Õigus
Küsimus: Kas maksta tuleb miinimumpalgast pool või notaris kokku lepitud summa?02.11.2015
Tere,
2009.a sai sõlmitud notariaalne kokkulepe lapse emaga elatise suhtes. Notariaalakti sai kirja summaks 3000.- krooni (191,... eurot). Notariaalaktis on sees punkt, et elatise suurus ei tohiks olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimupalka, kuid ei ole kirjas, et elatise suurus muutub vastavalt miinimupalgale. Siit ka minu küsimus, kuna on määratud kindel summa, siis kas tuleb maksta Vabariigi Valitsuse miinimumpalgast pool või ikkagi allkirjastatud akti järgi?
Ette tänades!
2009.a sai sõlmitud notariaalne kokkulepe lapse emaga elatise suhtes. Notariaalakti sai kirja summaks 3000.- krooni (191,... eurot). Notariaalaktis on sees punkt, et elatise suurus ei tohiks olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimupalka, kuid ei ole kirjas, et elatise suurus muutub vastavalt miinimupalgale. Siit ka minu küsimus, kuna on määratud kindel summa, siis kas tuleb maksta Vabariigi Valitsuse miinimumpalgast pool või ikkagi allkirjastatud akti järgi?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kokkulepe sisaldab tingimust, et elatis ei ole tohi olla väiksem kui pool alampalka, tuleb kokkuleppe korrektseks täitmiseks maksta elatist poole kehtiva alampalga ulatuses.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan osta korteri lahusvarana, kui osa hinnast katab eelmise korteri müük ja ülejäänu minu võetav pangalaen?02.11.2015
Soov osta korteri, mille sissemaks 10 % laekub lahusvarana müüdud korteri arvelt. Ülejäänud on pangalaen. Kas saan osta teise korteri lahusvarasse? Abikaasa finantseerimine puudub.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vararežiimiks on varaühisus ja soovite korteri soetada enda lahusvarana, tuleb kindlasti sõlmida abieluvaraleping, millega määrate soetatava korteri Teie lahusvara hulka (muus osas jätkub soovi korral ühisvara varasuhe).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa, kelle isadus on DNA testiga tuvastatud, saab lasta kanda oma nime isana lapse sünnitunnistusele ka digitaalsel teel?02.11.2015
Kas isa, kelle isadus on DNA testiga tuvastatud, saab lasta kanda oma nime isana lapse sünnitunnistusele ka digitaalsel teel? Või saab isa nõusoleku korral, lähtudes dna-testist ja isa nõusolekust teha seda ka ema?
Lapse ema väidab, et kuskil avaldusel on olemas koht, kus isa saab märkida, et annab hooldusõigused emale, isa oleks sellega nõus. Küsimus on ainult selles, et kas vastab selline asi tõele, sest ise pole sellekohast infot leidnud?
Lapse ema väidab, et kuskil avaldusel on olemas koht, kus isa saab märkida, et annab hooldusõigused emale, isa oleks sellega nõus. Küsimus on ainult selles, et kas vastab selline asi tõele, sest ise pole sellekohast infot leidnud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Põlvnemise kinnitamiseks esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus, samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis.
Kui vanemad ei ole omavahel abielus, märgivad nad isaduse omaksvõtu avaldust ja ema sellekohast nõusolekut esitades, kas nad soovivad teostada vanema hooldusõigust ühiselt või jätta hooldusõiguse üksnes ühele vanemale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas radiaatorite vahetuse ja korrasoleku eest vastutab (kannab kulud) korteriühistu või korteriomanik?30.10.2015
Tere,
Korraga mitu küsimust.
1. Kas korteriühistu keskküttesüsteemi eest vastutab kuni viimase radiaatori ribini korteriühistu või on mingi vastutus ka korteriomanikul, ehk kes ja kui palju maksab avarii likvideerimise eest?
2. Juhul kui korteriomanik otsustab radiaatori välja vahetada n.ö esteetilistel kaalutlustel, mitte avarii tagajärjel, kes on sellisel juhul maksja, kas KÜ või korteri omanik?
3. Oletame hüpoteetilist situatsiooni, et korteri radiaatori kraan läheb vahetusse, radiaator ise on vana nõukogudeaegne malmradiaator, kas korteriomanikul on õigus nõuda terve radiaatorite patarei väljavahetamist, tingimuses kus radiaatorid on töökorras, ehk jälle nõ esteetilistel kaalutlustel.
4. Kas vannitoa radiaatori vahetus kuulub KÜ või korteriomaniku kohustuste hulka?
3. Millisest seadusandlikust aktist leiab antud küsimuse kohta vastuseid.
Korraga mitu küsimust.
1. Kas korteriühistu keskküttesüsteemi eest vastutab kuni viimase radiaatori ribini korteriühistu või on mingi vastutus ka korteriomanikul, ehk kes ja kui palju maksab avarii likvideerimise eest?
2. Juhul kui korteriomanik otsustab radiaatori välja vahetada n.ö esteetilistel kaalutlustel, mitte avarii tagajärjel, kes on sellisel juhul maksja, kas KÜ või korteri omanik?
3. Oletame hüpoteetilist situatsiooni, et korteri radiaatori kraan läheb vahetusse, radiaator ise on vana nõukogudeaegne malmradiaator, kas korteriomanikul on õigus nõuda terve radiaatorite patarei väljavahetamist, tingimuses kus radiaatorid on töökorras, ehk jälle nõ esteetilistel kaalutlustel.
4. Kas vannitoa radiaatori vahetus kuulub KÜ või korteriomaniku kohustuste hulka?
3. Millisest seadusandlikust aktist leiab antud küsimuse kohta vastuseid.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomandiseaduse paragrahvid 1 ja 2 avavad korteriomandi kaasomandi eseme sisu, ning nende kohaselt on korterelamu kütte- ja veesüsteem, sh radiaator viimase ribini, korteriomandi kaasomandi eseme koosseisus.
Korteriühistu vastutus korteriomandi kaasomandi eseme korrashoiu eest tuleneb omakorda korteriomandiseaduse pargrahv 8 lõikest 1 ja korteriühistuseaduse paragrahv 2 lõikest 1.
Korteriühistu ja korteriomaniku vaheliste õiguste-kohustuste piiritlsemisel on võtmesõnadeks kaasomandi eseme korrashoid, ehk näiteks, kui küttesüsteem töötab eesmärgipäraselt, siis tuleb eeldada, et korteriühistu on talle seadusega pandud kohustuse täitnud nõuetekohaselt.
Mis puutub kaasomandi eseme esteetilise kahjustamise küsimusse, siis soovitaksin küsimus lahendada korteriühistu üldkoosolekul, mis võimaldab korteriomanikel probleemi teadvustamist ning küsimuse tõstatanud korteriomanikule siduvat lahendamist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ juhatus saab sundida korteriomanikke pangalaenu võtma, kui need ei soovi või ei ole suutelised laenu tagastama?30.10.2015
Juunis 2015 KÜ liikmed otsustasid, et ei tehta totaalset REK-i Kredexi soovituste järele ja ei võeta pangalaenu. Majas 60 korterit, kellede omanikest vast kolmandik pensionärid ja lastega pered, kellel pole sääste ja sageli niigi liising juba olemas. Vabastatud juhatuse esimees organiseerib infotunde ja jälle korjas vajaliku koguse allkirju ning organiseerib uut erakorralist üldkoosolekut, et ikka suur REK umbes maksumusega 700 tuh. eurot ja pangalaen 20-neks aastaks vajalik võtta. Hoone aastast 1982 ja pole avariiline.
Kas KÜ juhatus või muu organisatsioon saab sundida REK-ile vastu hääletanut pangalaenu võtma, kui ta ei soovi või ei ole suuteline laenu oma madala sissetuleku tõttu tagastama?
Mis saab sellisest säästuta ja pangalaenu mittesaavast või mittetahtvast korteriomanikust, kes on suuteline tasuma ainult jooksvad arved ja muidugi osaleb maja järk-järgulises remondis?
Lugupidamisega
Kas KÜ juhatus või muu organisatsioon saab sundida REK-ile vastu hääletanut pangalaenu võtma, kui ta ei soovi või ei ole suuteline laenu oma madala sissetuleku tõttu tagastama?
Mis saab sellisest säästuta ja pangalaenu mittesaavast või mittetahtvast korteriomanikust, kes on suuteline tasuma ainult jooksvad arved ja muidugi osaleb maja järk-järgulises remondis?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korteriomanik leiab, et korteriühistu üldkoosoleku otsus korterelamu rekonstrueerimiseks ei ole vajalik, siis tuleks tal kindlasti esitada kohtule otsuse tühistamise nõue.
Otsuse tühistamise nõue tuleb korteriühistuseaduse paragrahv 13 lõige 3 kohaselt esitada kohtule 3 kuu jooksul alates otsusest teadasaamist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kellelt tuleb taotleda nõusolekut ja luba korterile õhksoojuspumba paigaldamisel?30.10.2015
Tere,
Kuidas on hetkel seadused, kui tahan paigaldada õhksoojuspumpa väiksemasse kortermajja. Kas pean nõusoleku saama kõigilt korteritelt? Kortermajas puudub korteriühistu ning seda haldab elamuhaldus, kas nende loast üksi piisaks?
Kortermaja ise asub miljööväärtuslikus alas, õhksoojuspump tuleks kohta, kus ei riku maja välisilmet ning tänavale see ei paistaks.
Kuidas on hetkel seadused, kui tahan paigaldada õhksoojuspumpa väiksemasse kortermajja. Kas pean nõusoleku saama kõigilt korteritelt? Kortermajas puudub korteriühistu ning seda haldab elamuhaldus, kas nende loast üksi piisaks?
Kortermaja ise asub miljööväärtuslikus alas, õhksoojuspump tuleks kohta, kus ei riku maja välisilmet ning tänavale see ei paistaks.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tööandja saab mind graafikusse panna kahel järjestikusel pühal, nii 24. kui ka 31. detsembril?30.10.2015
Tere! Töötan graafiku alusel 0,5 kohaga, ühe vahetuse pikkus 24h. Asutuses on komme, et iga uus töötaja peab 31.12 tööl olema, täna ütles tööandja, et pole välistatud ka, et pean 24.12 tööl olema. Kas tööandjal on õigus panna mind tööle kahel pühal järjest? (mul on ka 5-aastane laps) Kas seadused ei sätesta kuidagi pühadel töötamist kui on eelkooliealine laps?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töötaja peab tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ning summeeritud tööaja rakendamisel vastavalt tööandja poolt koostatud tööajakavale ehk graafikule. Tööandja koostab graafikud lähtudes töö korraldamise vajadusest, kuid arvestades ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks, samuti töö tegemise aja piiranguid. Tööandja peab lähtuma graafikuid koostades mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest (võlaõigusseadus § 6 ja § 7), samuti võrdse kohtlemise printsiibist.
Töö korraldamise, sealhulgas tööaja korraldamise, eest vastutab tööandja. Sellest tulenevalt on otsustusõigus tööaja korralduse üle eelkõige tööandjal, eeldusel et tööandja arvestab kõiki seadusest tulenevaid tööaja piiranguid või muid tööaja korralduse osas töö- või kollektiivlepinguga kokku lepitud tingimusi. Tööandja on seega kohustatud tööaja korraldamisel kaaluma, kuidas saavutada kõige parem ja efektiivsem tööprotsess töötaja huve kahjustamata. Näiteks peab tööandja võimalusel arvestama töötaja soove seoses tema tervise või perekondlike kohustustega.
Seega tööandja koostab tööajakava pidades silmas ettevõtte vajadusi ja arvestab võimalusel töötaja soovidega.
Lisaks juhin tähelepanu, et 31.12 on lühendatud tööpäev mitte riigipüha, samas 24tunnise vahetuse puhul langeks siis ikka osa vahetusest 1. jaanuarile st riigipühale.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ettevõte saab oma tegevuse lõpetada, kui töötajatele on palgad väljamaksmata?30.10.2015
Tere!
Tööinspektsiooni otsuse järgi pidi tööandja meile välja maksma palgad, mis olid väljamaksmata, meil on ligi 3000 eurot igaühel saamata. Istung oli aprillis 2015.a, ja tööandja oli ise kohal. Nüüd saime teada, et 1.09.2015 lõpetas ettevõte oma tegevuse. Nüüd on selle reg numbri all uus ettevõte Narvas, keda "esindab" töötu, varem süüdi mõistetud noormees. Kontaktid (telefon, e-post) jäid vanad. Kohtutäitur pani kinni uue omaniku arve, mis on täitsa tühi.
Nüüd on vanal omanikul uus ettevõtte. Juhatage palun meid, mida me peame tegema, kuhu pöörduma?
Tööinspektsiooni otsuse järgi pidi tööandja meile välja maksma palgad, mis olid väljamaksmata, meil on ligi 3000 eurot igaühel saamata. Istung oli aprillis 2015.a, ja tööandja oli ise kohal. Nüüd saime teada, et 1.09.2015 lõpetas ettevõte oma tegevuse. Nüüd on selle reg numbri all uus ettevõte Narvas, keda "esindab" töötu, varem süüdi mõistetud noormees. Kontaktid (telefon, e-post) jäid vanad. Kohtutäitur pani kinni uue omaniku arve, mis on täitsa tühi.
Nüüd on vanal omanikul uus ettevõtte. Juhatage palun meid, mida me peame tegema, kuhu pöörduma?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse täitmisega tegeleb kohtutäitur, kes saab võlgniku suhtes rakendada sunnimeetmeid lahendi täitmise tagamiseks. Seda, millised on töötajate väljavaated täiemenetluse raames raha kättesaamiseks, tuleks töötajatel arutada menetlust läbiviiva kohtutäituriga, nt palute ülevaadet toimingutest, mis on teostatud või mida oleks võimalik teha.
Sellises situatsioonis võib töötaja jaoks ainuke lootustandev võimalus olla see, kui kohus kuulutab välja tööandja pankroti, selleks peavad võlgnik või võlausaldajad kohtusse pöörduma. Pankroti korral hüvitab Töötukassa töötajatele teatud ulatuses saamata jäänud tasud, täpsemalt saate lugeda siit: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis
Pankrotimenetluse algatamise osas oleks töötajatel mõistlik pöörduda pädeva juristi või advokaadibüroo poole. Tasuta õigusabi kohta saate infot näiteks: www.just.ee
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda lasteaias kõrgharidusele vastavat palka, vaatamata sellele, et direktor viitab vahendite puudusele?30.10.2015
Tere! Lõpetasin käesoleva aasta juunis kõrgkooli ja omandasin bakalaureusekraadi, kuid ei saa siiani vastavat palka. Töötan lasteaias pedagoogina. Asutuse direktor ütleb, et pole vastavaid ressursse ja haridusele vastavat palka hakkan saama alles 2016 aasta 1. jaanuarist. Kas mul on õigus nõuda palga vahet tagantjärgi ja kas minuga on käitutud õigesti.
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seadus (edaspidi TLS) eeldab, et pooled lepivad töötasus kokku. Seega üldjuhul on töötasu suurus ja selle muutmine poolte kokkuleppe otsustada.
Kui näiteks kohalik omavalitsus on kehtestanud lasteaia õpetajate töötasu määrad sõltuvalt nende haridusest, siis tööandja on kohustatud ka vastavat korda täitma.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni.
Nõude esitamise tähtaeg on töötasu nõudes kolm aastat.
Lisaks võite selle küsimusega pöörduda ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poole (hm@hm.ee).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas 11 aastat hiljem saab nõuda elatise võlga?29.10.2015
Tere. Minult mõisteti kohtuotsusega välja elatis lapsele 2002a. Tasusin seda korrektselt kuni tekkis paus ajavahemikul 2004-2006 (kokku 18 kuud). Peale seda tasusin elatist edasi korrektselt kuni tänase päevani, mil elatise maksmise kohustus hakkab varsti lõppema. Selle ajavahemiku kohta, mil elatist ei maksnud, pole eksnaine siiani probleeme teinud, kuna teadis põhjust (olin nimelt kinnipidamiskohas). Nüüd aga sain kohtutäiturilt kirja, kus selgus, et eksnaine on ikkagi avalduse teinud, et soovib tolle ajavahemiku kohta elatist tagantjärgi.
Nüüd soovingi teada, et kuna möödas on 11a, siis kas mul on kohustus seda tagantjärgi maksta? Kas ei ole mitte tegemist aegunud nõudega - vahepealsed aastad ta ju küsinud midagi pole.
Nüüd soovingi teada, et kuna möödas on 11a, siis kas mul on kohustus seda tagantjärgi maksta? Kas ei ole mitte tegemist aegunud nõudega - vahepealsed aastad ta ju küsinud midagi pole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Varasemalt, enne 01.10.2015, oli see kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Lähtuvalt eeltoodust, ei ole Teie elatisvõlg täielikult aegunud – kas ja millises osas on võlg aegunud, tuleb tuvastada kõikide asjaoludega täpsemalt tutvudes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand