleneda töötaja isikust ja olla seotud terviseseisundi või perekondlike kohustuste täitmisega (töö jätkamist takistav haigus, haige perekonnaliikme hooldamine jms perekondlikud kohustused) või tööandjapoolsest kohustuste olulisest rikkumisest. Erakorralist ülesütlemist tuleb seega avalduses alati põhjendada ja välja tuua need asjaolud, mille põhjal töötaja leiab, et on õigustatud töölepingu erakorraline ülesütlemine üldist etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 91 lg 2 ja 3 sätestavad töölepingu erakorralise ülesütlemise töötaja poolt.
Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise leiate siit: http://www.ti.ee/est/toeoesuhted-ja-toeoevaidlus/toeoevaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toeoevaidluskomisjonile Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise leiate siit: http://www.ti.ee/est/toeoesuhted-ja-toeoevaidlus/toeoevaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toeoevaidluskomisjonile
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas selline tavaline tšekk (nagu me saame toidupoes) sobib ettevõtte raamatupidamisse?19.11.2015
Tere!
Tegin omale osaühingu. Tegelen internetis välismaalt riiete tellimisega ja siin müümisega. Sain oma esimese kauba kätte. Arve tuli mulle meiliga lihtkirjas, kus oli välja toodud makse saaja andmed ja tellimuse sisu. Raha kandsin üle pangaülekandega. Kauba kätte saades lootsin saada korralikult vormistatud arvet aga tuli hoopis tavaline tšekk, selline mille me saame siin toidupoes. Kas see tšekk sobib raamatupidamisse?
Tegin omale osaühingu. Tegelen internetis välismaalt riiete tellimisega ja siin müümisega. Sain oma esimese kauba kätte. Arve tuli mulle meiliga lihtkirjas, kus oli välja toodud makse saaja andmed ja tellimuse sisu. Raha kandsin üle pangaülekandega. Kauba kätte saades lootsin saada korralikult vormistatud arvet aga tuli hoopis tavaline tšekk, selline mille me saame siin toidupoes. Kas see tšekk sobib raamatupidamisse?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
