Õigus
Küsimus: Kas see on normaalne, et keldrite kütte eest maksavad kõik korterid, isegi need, kellel keldrit pole?13.11.2015
Tere,
Meil on majas 5 eluruumi omandit ja 10 mitteeluruumi omandit, millest enamuse moodustavad keldriruumid. 4 aastat tagasi (kahjuks ei olnud mina siis veel selles majas korteriomanik) on koosolekul otsustatud, et keldriruumide eest ei arvestata küttetasu, kuigi nendes ruumides on neid läbivate keskküttetorude tõttu peaaegu sama soe temperatuur, kui korterites. Sellel koosolekul on osalenud kolm omanikku kuuest (omandite pindade suuruste kokku liitmisel on nendele kolmele omanikule kuuluv pind üle poole omandite kogupinnast). Otsustanutest kahele kuulubki enamus keldrist. Minul ei ole üldse keldrit ja ma ei ole nõus sellega, et keldriomanikud kasutavad sooje keldreid, aga ka mina pean selle soojuse kaudselt kinni maksma. Kas mul on kuidagi võimalik selle korra muutmist nõuda. Majas puudub korteriühistu, on haldur, kes ka neid koosolekuid korraldab kord aastas.
Meil on majas 5 eluruumi omandit ja 10 mitteeluruumi omandit, millest enamuse moodustavad keldriruumid. 4 aastat tagasi (kahjuks ei olnud mina siis veel selles majas korteriomanik) on koosolekul otsustatud, et keldriruumide eest ei arvestata küttetasu, kuigi nendes ruumides on neid läbivate keskküttetorude tõttu peaaegu sama soe temperatuur, kui korterites. Sellel koosolekul on osalenud kolm omanikku kuuest (omandite pindade suuruste kokku liitmisel on nendele kolmele omanikule kuuluv pind üle poole omandite kogupinnast). Otsustanutest kahele kuulubki enamus keldrist. Minul ei ole üldse keldrit ja ma ei ole nõus sellega, et keldriomanikud kasutavad sooje keldreid, aga ka mina pean selle soojuse kaudselt kinni maksma. Kas mul on kuidagi võimalik selle korra muutmist nõuda. Majas puudub korteriühistu, on haldur, kes ka neid koosolekuid korraldab kord aastas.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
KOS § 13 lg 3 kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.
Kokkuvõttes tuleb Teie korterelamus küttekulud jagada kõikidele korteriomandite vahel vastavalt nende üldpinnale, ning juhul, kui seda nii ei tehta, siis on Teil õigus keelduda tasumist seda osa arvest, mis ületab eeltoodud arvestuse alusel saadud summat.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas saavad töötajad mõjutada olukorda, kus keegi ei soovi töötada koos konfliktse kolleegiga?13.11.2015
Tere! Kirjutasime kollektiivse pöördumise oma juhatusele (haigla), koos 17-ne allkirjaga (ainult kaks isikut ei kirjutanud alla), kus me selgitasime, et ei soovi koos töötada meie osakonnas oleva koristajaga, kuna koristaja on väga konfliktne ja vaenu õhutaja. Ja omavaheline kokkupõrge (suuline) toimus ka meie osakonna juhataja ja koristaja vahel, seoses sellega tahab ära minna ka osakonna juhataja töölt. Haigla juhataja on välja kutsunud vestlusele koristaja ja on lubanud kutsuda ka osak. juhataja aga meieni on jõudnud kuuldused, et sellest meie pöördumisest polevat mingit kasu. Ilmselt ei kuulata ära ka meiepoolset suulist versiooni osakonnas valitsevast olukorrast, mis on pehmelt öeldes absurdi lähedane. Küsingi, kas meil on mingeid õigusi veel, mida saame kasutada enda ja osak. juhataja kaitseks? Olgu veel mainitud, et mitte ükski teine osakond seda koristajat endale ei soovi. Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja ja tööandja peavad täitma oma kohustusi vastastikku lojaalselt, riivamata teise poole õigusi, tehes seda hea tava kohaselt, viisakalt käitudes.
Kui juhtkonna poole pöördumine ei aita, pöörduge töökeskkonnavoliniku või usaldusisiku poole. Tööandjal on kohustus tagada töökeskkonnas pingetevaba tööõhkkond, seetõttu on hea, et olete probleemist märku andnud. Sellegipoolest oleneb lahendus suuresti sellest, mida tööandja selles olukorras teha plaanib.
Kui tööandja probleemi ei lahenda ning konfliktne kolleeg takistab töö tegemist (kas läbi oma tegevuse/tegevusetuse või läbi konfliktide), siis on Teil võimalus töösuhe erakorraliselt üles öelda.
Siinkohal rõhutan veelgi, et nagu igasugustes suhetes, peavad pooled kompromissi leidma. Kui lahendust ei leita, tasub (vaimse) tervise huvides kaaluda töökoha vahetamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas käib valveaja tasu arvestamine?13.11.2015
Töötan töölepinguga, tavalise tööajaga ehk 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Palk fikseeritud. Ütleme nt 1200 eurot kuu.
Kolm korda kuus nõuab tööandja, et teeksin valveid nädalavahetusel nt laupäeviti 8:00 - pühapäeva hommik 8:00, see teeb siis 3x24h kuus valveaega.
Seadus ütleb, et valveaja tasu peab olema vähemalt 1/10 palgast.
Et siis kogu aja tasu või siis ühe valvekorra tasu? Ja siis brutopalgast?
Ühesõnaga kuidas on õige arvestada :)
Nüüd tehes valveid laupäeviti 24h, siis kas lisaks valveaja tasule on õigus nõuda ka eraldi ületunnitasu ning veel öösel töötamise tasu?
Ette tänades
Kolm korda kuus nõuab tööandja, et teeksin valveid nädalavahetusel nt laupäeviti 8:00 - pühapäeva hommik 8:00, see teeb siis 3x24h kuus valveaega.
Seadus ütleb, et valveaja tasu peab olema vähemalt 1/10 palgast.
Et siis kogu aja tasu või siis ühe valvekorra tasu? Ja siis brutopalgast?
Ühesõnaga kuidas on õige arvestada :)
Nüüd tehes valveid laupäeviti 24h, siis kas lisaks valveaja tasule on õigus nõuda ka eraldi ületunnitasu ning veel öösel töötamise tasu?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 48 lg 1 kohaselt kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Teie näite puhul on mõistlik välja arvutada keskmine tunnitasu ning võtta sellest 10% (see on minimaalne!). Nii saate valveajatasu tunni aja eest. Vaidluste vältimiseks tuleks konkreetsed tingimused valveaja kohaldamises ja selle hüvitamises arusaadavalt ja selgelt tööandjaga kokku leppida.
Siinkohal lisaksin, et valveaeg ei ole tööaeg ega puhkeaeg. See tähendab, et ka valveaja kohaldamisel, peab töötajale olema tagatud töö- ja puhkeaeg. Selle kohaselt valveaja kohaldamise kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, on tühine.
Töötajale tuleb esmajärjekorras tagada igapäevane (reeglina 11 järjestikust tundi) ja iganädalane (reeglina 48 järjestikkust tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul) katkematu puhkeaeg. Valveaja võib küll kokku leppida, kuid nii, et see iganädalast ja igapäevast puhkeaega ei katkestaks.
Antud juhul, kui töötaja täidab tööülesandeid esmaspäevast reedeni ja tööandja soovib kohaldada valveaega nädalavahetustel, ei ole tagatud töötajale iganädalane puhkeaeg ning selline kokkulepe on tühine.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas kooli kõrvalt päeval 4 tundi töötades on mul õigus pausile?13.11.2015
Tere, Kas kooli kõrvalt tööl käies kui on võimalik ainult 4 tundi tööl olla, kas mul on ette nähtud ka paus? NB olen alaealine :)
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Alaealisele töötajale tuleb seadusest tulenev vähemalt 30-minutiline vaheaeg anda siis, kui alaealine töötab 4,5 tundi. Kuna Teie tööpäev kestab 4 tundi, siis 30-minutilisele vaheajale Teil õigust pole.
Küll aga võib tööandja ette näha riskianalüüsist tulenevaid täiendavaid pause. Tööajakorralduse osas soovitan uurida töökoha töökorralduslikke dokumente (nt sisekorraeeskiri, töökorralduse reeglid vms). Samuti on teil võimalus küsida selgitusi tööandjalt.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas KÜ 9-liikmelise juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb 2 liiget ning 3 liiget on andnud neile volituse?13.11.2015
Tere!
1)KÜ-l on pooleli vaidlus endise töötajaga Töövaidluskomisjonis. KÜ juhatus ei arutanud endise töötaja esitatud kompromissettepanekut ja soovis vaidlust jätkata. Antud vaidlus on veninud juba väga pikaks ja tundub, et jätkub kohtus.
MTÜ seaduse § 19. Üldkoosoleku pädevus sätestab:
(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4) ... , õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.
Kas juba käimasolev vaidlus Töövaidluskomisjonis läheb selle alla?
2)KÜ juhatuses on 9 liiget. Kui toimub KÜ juhatuse koosolek ja sellel osaleb ainult 2 liiget ning 3 liiget on andnud neile kahele lihtkirjaliku volitus, kas antud koosolek on informatiivne või otsustusvõimeline?
MTÜ seadus sätestab:
§ 29. Juhatuse otsus
(1) Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
(2) Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
3)KÜ seaduses on kirjas : § 13. Korteriühistu otsused
(2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.
Kui KÜ juhatus võtab küll vastu otsuseid, kui KÜ liikmetele teatavaks ei tee, kas nad on siis õigustühised?
1)KÜ-l on pooleli vaidlus endise töötajaga Töövaidluskomisjonis. KÜ juhatus ei arutanud endise töötaja esitatud kompromissettepanekut ja soovis vaidlust jätkata. Antud vaidlus on veninud juba väga pikaks ja tundub, et jätkub kohtus.
MTÜ seaduse § 19. Üldkoosoleku pädevus sätestab:
(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4) ... , õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.
Kas juba käimasolev vaidlus Töövaidluskomisjonis läheb selle alla?
2)KÜ juhatuses on 9 liiget. Kui toimub KÜ juhatuse koosolek ja sellel osaleb ainult 2 liiget ning 3 liiget on andnud neile kahele lihtkirjaliku volitus, kas antud koosolek on informatiivne või otsustusvõimeline?
MTÜ seadus sätestab:
§ 29. Juhatuse otsus
(1) Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
(2) Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
3)KÜ seaduses on kirjas : § 13. Korteriühistu otsused
(2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.
Kui KÜ juhatus võtab küll vastu otsuseid, kui KÜ liikmetele teatavaks ei tee, kas nad on siis õigustühised?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Eelduslikult on nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus peetavas vaidluses määratud juhatuse poolt konkreetne isik, kes seal KÜ-d esindab. Kompromissi sõlmimine või mittesõlmimine sõltub seega esindajast ja talle antud juhistsest (millistel tingimustel on kompromissi sõlmimine lubatud). Soovi korral võib endine töötaja teha omapoolseid kompromissettepanekuid ka kõigile juhatuse liikmetele, aga reeglina allkirjastab kompromissi ikkagi KÜ-d vaidluses esindav isik ehk eelkõige peaks endine töötaja suhtlema sel teemal temaga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas käsitsi kirjutatud testament kehtib ikka veel 6 kuud ja kas sellele on ka mingi kohustuslik vorm?13.11.2015
Tere!
Kas käsitsi kirjutatud testament kehtib ikka veel 6 kuud ja kas sellele on ka mingi kohustuslik vorm või kuidas seda täpsemalt sõnastada? Nimelt tahab minu vend oma korteri surma korral minu nimele teha, olen tema õde. Tal on tütar, kes oleks ju esmane pärija, aga kuna ta ei tunne isast huvi ega aita teda, siis vend tahakski mulle jätta oma korteri, kuna mina käin teda aitamas. Meil raha pole selle notari jaoks ja sellepärast tahaksingi teada, et kas vend võib selle käsitsi kirjutada. Palun ka nõu, kuidas seda testamenti siis sõnastada, et see ka kehtiks tema surma korral. Tänades ja jään Teie vastust ootama.
Kas käsitsi kirjutatud testament kehtib ikka veel 6 kuud ja kas sellele on ka mingi kohustuslik vorm või kuidas seda täpsemalt sõnastada? Nimelt tahab minu vend oma korteri surma korral minu nimele teha, olen tema õde. Tal on tütar, kes oleks ju esmane pärija, aga kuna ta ei tunne isast huvi ega aita teda, siis vend tahakski mulle jätta oma korteri, kuna mina käin teda aitamas. Meil raha pole selle notari jaoks ja sellepärast tahaksingi teada, et kas vend võib selle käsitsi kirjutada. Palun ka nõu, kuidas seda testamenti siis sõnastada, et see ka kehtiks tema surma korral. Tänades ja jään Teie vastust ootama.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
PärS § 25 kohaselt kaotab mõlemal viisil tehtud testament kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Seega, kui testaator on peale kuut kuud testamendi tegemisest veel elus, tuleks seda uuendada.
Isikul on võimalik testamendis sätestada, kes on isiku pärijad ja kui suur on nende pärandi osa. Testamendiga võib teha ka muid korraldusi. PärS § 29 lg 1 kohaselt piisab isikute ja asjade nimetamisel testamendis seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust.
Seega, kui pärandaja soovib konkreetse korteri pärandada oma õele, peaks testament sisaldama selle korteri konkreetseid andmeid piisava täpsusega (kõige täpsem oleks korteri registriosa number, mille leiab Kinnistusraamatust) ning viidet selle, et selle korteri pärib tema surma korral õde (kui pärijal on mitu õde, tuleks ka õe nimi lisada).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas saan nõuda, et lapsed saaksid ööbida eksmehe uue naise kodus, sest uue naise kodu on ju nüüd ka minu eksmehe kodu?12.11.2015
Läksime mehega lahku, meie korter jäi mulle ja lastele. Paar aastat elas mees üürikorteris, aga nüüd kolis uue naise juurde. Uuel naisel on kaks last eelnevast kooselust, kes elavad koos temaga. Mees ütles, et uus naine ei ole nõus, et meie lapsed ööbiksid tema korteris, kuna neil on niigi kitsas. Samas on meil eksmehega kirjalik kokkulepe, et iga teise nädalavahetuse on lapsed oma isa juures. Kas mul on juriidiliselt õigus nõuda, et lapsed saaksid ööbida uue naise kodus, sest uue naise kodu on ju nüüd ka minu eksmehe kodu? Me ei ela eksmehega ühes linnas ja tänasel hetkel tähendab see seda, et saadan lapsed hommikul teise linna ja õhtul tulevad bussiga jälle tagasi.
Kuidas on sellist olukorda kõige õigem lahendada?
Kuidas on sellist olukorda kõige õigem lahendada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seda, et lapsed saaksid ööbida isa uue kaaslase kodus, ei ole Teil juriidiliselt õigus nõuda. Kui lapsed on suhtlemiskorra alusel lahus elava vanemaga, tuleb lahus elaval vanemal ise lahendada/otsustada küsimus, kus ta lastega aega veedab. Kui lahus elaval vanemal ei ole võimalust lastele viibimiskohta/ööbimiskohta pakkuda, tuleb tõenäoliselt muuta kehtivat suhtlemiskorda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas omavalitsus tohib teiste korteriomanike nõusolekuta seadustada ühe korteri omavoliliselt üldpinnale laiendatud osa?11.11.2015
Üks korteriomanik on oma korteri laiendanud oma korteri all asuvasse kortermaja ühiskasutuses olevasse keldrisse. Ümberehitustööd on tehtud mitu aastat tagasi, kuid ebaseaduslikust ehitusest ja kaasomandi omavolilisest hõivamisest teavitas KOV-i praegune ühistu juhatus. KOV väljastas korteriomanikule ehitusteatise, mis hõlmab ümberehitust nii korteri reaalosa kui kaasomandi osa piires, kuna sellise projekti ja ehitusteatise taotluse too esitas. Taotlusele oli lisatud u 40% korteriomanike nõusolek projektile. Hõivatud kaasomandile pole seatud notariaalset kasutuskorda või muudetud selle ühe korteri reaalosaks. Nüüd taotleb korteriomanik juba kasutusteatise väljastamist. Kas KOV-il on üldse õigus väljastada ehitisteatis kaasomandis pinnale ehitamiseks, kui puudub kõigi kaasomanike nõusolek, notariaalne kasutuskord või reaalosaks muutmise asjaolu? Kuidas saavad oma omandit kaitsta need kaasomanikud, kelle arvamust antud asjas üldse ei küsitud?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Antud juhul tekiks korteriomanikele püsiv negatiivne mõju seeläbi, et neilt võetakse vaba juurdepääs enda (kaas)omandile, samuti võetakse kaasomand kasutusele kokkulepitust erineval otstarbel.
Kuna korteriomanikud on kaasomandi (ehk kinnisasja), mida ehitusluba puudutab, omanikeks, siis saab korteriomanik, kelle õiguseid ehitusluba rikub, taotleda KOV-ilt ehitusloa kehtetuks tunnistamist, tuginedes ehitusseadustiku paragrahv 46 lõige 2 punktile 1. Sama kehtib kasutusloa kohta, mille kehtetuks tunnistamise regulatsioon on sätestatud ehitusseadustiku paragrahv 57 lõige 2 punktis 1. Kehtetuks tunnistamise aluseks oleks juba eelviidatud püsiv negatiivne mõju korteriomanikele.
Sõltumata ehitusloa kehtivusest ja/või kasutusloa saamisest, on keldri hõivanud korteriomaniku tegevus õigusvastane, kuna korteriomandi suurendamine kaasomandi arvelt eeldab korteriomanikevahelise notariaalse kokkuleppe sõlmimist. Kui sellist kokkulepet korteriomanikud sõlminud ei ole, siis on igal korteriomanikul ja/või korteriühistul õigus esitada kaasomandi hõivanud korteriomaniku vastu kohtusse hagiavaldus, ning paluda, et kohus kohustaks teda taastama esialgse (kokkuleppejärgse) olukorra. KOV-i poolt antud load ei oma selles kohtuvaidluses tähtsust.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas endine tööandja võib kaks kuud hiljem nõuda ettemakstud puhkusetasu tagasi maksmist, kui seda lõpparvest maha ei arvestatud?10.11.2015
Tööandjal on töölepingu lõppemisel õigus lõpparvest ilma töötaja nõusolekuta kinni pidada tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest. Minu eelmine tööandja seda lõpparvet välja makstes ei teinud, kuigi olin rohkem puhanud. Töölepingu lõpetamise käskkiri seda ka ei kajasta.
Nüüd, kaks kuud hiljem tuli mulle eelmiselt tööandjalt arve tagasimaksmise kohta ettepuhatud puhkepäevade eest. Kas see tegevus on õiguspärane? Saan aru nii, et tööandjal oli õigus minult lõpparvet makstes ettepuhatud päevade eest raha kinni pidada, aga mitte kohustus. Kui ta seda õigust aga ei kasutanud, kas siis nüüd veel tekib nõudeõigus?
Nüüd, kaks kuud hiljem tuli mulle eelmiselt tööandjalt arve tagasimaksmise kohta ettepuhatud puhkepäevade eest. Kas see tegevus on õiguspärane? Saan aru nii, et tööandjal oli õigus minult lõpparvet makstes ettepuhatud päevade eest raha kinni pidada, aga mitte kohustus. Kui ta seda õigust aga ei kasutanud, kas siis nüüd veel tekib nõudeõigus?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 29 selgitab, et tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse.
Seega ei ole tööandja nõudeõigus praeguse seisuga aegunud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
Küsimus: Kui mõlema nõusolekul on mehel võimalik isadusest loobuda, kuigi ta on sünnitunnistusel, kuid ei ole bioloogiline isa?10.11.2015
Tere!
Mu lapsel pole sünnitunnistusel bioloogiline isa, isaks on märgitud vaid mees, kellega raseduse keskel koos elama hakkasin. Mees ise soovis last oma nimele ja oli kindel, et soovib last kasvatada kui päris enda last. Kahjuks aga läksid meie teed lahku, kuid lapsega soovis kohtuda ja temaga tegeleda. Nüüd aga aastaid hiljem, on hakanud seda vältima, ei maksa elatist ega huvitu lapsega koosolemisest. Ise ma peale ka ei pressi. Kuid kui me mõlemad oleme nõus, kas tal on võimalik nn oma isadusest loobuda? Ei soovi tema nime lapse sünnitunnistusel, ei tema perekonnanime lapsel ega soovi ka mingeid kohustusi lapse ees. Kui on võimalik, mis tuleks ette võtta?
Mu lapsel pole sünnitunnistusel bioloogiline isa, isaks on märgitud vaid mees, kellega raseduse keskel koos elama hakkasin. Mees ise soovis last oma nimele ja oli kindel, et soovib last kasvatada kui päris enda last. Kahjuks aga läksid meie teed lahku, kuid lapsega soovis kohtuda ja temaga tegeleda. Nüüd aga aastaid hiljem, on hakanud seda vältima, ei maksa elatist ega huvitu lapsega koosolemisest. Ise ma peale ka ei pressi. Kuid kui me mõlemad oleme nõus, kas tal on võimalik nn oma isadusest loobuda? Ei soovi tema nime lapse sünnitunnistusel, ei tema perekonnanime lapsel ega soovi ka mingeid kohustusi lapse ees. Kui on võimalik, mis tuleks ette võtta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isadust on võimalik vaidlustada vaid läbi kohtu, vanemate kokkuleppel kohtuväliselt seda teha ei saa.
Isaduse vaidlustamine on seotud tähtajaga – seda on võimalik teha 1 aasta jooksul alates vastavatest asjaoludest teadasaamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand