Õigus
Küsimus: Mida teha, kui lapse ema tahab kolida teise linna ja ma ei saa siis lapsega suhelda nii, nagu kohtus kokku leppisime?09.11.2015
Tere!
Lapse emaga läksime lahku 2013. Olime vabaabielus. Aastal 2011 meil sündis laps. Peale seda, kui läksime lahku, elas laps kogu aeg isa juures, kuna ema uus elukaaslane ei tahtnud meie last. Laps suhtles emaga kogu aeg (telefoni teel ja käis tema juurde ööbima, kui elukaaslast kodus ei olnud). Mul ei ole eesmärki last emast lahutada ja alati lubasin suhelda. Aastal 2015 läks ema uue elukaaslasega lahku ja tahtis rohkem lapsega suhelda ning ei tahtnud mulle üldse last anda. Pöördusin kohtusse. Me leppisime omavahel ja sõlmisime kompromissi, et meil on mõlemal lapse suhtes hooldusõigus ja laps elab emaga ning emal on otsustusõigus Eesti Vabariigi piires. Kuna mina töötan graafiku aluses, leppisime kokku, et laps on 4 päeva nädalas minuga. Samuti olid selle poolt lastekaitsetöötajad, kuna esialgu laps ei tahtnud emaga olla. Praegu suhtlen lapsega iga päev, viin ta lasteaeda ja minu vabadel päeval on laps minuga. Ma iga päev viin ta trenni.
Nüüd tekkib küsimus, et ema tahab koolida teise linna ja see tähendab, et meie graafik ei hakka kehtima, kuna laps peab käima seal lasteaeda, trenni ja tulevikus kooli. Ma ei saa omadel päevadel teda enda juurde, kuna lapsel hakkab teises linnas olema oma ajarežiim.
Kuidas soovite käituda?
Lapse emaga läksime lahku 2013. Olime vabaabielus. Aastal 2011 meil sündis laps. Peale seda, kui läksime lahku, elas laps kogu aeg isa juures, kuna ema uus elukaaslane ei tahtnud meie last. Laps suhtles emaga kogu aeg (telefoni teel ja käis tema juurde ööbima, kui elukaaslast kodus ei olnud). Mul ei ole eesmärki last emast lahutada ja alati lubasin suhelda. Aastal 2015 läks ema uue elukaaslasega lahku ja tahtis rohkem lapsega suhelda ning ei tahtnud mulle üldse last anda. Pöördusin kohtusse. Me leppisime omavahel ja sõlmisime kompromissi, et meil on mõlemal lapse suhtes hooldusõigus ja laps elab emaga ning emal on otsustusõigus Eesti Vabariigi piires. Kuna mina töötan graafiku aluses, leppisime kokku, et laps on 4 päeva nädalas minuga. Samuti olid selle poolt lastekaitsetöötajad, kuna esialgu laps ei tahtnud emaga olla. Praegu suhtlen lapsega iga päev, viin ta lasteaeda ja minu vabadel päeval on laps minuga. Ma iga päev viin ta trenni.
Nüüd tekkib küsimus, et ema tahab koolida teise linna ja see tähendab, et meie graafik ei hakka kehtima, kuna laps peab käima seal lasteaeda, trenni ja tulevikus kooli. Ma ei saa omadel päevadel teda enda juurde, kuna lapsel hakkab teises linnas olema oma ajarežiim.
Kuidas soovite käituda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse emale kuulub otsustusõigus lapse elukoha osas, ei saa teda iseenesest takistada uude linna kolimisel. Samas peab Teil olema endiselt võimalus lapsega piisavas mahus kohtuda. Võimalik, et senini kehtinud suhtlemiskord ei toimi, kuivõrd vahemaad Teie ja lapse ema elukohtade vahel muutuvad suuremaks ja senise suhtlemiskorra täitmine kujuneb keeruliseks kõikidele osapooltele.
Seega sisuliselt näen ma antud olukorras kahte lahendust: esimeseks oleks uue suhtlemiskorra kindlaksmääramine ja teiseks variandiks oleks lapse elukoha muutmine hoopis Teie juurde. Esimene variant sobib siis, kui teise linna kolimine vastab lapse huvidele ja Teil ei ole vastuväiteid sellele, et lapse elukoht on ema juures. Teine variant tuleks kõne alla siis, kui sooviksite, et laps elaks alaliselt Teiega ja selline korraldus oleks lapse huvidele vastav – iseasi, kas seda arvab ka kohus, kui kohtule vastav nõue esitada.
Kokkuvõttes, kui lapse emaga taaskord kokkuleppele jõuda ei õnnestu, tuleb uuesti algatada kohtumenetlus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas emafirmast koondamisel ja tütarfirmasse tööle asumisel peaks lepingus selle emafirma 20-aastase tööstaaži sätestama?09.11.2015
Töötasin 25 aastat emafirmas A, nüüd sain kolmekuulise etteteatamisega koondamisteate, sest emafirmal pole enam tööd pakkuda. Samas tehti ettepanek edasi töötada tütarfirmas B.
Kui ma lähen tütarfirmasse edasi ja nemad koondavad mind aasta pärast, siis kas ma saan koondamishüvitisi ühe aasta eest või kahekümne kuue? Kas uues töölepingus peaks kuidagi selle tööstaaži eraldi välja tooma?
Kui ma lähen tütarfirmasse edasi ja nemad koondavad mind aasta pärast, siis kas ma saan koondamishüvitisi ühe aasta eest või kahekümne kuue? Kas uues töölepingus peaks kuidagi selle tööstaaži eraldi välja tooma?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töösuhte kestust ehk tööstaaži arvestatakse üldjuhul töötaja tööle asumise päevast. Samas ei ole keelatud töötaja kasuks soodsamate kokkulepete sõlmimine ehk tööstaaži arvestamine varasemast ajast. Tööstaaži pikkusest sõltub tööandjapoolse ülesütlemise etteteatamistähtaeg ning Eesti Töötukassa poolt makstav kindlustushüvitis koondamise korral.
Kui koondamist ei toimu, vaid Te asute edasi tööle tütarettevõttesse, on igati põhjendatud, et tööstaaži hulka arvestatakse ka emaettevõttes töötatud aeg. Juhul kui uus tööandja on nõus arvestama tööstaaži alates tööle asumisest emaettevõttes, tuleks vastav kokkulepe kindlasti ka kirjalikult fikseerida. Kas ja millistel tingimustel arvestab Eesti Töötukassa sõlmitavat kokkulepet Töötukassa poolt makstava koondamishüvitise määramisel, tuleks küsida Töötukassalt.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus tööaja muutmisega meie palka vähendada kuna meil ei tule normtunnid täis?09.11.2015
Tere. Meil tahetakse tööl teha uus töögraafik, sellega muutuks tööpäev lühemaks, aga tööpäevi tuleks kuu jooksul kuni 4 päeva rohkem. Samas jääb töötunde vähemaks, võimalik, et ainult kuni 152 tundi kuus, olenevalt kuidas vahetused juhtuvad. Meil on summeeritud tööaeg.
Kas ülemustel on õigus meie palka vähendada praeguse palgaga võrreldes kuna meil ei tule normtunnid täis, aga samas käime tööl 22 või 24 päeva kuus. Meile uus töögraafik sobiks, aga samas ei taha rahas kaotada.
Kas ülemustel on õigus meie palka vähendada praeguse palgaga võrreldes kuna meil ei tule normtunnid täis, aga samas käime tööl 22 või 24 päeva kuus. Meile uus töögraafik sobiks, aga samas ei taha rahas kaotada.
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja kohustus on kindlustada töötaja tööga kokkulepitud mahus. Kui tööandja võimaldab töötajale tööd kokkulepitust vähem, tuleb vähemtöötatatud aeg hüvitada töölepingu seaduse § 35 alusel keskmise töötasu ulatuses. Summeeritud tööajaarvestuse korral selguvad võimalikud alatunnid arvestusperioodi lõpul.
Seega ei ole tööandjal õigus maksta töötajale vähem töötasu põhjusel, et töötajale ei võimaldata tööd kokkulepitud mahus ehk nn normtunnid ei tule täis.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas see on lubatud, et töötaja viibib lapsega töövõimetuslehel samas veedab aega koos lapsega SPA-s?09.11.2015
Tere! Kas töötaja käitub korrektselt, kui viibib lapsega töövõimetuslehel olles mõnes SPA-s koos lapsega ja tööandjale väidab, et on töövõimetu? Kas see võib olla aluseks töötaja vallandamisele ja kuidas peaks seda tõendama?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel saab toimuda vaid erakorraliselt ehk mõjuva põhjuse olemasolul. Töötaja käitumisest tulenevaks mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks sellise teo toimepanek, millega põhjustatakse tööandja usalduse kaotus enda vastu.
Esitatud andmetest ei selgu, kas selline tegu töötaja poolt toime pandi või esineb mingi muu põhjus, mistõttu töösuhte jätkumine ei ole enam võimalik. Teie poolt kirjeldatud andmete põhjal ei saa välistada võimalust, et töötaja viibis lapsega SPAs arsti ettekirjutusel. Seda, kas on rikutud ravirežiimi või muid arsti korraldusi, saab otsustada töövõimetuslehe väljastanud arst.
Milliseid tõendeid vaidluses kasutada, sõltub sellest, milliseid asjaolusid on tarvis tõendada. Tõenditena on võimalik kasutada ka tunnistajate ütlusi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas saame auto teisaldada, kui korteriomanik kasutab omavoliliselt ühe asemel kahte parkimiskohta?07.11.2015
KÜ üldkoosoleku otsus: igal korteriomanikul õuealal 1 parkimiskoht. Parkimiskohad ei ole märgistatud, pargime nii nagu mahub. Ühe korteriomaniku üürnik pargib aga kahte autot ja teised korteriomanikud on tema pärast sunnitud parkima kokkusurutult. Teist pargitud autot ta ei kasuta, vist on kasutuskõlbmatu. Mingi osa autost seisab üle meie krundi piiri, naabermaja piirides. Naabermaja KÜ liikmetele see seisev auto ka ei meeldi. Parkimisala asub lukustatud kinnisel territooriumil. Oleme korteriomaniku üürnikuga (autoomanikuga) rääkinud ja saatnud korteriomanikule e-kirja, kus palusime teine pargitud auto hoovist teisaldada. Autoomanik (üürnik) lubab auto ära ajada, aga lubaduseks see jääbki. Korteriomanik elab mujal, e-kirjale ei reageeri. Kuidas saaksime selle auto sealt minema?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 6 punkt 1 kohaselt saavad korteriomanikud kehtestada häälteenamuse alusel kaasomandi eseme kasutamiseks kodukorra. Kui kortermajas on asutatud korteriühistu, siis toimub kodukorra kehtestamine korteriühistu üldkoosoleku otsusega.
Olukorras, kus korteriomanik (või korteri kasutaja) kehtestatud kodukorda ei täida, võib korteriühistu esitada korteriomaniku vastu kohtusse hagi, nõudes auto teisaldamist, või siis taotleda korteri võõrandamist korteriomandiseaduse paragrahv 14 lõige 2 punkt 3 alusel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
P.S. Naabermaja korteriühistu võib võõra auto teisaldada.
Küsimus: Kas korteriühistu revisjonikomisjoni liikmel on õigus ka eelmiste üldkoosolekute protokollidega tutvuda?07.11.2015
Tere,
Kas üldkoosolekul tohib hääletada nende asjade üle, mida pole päevakorra punktidesse kirja pandud? Kokku oli 5 punkti ja need on protokollitud kõik ühte hääletusse. Lisatud on, et otsus vastu võetud 18 poolt ja 1 vastu ja pole protokollis välja toodud, millisele punktile täpsemalt vastu ollakse! Samal koosolekul valiti mind revisjonikomisjoni liikmeks ja soovisin eelmise koosoleku protokolli koopiat näha, et ennast asjadega kurssi viia. Juhatus saatis ainult selle üldkoosoleku protokolli, kus mind valiti revisjonikomisjoni liikmeks ja ütles, et eelmised protokollid ei puutu minusse. Olen selle sama ühistu liige juba 10 aastat.
Kas mul ühistu liikmena on õigus üldkoosolekute protokolli koopiat küsida/saada?
Kas mul on õigus revisjonikomisjoni liikmena ka eelmise üldkoosolekute protokolli küsida? Kas on ka mingi ajaline tähtaeg, mille möödumisel ma ühistu liikmena ja revisjonikomisjoni liikmena enam protokolli koopiat küsida ei tohi? Kas Ühistu peab protokollid äriregistrisse saatama/kandma? Ja kui mulle koopia väljastab peaks seal mingi märge olema. Kui valiti uued juhatuse liikmed siis mis aja jooksul peaksid need ka äriregistris näha olema? Kas on mingi aeg ette nähtud? Hetkel on juba pool aastat möödas ja 5 aastat vanad liikmed on äriregistris kirjas.
Lugupidamisega
Kas üldkoosolekul tohib hääletada nende asjade üle, mida pole päevakorra punktidesse kirja pandud? Kokku oli 5 punkti ja need on protokollitud kõik ühte hääletusse. Lisatud on, et otsus vastu võetud 18 poolt ja 1 vastu ja pole protokollis välja toodud, millisele punktile täpsemalt vastu ollakse! Samal koosolekul valiti mind revisjonikomisjoni liikmeks ja soovisin eelmise koosoleku protokolli koopiat näha, et ennast asjadega kurssi viia. Juhatus saatis ainult selle üldkoosoleku protokolli, kus mind valiti revisjonikomisjoni liikmeks ja ütles, et eelmised protokollid ei puutu minusse. Olen selle sama ühistu liige juba 10 aastat.
Kas mul ühistu liikmena on õigus üldkoosolekute protokolli koopiat küsida/saada?
Kas mul on õigus revisjonikomisjoni liikmena ka eelmise üldkoosolekute protokolli küsida? Kas on ka mingi ajaline tähtaeg, mille möödumisel ma ühistu liikmena ja revisjonikomisjoni liikmena enam protokolli koopiat küsida ei tohi? Kas Ühistu peab protokollid äriregistrisse saatama/kandma? Ja kui mulle koopia väljastab peaks seal mingi märge olema. Kui valiti uued juhatuse liikmed siis mis aja jooksul peaksid need ka äriregistris näha olema? Kas on mingi aeg ette nähtud? Hetkel on juba pool aastat möödas ja 5 aastat vanad liikmed on äriregistris kirjas.
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
korteriühistu üldkoosoleku läbiviimise- ja otsuste vastuvõtmise korda reguleerivad mittetulundusühingute seaduse paragrahvid 18 kuni 24 primm. Eelviidatud normide kohaselt ei saa üldkoosolek otsustada küsimuste üle, mida ei ole üldkoosoleku kutses näidatud. Seda põhimõtet rikkuvad korteriühistu üldkoosoleku otsused on tühised. Erandiks on olukord, kui korteriühistu üldkoosolekul osalevad kõik korteriühistu liikmed.
Revisjonikomisjoni liikme üldised õigused on sätestatud korteriühistu põhikirjaga ning mittetulundusühingute seaduse paragrahviga 34.
Kui korteriühistu põhikiri ei sätesta teisiti, siis piirnevad revisjonikomisjoni järelvalveõigused nende toimingute üle, mida üldkoosolek ei ole majandusaasta aruandega kinnitanud. Jooksvale majandaaastale eelnenud, üldkoosoleku otsusega heaks kiidetud perioodide, majandustegevuste kontrollimiseks tuleb revisjonikomisjoni vastav volitus üldkoosoleku otsuses eraldi ära märkida. Sarnaselt on reguleeritud ka ka korteriühistu liikme õigused.
Juhatuse liikmete volitused astuvad jõusse alates nende valimisest (mitte mittetulundusühingute registri kandest). Konkreetset tähtaega, mille jooksul peavad uued juhatuse liikmed enda valimisest mittetulundusühingute registrit teavitama, ei ole minu teada sätestatud.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas oma lapsi ja vara kaitsta, kui meil on mehega ühised lapsed, kuid mehel on veel ka eelmisest elust laps?06.11.2015
Omame elukaaslasega (ei ole abielus) kaasomandis 1/2 ja 1/2 ridaelamuboksi. Meil on 2 last 6 ja 8a. Mehel on eelnevast kooselust laps 11a. Minul on ainuomandis veel korter.
Kuidas kaitsta oma vara, kui nt mehega või minuga peaks midagi juhtuma? Kui mehega midagi juhtub, siis läheb mehe osa 3 lapse vahel jagamisele, ehk kuna tegemist on alaealistega, siis ei oma mina õigust ka poolt vara müüa? Samuti on õigus eelmisest kooselust lapsel saada mehe varast sellisel juhul 1/3 mehe poolest varast?
Kirjutage kõik variandid, kuidas oma lapsi ja vara kõige paremini kaitsta.
Abielu? Vara leping?
Kuidas kaitsta oma vara, kui nt mehega või minuga peaks midagi juhtuma? Kui mehega midagi juhtub, siis läheb mehe osa 3 lapse vahel jagamisele, ehk kuna tegemist on alaealistega, siis ei oma mina õigust ka poolt vara müüa? Samuti on õigus eelmisest kooselust lapsel saada mehe varast sellisel juhul 1/3 mehe poolest varast?
Kirjutage kõik variandid, kuidas oma lapsi ja vara kõige paremini kaitsta.
Abielu? Vara leping?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui naine soovib surma puhuks jätta muid vara ja selle käsutamist puudutavaid korraldusi, on tal võimalik teha testament.
Kui mehega peaks midagi juhtuma, siis kogu tema vara seadusjärgseteks pärijateks on võrdsetes osades (1/3+1/3+1/3) kaks last praegusest kooselust ja kolmas laps eelmisest kooselust. Seega kuuluks 1/2 ridaelamuboksist naisele, 1/6 ühele lapsele, 1/6 teisele lapsele ja 1/6 kolmandale lapsele. Oma osa ridaelamuboksist võib naine müüa küll, kuid paraku sellise müügi õnnestumise tõenäosus on väike. Laste nimel nende osade müügiks saab nõusoleku anda vaid kohus. Kõige mõttekam oleks sel juhul püüda kolmanda lapse 1/6 välja osta ning selles osas saab nõusoleku samuti kohus anda, kui tegu on alaealisega.
Kui mees soovib surma puhuks jätta muid vara ja selle käsutamist puudutavaid korraldusi, on tal võimalik teha testament. Sellega on võimalik nt jätta kogu vara praegusele elukaaslasele ja nende kooselust sündinud kahele lapsele.
Paraku peab aga arvestama sellega, et kui mehel on eelmisest kooselust sündinud lapse ees surma hetkel ülalpidamiskohustus, siis on eelmisest kooselust sündinud lapsel õigus testamendijärgsetelt pärijatelt sundosa nõuda. Seda ei muuda ka asjaolu, kui naine päriks abikaasana. Perekonnaseaduse § 62 kohaselt lõpeb ka sõlmitud abieluvaraleping, kui üks abikaasadest sureb.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saab vanaproua müüa korteri sümboolse hinna eest sõbranna pojale, et sugulased ei hakkaks protsessima?06.11.2015
Tere, meil on selline probleem, et vanaproua soovib oma korteri müüa sümboolselt ilma raha nõudmata oma kauaaegase sõbranna pojale. Just müüa seetõttu, et ta ei taha teises riigis elavatele sugulastele midagi jätta halbade suhete tõttu. Seepärast ei tee ta ka kinkelepingut ega testamenti, vaid tahab teha ostu-müügilepingu. Kas advokaat saab teha selliselt seda lepingut, kas peab kuidagi tõestama, et meil ei ole halbu kavatsusi vanaproua suhtes, toetame igati ja tervise halvenedes saab elada koos meiega jne. Ja kuidas sellisel puhul arvestatakse advokaadi tasud.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Millised dokumendid tõendaksid/lükkaksid ümber väidet, et on jämedalt rikutud lapse suhtes ülalpidamiskohustust?05.11.2015
Mõlemad vanemad on jämedalt rikkunud oma kohustust ühise lapse ülalpidamise kohta. Pole teada, et oleks elatist makstud, hooldajapaberid määrati isapoolsele vanemale (lapsele vanaema).
Küsimus. 1. Kui mingil põhjusel otsustab üks vanematest sisse nõuda "elatist" (või teeb seda riik), siis millised dokumendid tõendaksid/lükkaksid ümber väidet, et on jämedalt rikutud lapse suhtes ülalpidamiskohustust (kohtus)?
Taustast lühidalt: sissekirjutus on kõigil erinev mingil perioodil. Laps vanaemaga ühes, isa teises ja ema kolmandas vallas (kuigi riigi ees veel abielus, kuid elavad oma elu ega suhtle omavahel).
Hooldaja paberid kadunud, kust saaks duplikaati/ärakirja(küsimus 2)?
Küsimus. 1. Kui mingil põhjusel otsustab üks vanematest sisse nõuda "elatist" (või teeb seda riik), siis millised dokumendid tõendaksid/lükkaksid ümber väidet, et on jämedalt rikutud lapse suhtes ülalpidamiskohustust (kohtus)?
Taustast lühidalt: sissekirjutus on kõigil erinev mingil perioodil. Laps vanaemaga ühes, isa teises ja ema kolmandas vallas (kuigi riigi ees veel abielus, kuid elavad oma elu ega suhtle omavahel).
Hooldaja paberid kadunud, kust saaks duplikaati/ärakirja(küsimus 2)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõikvõimalikud dokumendid, millest nähtub, et last on kasvatanud kolmas isik, mitte lapse bioloogilised vanemad, võivad anda aimdust sellest, et vanemad ei ole lapse kasvatamises osalenud, sealhulgas täitnud lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Kui tegemist on kohtuotsusega, on võimalik dokumendi ärakirja saada kohtust.
Kõige otsesem tõend ülalpidamiskohustuse jämeda rikkumise kohta oleks tõend täitemenetluse kohta, kuid see eeldab seda, et kohtu poolt on elatis üldse välja mõistetud. Kui elatist kohtu poolt välja mõistetud ei ole, on ülalpidamiskohustuse rikkumise tõendamine oluliselt keerulisem. Tõendina võiks kasutada ka last kasvatanud isiku tunnistusi selle kohta, et lapse bioloogilised vanemad ei ole lapse suhtes ülalpidamiskohustust täitnud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui nõustusin koondamisteatega, kuid nüüd püüab tööandja lõpetada töölepingut hoopis "kokkuleppel"?05.11.2015
Tervist,
Firmale, kus varasemalt töötasin, kuulub 2 söögikohta. Kohvik, kus ma töötasin, lõpetas majanduslikel põhjustel rendilepingu 31.10.2015. Tööandja andis võimaluse üle tulla allesjäänud töökohta, kuid mulle see ei sobinud ja 20.10.2015 kirjutasin tööandja poolt antud koondamisteatele, kus minu töösuhe lõppes 31.10.2015. Teadet ma endale ei saanud. Aga nüüd, kuu lõpus, teatas tööandja, et lõpetab töösuhte mõlemapoolse kokkuleppe alusel, kuid mille kohta pole ma alla kirjutanud mitte mingit allkirja ega pole andnud suusõnalist nõusolekut. Teise töökoha graafik mulle ei sobinud, mistõttu keeldusin sellest. Olin firmas 7 aastat tööl. Küsimus oleks, et kas mul on õigus saada koondamist? Kui jah, siis kuidas oleks võimalik mul saada tööandjalt kätte koodamisteatis, kui ta ise keeldub seda andmast, arvates, et üritab oma kulusid kokku hoida.
Firmale, kus varasemalt töötasin, kuulub 2 söögikohta. Kohvik, kus ma töötasin, lõpetas majanduslikel põhjustel rendilepingu 31.10.2015. Tööandja andis võimaluse üle tulla allesjäänud töökohta, kuid mulle see ei sobinud ja 20.10.2015 kirjutasin tööandja poolt antud koondamisteatele, kus minu töösuhe lõppes 31.10.2015. Teadet ma endale ei saanud. Aga nüüd, kuu lõpus, teatas tööandja, et lõpetab töösuhte mõlemapoolse kokkuleppe alusel, kuid mille kohta pole ma alla kirjutanud mitte mingit allkirja ega pole andnud suusõnalist nõusolekut. Teise töökoha graafik mulle ei sobinud, mistõttu keeldusin sellest. Olin firmas 7 aastat tööl. Küsimus oleks, et kas mul on õigus saada koondamist? Kui jah, siis kuidas oleks võimalik mul saada tööandjalt kätte koodamisteatis, kui ta ise keeldub seda andmast, arvates, et üritab oma kulusid kokku hoida.
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui Te ei ole andnud nõusolekut töösuhte lõpetamiseks poolte kokkuleppel, ei saanud töösuhe sel alusel lõppeda. Kui tööandja väidab, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel, peab ta vaidluse korral tõendama kokkuleppe olemasolu.
Töölepingu seaduse § 100 lõike 1 alusel on töötajal koondamise korral õigus saada hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Seega kui Teid koondati, kuid tööandja keeldub hüvitist tasumast, on Teil õigus nõuda hüvitise maksmist läbi töövaidlusorgani (töövaidluskomisjoni või kohtu).
Kui esitatavat nõuet saab tõendada dokumendiga, mida Teil ei ole, kuid Teie arvates peab see olema tööandjal, on võimalik esitada töövaidlusorganile taotlus, et teiselt poolelt nõutaks vastav dokument välja. Taotluses tuleb nimetada dokument ning selgitada, mida sellega tõendada saab. Kui tööandja jätab aluseta dokumendi esitamata, on kohtul õigus teda selle eest trahvida.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressilejurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).