Õigus
Küsimus: Kas pensionäri sotsiaalsetes garantiides on mingit eripära juhul, kui ta on osaühingu juhatuse liige?05.11.2015
Osaühingu juhatuse liikmeks on pensionär (seoses vanusega), tasu ei saa. Millised on tema sotsiaalsed garantiid? Kas säilib ravikindlustus? Kas säilib pension? Kas sellega kaasneb üldse mingeid muudatusi sotsiaalsetes garantiides, s.t. pensionäri staatus versus pensionärist juhatuse liikme staatus?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas lastega hetkel töötuna ravikindlustust omades kaotan selle, kui alustan ettevõtlusega?05.11.2015
Hetkel on mul ravikindlustus, sest mul on kolm alla 16-aastast last ja kõik alla 8a ning ma olen töötu. Kui aga peaksin nüüd võtma ennast kas FIE´na arvele või loon osaühingu, kas mul on kuidagi ikkagi võimalik, et riik minu eest miinimum sotsiaalmaksu maksab ja mul ravikindlustus säilib. Alustava ettevõtjana poleks mul endal võimalik sotsiaalmaksu nii suures osas maksta. Kas mu ainsad võimalused ongi, et olen kas ilma rahata kodus ja ravikindlustusega või maksta kogu oma teenimis võimalus riigile, et omada ravikindlustust (ravikindlustust ma ka kindlasti vajan).
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Mis maksud tuleb ettevõttel tasuda eraisikule makstud viivistelt?04.11.2015
Ettevõte hilines käsunduslepingus kokkulepitud tasu maksmisega eraisikule, nüüd lisandusid viivised. Mis maksud tuleb eraisikule makstud viivistelt tasuda? Kas ainult tulumaks?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas need korteriomanikud, kes pole oma aknaid veel vahetanud, peavad maja remondi käigus nüüd tegema seda ikka oma kulul?03.11.2015
Tere!
Maja hakatakse renoveerima kreedeksi 15-protsendilise toetusega. Seitse korterit, kellel on veel vanad puitaknad, tuleb osta uued kolme paketilised PVC aknad, mis on aga väga kallid. Ülejäänud korterid aga, kellel on eelnevalt ette pandud PVC aknad ja kuuldavasti lasevad juba tuult läbi, ei pea uusi panema. Ise arvan, et nende vanad PVC aknad on palju energiakulukamad, kui minu hästihooldatud puitaknad. Kas mul on õigus loobuda uutest akendest või juhul kui projekt seda ikkagi ette näeb, siis peaks need pandama ühistu kulul. Tegelikult on ju aknad ühisomand. Ise võiks veel tasuda akende eest, kui saaksin mõne odavama firma valida, aga ühistu esimees ütles, et siis ei saa ühistust järelmaksu ja mis on veel imelik, et nendele akendele ei pidavat laienema kreedeksi 15-protsendiline toetus ka siis, kui aknad tellib ühistu poolt valitud ehitusfirma. Millised õigused mul on ja mis mind võib keeldumise korral oodata? Kuidas ma peaksin sellises olukorras käituma? Kas keeldumise korral võidakse mulle näiteks kõrgemad küttearved esitada?
NB! Sellist ühistu üldkoosoleku protokolli ei ole, kus on kirjas, et igaüks peab vahetama oma aknad ise. Olen lugenud, et isegi need, kes oma aknad varem on uute vastu vahetanud, poleks seda ilma üldkoosoleku loata tohtinud teha.
Parimat!
Maja hakatakse renoveerima kreedeksi 15-protsendilise toetusega. Seitse korterit, kellel on veel vanad puitaknad, tuleb osta uued kolme paketilised PVC aknad, mis on aga väga kallid. Ülejäänud korterid aga, kellel on eelnevalt ette pandud PVC aknad ja kuuldavasti lasevad juba tuult läbi, ei pea uusi panema. Ise arvan, et nende vanad PVC aknad on palju energiakulukamad, kui minu hästihooldatud puitaknad. Kas mul on õigus loobuda uutest akendest või juhul kui projekt seda ikkagi ette näeb, siis peaks need pandama ühistu kulul. Tegelikult on ju aknad ühisomand. Ise võiks veel tasuda akende eest, kui saaksin mõne odavama firma valida, aga ühistu esimees ütles, et siis ei saa ühistust järelmaksu ja mis on veel imelik, et nendele akendele ei pidavat laienema kreedeksi 15-protsendiline toetus ka siis, kui aknad tellib ühistu poolt valitud ehitusfirma. Millised õigused mul on ja mis mind võib keeldumise korral oodata? Kuidas ma peaksin sellises olukorras käituma? Kas keeldumise korral võidakse mulle näiteks kõrgemad küttearved esitada?
NB! Sellist ühistu üldkoosoleku protokolli ei ole, kus on kirjas, et igaüks peab vahetama oma aknad ise. Olen lugenud, et isegi need, kes oma aknad varem on uute vastu vahetanud, poleks seda ilma üldkoosoleku loata tohtinud teha.
Parimat!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Samuti ei teki korteriomanikule kohustusi korteriühistu ja kolmanda isiku (Kredex) vahelisest lepingust. Kui korteriühistu ja Kredex on kokku leppinud, et toetuse saamise eelduseks on kõikide akende vahetus, siis tuleb seda teha ikka korteriühistul, jagades vastava kulu kõigi korteriomanike vahel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas isadustesti alusel on võimalik lapse sünnitunnistusele kanda isa nimi ilma isa nõusolekuta?03.11.2015
Tütar ootab oma esiklast ja isaduse tuvastamiseks sai ka tehtud isadustest. Nüüd aga mure selline, et isa ei soovi midagi selle lapsega ja ka minu tütrega pistmist teha ja ta ka ei ole nõus oma nime sünnitunnistusele kandma. Kas meil on võimalik seda teha selle isadustesti alusel, mida kohtuekspertiis tegi? Me sooviks ikkagi temalt rahalist abi saada.
Ning kas on võimalik ka temalt kuidagi enne lapse sündi mingit rahalist toestust nõuda, kuna laps vajab ka asju?
Ning kas on võimalik ka temalt kuidagi enne lapse sündi mingit rahalist toestust nõuda, kuna laps vajab ka asju?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui mees ei ole nõus vabatahtlikult isadust omaks võtma, tuleb isaduse tuvastamiseks pöörduda kohtu poole. Mehe nõusolekuta, vaid DNA-testi tulemuste alusel ei ole võimalik teda lapse isana lapse sünnitunnistusele kanda.
Lapse isal on kohustus lapse ema ülal pidada ka kaheksa nädalat enne lapse sündi – kui lapse isa seda vabatahtlikult ei tee, peaks naine pöörduma elatise väljamõistmiseks kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, et isa hakkaks lastele elatist maksma, kust alustada?03.11.2015
Tere
Olen üksikema, kasvatan 2 last aga mis ma peaksin tegema, et isa hakkas lastele maksma? Lapsed on minu nimel ja isa ei taha tunnistada neid aga sooviks, et ta hakkaks maksma.
Olen üksikema, kasvatan 2 last aga mis ma peaksin tegema, et isa hakkas lastele maksma? Lapsed on minu nimel ja isa ei taha tunnistada neid aga sooviks, et ta hakkaks maksma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa laste sünnitunnistusele kantud ei ole, tuleb eelnevalt tuvastada isadus ja alles seejärel on võimalik isalt kohtu kaudu lastele elatist nõuda. Hagiavalduse isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks võib esitada üheaegselt – sellisel juhul toimub asja arutamine ühes menetluses.
Kui isaduse tuvastamist taotleda üheaegselt elatise väljamõistmisega, ei tule hagiavalduselt riigilõivu tasuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mehel, kes lahkub oma pere juurest, on õigus oma osa korterist pärandada uuele elukaaslasele?02.11.2015
Kui mees, naine ja tütremees ning tütar on ostnud ühiselt korteri, kas sel juhul, kui mees lahkub pere juurest, on tal õigus oma osa pärandada uuele elukaaslasele?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Küll võib rolli mängida aga pärimisseaduse § 104 lg 1, mille kohaselt kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.
Sellest tulenevalt võib küsimuses mainitud naisel, kui nad olid pärandajaga varasemalt lahutatud, tekkida sundosa saamise õigus pärandist perekonnaseaduse § 73 lg 1 alusel.
Sundosa saamise õigus võib olla ka pärandaja tütrel, kui ta on pärandaja surma hetkel õigustatud ülalpidamist saama perekonnaseaduse § 97 sätestatud juhul.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas kohustada naaberkorteriühistut ära vedama piiriks oleva aia äärest prahti?02.11.2015
Kinnistu naaber ridaelamu boksi omanik on aastate jooksul kinnistupiirile vastu võrkaeda paigutanud ehitusprahti (betoonikamakad ja krohvitükid), mille tulemusel on võrkaed välja veninud ja võrkaia alt valgunud ehituspraht minu kinnistule. Samas komposteerib ka sama isik niidetud muru ja aiaprahti võrkaia äärde. Olen teinud korteriühistu juhatusele avaldusi prahi eemaldamiseks ja uue võrkaia paigaldamiseks. Nende jaoks ei ole see mingi probleem, kuna praht asub nende kinnistu piirides.
Kuigi linna jäätmehoolduseeskiri § 30 lg 1 sätestab, et ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest, eraldi tuleb sortida p 4 mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne). Ehitusprahi võrkaia äärde vedamine ei ole taakasutusvõimalus, või on?
Asjaõiguse seadus § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt.
Sama boksi omanik on paigaldanud õhksoojuspumba kinnistu otsaseinale, kus pumba müra kostub minu kinnistule ja häirib. Kuigi see pump on paigaldatud ilma ühistuga kooskõlastamata ja selleks luba saamata. Kogu paigaldus, pumba remont, hooldus, pumba maha võtmine ja tagasi panek toimu(b)s minu kinnistu piirides ja seda minult luba küsimata. Ühistu esimees leidis, et pump on nende kinnistu piirides ja ühistu nõusolekut selleks vaja ei ole ja ma ei viibi ka terve päeva pumba all.
Kuna ühistu juhatus ei ole midagi ette võtnud, pöördusin linnavalitsuse poole. Sealt sain vastuse, et linna jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumist ei tuvastatud ning õhksoojuspumba paigaldamiseks ei pea olema kõrval asuvate kinnistute kooskõlastust. Samas juhtis LV tähelepanu minu komposterile, mis asub lähemal, kui 5 m kinnistu piirist.
Soovin teada, kas ma saan ja kuidas kohustada korteriühistut ära vedama võrkaia äärest prahi ja edaspidi hoitaks piiriäärne ala korras ja hooldatud ning ridaelamuboksi omanik paigaldaks õhksoojuspumba oma kinnistu piiridesse nii, et seda oleks võimalik remontida ja hooldada oma kinnistult?
Kuigi linna jäätmehoolduseeskiri § 30 lg 1 sätestab, et ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest, eraldi tuleb sortida p 4 mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne). Ehitusprahi võrkaia äärde vedamine ei ole taakasutusvõimalus, või on?
Asjaõiguse seadus § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt.
Sama boksi omanik on paigaldanud õhksoojuspumba kinnistu otsaseinale, kus pumba müra kostub minu kinnistule ja häirib. Kuigi see pump on paigaldatud ilma ühistuga kooskõlastamata ja selleks luba saamata. Kogu paigaldus, pumba remont, hooldus, pumba maha võtmine ja tagasi panek toimu(b)s minu kinnistu piirides ja seda minult luba küsimata. Ühistu esimees leidis, et pump on nende kinnistu piirides ja ühistu nõusolekut selleks vaja ei ole ja ma ei viibi ka terve päeva pumba all.
Kuna ühistu juhatus ei ole midagi ette võtnud, pöördusin linnavalitsuse poole. Sealt sain vastuse, et linna jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumist ei tuvastatud ning õhksoojuspumba paigaldamiseks ei pea olema kõrval asuvate kinnistute kooskõlastust. Samas juhtis LV tähelepanu minu komposterile, mis asub lähemal, kui 5 m kinnistu piirist.
Soovin teada, kas ma saan ja kuidas kohustada korteriühistut ära vedama võrkaia äärest prahi ja edaspidi hoitaks piiriäärne ala korras ja hooldatud ning ridaelamuboksi omanik paigaldaks õhksoojuspumba oma kinnistu piiridesse nii, et seda oleks võimalik remontida ja hooldada oma kinnistult?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kuna eelpoolmainitud võrkaed on mõeldud mõlema kinnisasja teenimiseks ning mõlema kinnisasja omanikud peavad selle korrashoiu eest seisma, võib see isik, kes katkise võrkaia parandas, nõuda teiselt poolelt kulude hüvitamist võrdsetes osades. Käesoleval juhul valgub ehituspraht võrkaia vahelt ka küsija kinnisasjale, seega tekitab see reaalset kahju küsija kinnisasjale ning ei lase seda soovitud otstarbel kasutada.
Küsija on selgitanud, et kõrvalkinnistu korteriühistu ei ole jäätmete äravedamise osas samuti nõus olnud, seega tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse heakorra-/keskkonna-/järelevalveametniku poole ning teda kujunenud olukorrast teavitada. Nimetatud rikkumist võib menetleda ka Keskkonnainspektsioon.
Ehitusprahi osas on küsijal tõepoolest õigus- ehitusprahi võrkaia äärde vedamine ei ole taakasutusvõimalus. Jäätmeseaduse § 15 lg 1 kohaselt on jäätmete taaskasutamine jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida oleks sellel otstarbel kasutatud või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Antud juhul sellega tegemist ei ole.
Kuigi küsija ei ole maininud, millisest linnast jutt käib, siis igal kohalikul omavalitsusel on nende territooriumil kehtiv heakorra eeskiri, mis sätestab, et kinnistu omanik on kohustatud hoidma korras oma kinnistut ning koristama seal oleva prügi. Kui seda kohustust on rikutud, on valla- või linna heakorra-/keskkonna-/järelevalveametnikul õigus rikkujat trahvida KOKS § 662 alusel.
Ehitusprahi osas tuleb kohaldamisele ka kohaliku omavalitsuse territooriumil kehtiv jäätmehoolduseeskiri ning jäätmeseadus. Näiteks Tallinna linnas kehtiva jäätmehoolduseeskirja § 38 lg 6 kohaselt tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja § 39 lg 1 täpsustab, et ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Sama jäätmehoolduseeskirja § 40 lg 3 kohaselt tuleb jäätmed koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Kuna praegusel juhul ei ole naaber jäätmeid isegi selleks mõeldud mahutitesse (antud juhul 2 mahutit: 1 krohvile ja teine betoonile) ladustanud, vaid seda teinud otse võrkaia juurde ja selle najale, siis tuleks ehitusjäätmed esimesel võimalusel viia või sealsamas üle anda sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
Kui nimetatud ettekirjutust ei täideta, siis JäätS § 1207 lg 1 kohaselt karistatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. JäätS § 120 lg 1 kohaselt karistatakse jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Kokkuvõtlikult on küsijal võimalik kas kohaliku omavalitsuse või Keskkonnainspektsiooni poole ehitusjäätmete ladustamise osas pöörduda. Kuna kohalik omavalitsus on leidnud, et rikkumist pole toimunud, siis oleks mõttekas haldusmenetluse seaduse §-s 75 sätestatud tähtaja jooksul (kui see veel võimalik on) uuesti vallaametnike poole pöörduda vaidemenetluse korras ning ühtlasi nõu küsida ka Keskkonnainspektsioonilt.
Õhksoojuspumba osas ei ole tõesti küsija kui naaberkinnisasja nõusolekut vaja. Käesoleval juhul tuleks välja selgitada, kas õhksoojuspump kujutab endast nt tuleohu allikat, kuna see asub Teie kinnistule liiga lähedal. Selles osas tuleks konsulteerida kas Päästeameti ja/või kohaliku omavalitsuse organi ehitusnõunikuga. Antud juhul võiksite esmalt kaaluda nimetatud korteriomanikuga läbi rääkida õhksoojuspumba eemaldamiseks tuleohutuse seisukohalt ning paigaldamiseks maja muule küljele, kui see on võimalik.
AÕS § 143 lg 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata mh müra levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
Seega, kui küsija suudab ära tõestada, et nimetatud müra on liiga vali ning kahjustab oluliselt tema kinnisasja kasutamist, siis on võimalik ka õhksoojuspumba kõrvaldamist nõuda.
Kui õhksoojuspumpa ei ole võimalik ei kõrvaldada ega teisaldada, siis on küsijal võimalik nõuda kahju hüvitamist AÕS § 147 alusel („Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine“).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tagasiastunud, kuid üldkoosolekuni juhatuse koosolekutel osalenud ja hääletanud liikme hääletamine on õigustühine?02.11.2015
Korteriühistu juhatuse liige esitas veebruaris 2015 tagasiastumisavalduse juhatuse liikme kohalt. Samas osales ta hiljem juhatuse koosolekutel ja võttis osa hääletamisest otsuste tegemisel. KÜ üldkoosolek toimus alles oktoobris ja kinnitas tagasiastumise. Kas antud juhatuse liikme hääletused juhatuse koosolekutel perioodil veebr.- okt. on kehtivad või õigustühised?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.
Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.
Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et ka olukorras, kus registrikaardi kohaselt on juhatuse liikmete volitused kehtivad, on volitused siiski lõppenud juhatuse liikme tagasiastumise tõttu. Juhatuse liikme volituste lõppemise aja tuvastamiseks tuleb vaadata tagasiastumise avalduse täpset sisu.
Olukorras, kus isik pole enam juhatuse liige, ei saa ta osaleda ka juhatuse otsuste vastuvõtmisel ning tema poolt antud häältega ei saa arvestada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas lõpetada FIE tegevus ilma suuremate kahjudeta?02.11.2015
Tere, Kuidas käituda või lõpetada FIE tegevus ilma suuremate kahjudeta? Tänu mingitele tohututele segadustele nii enda kui ka maksu ja tolliametiga kukkus kaela järsku võlg, mis ületab 8000 eurot, sellele lisaks müstiline intress, mis on nüüdseks juba üle 1700 euro ja sellele lisanduv käibemaks. (See on ikka tohutult suur summa meile.) Tuludeklaratsiooni tehes maksuametis ei öelnud keegi midagi ja ka suve alguses maksuvõlgnevuse puudumise kohta tõendit küsides väljastasid nad selle, ja mitu korda. Võlgnevust nagu polnud, kuid nüüd ütlevad, et on ja juba mingi poolteist aastat. Kuidas käituda?
Ette tänades ja murelikult vastust oodates.
Ette tänades ja murelikult vastust oodates.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui Teie hinnangul nõuab Maksu- ja Tolliamet Teilt võlgnevuse tasumist põhjendamatult, soovitan ma sel teemal konsulteerida Advokaadibüroo LMP maksuõiguse eksperdiga, kelleks on partner/vandeadvokaat Kaido Künnapas (e-post: kaido.kunnapas@lmp.ee, tel: 625 2000).
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee