Õigus
Küsimus: Kuidas kindlustada, et elukaaslase maja remondiks minu poolt ostetud materjalide eest lahkumineku korral hüvitust saada?10.11.2015
Tere!
Mehel on maja, mille renoveerimiseks ta laenu võttis. Oleme vabaabielus. Kuidas kindlustada, et lahkumineku korral kõik need asjad ja materjalid, mis ma oma raha eest ostnud olen, saan endale? Kas peaks tšekke alles hoidma?
Mehel on maja, mille renoveerimiseks ta laenu võttis. Oleme vabaabielus. Kuidas kindlustada, et lahkumineku korral kõik need asjad ja materjalid, mis ma oma raha eest ostnud olen, saan endale? Kas peaks tšekke alles hoidma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elate mehega vabaabielus, siis kooselu ajal soetatud esemete osas varaühisust perekonnaseaduse mõttes ei teki. Kooselu ajal soetatud esemed kuuluvad sellele poolele, kes konkreetse eseme soetas. Eseme omandiõiguse tõestamiseks tuleks Teil kindlasti hoida alles ostudokumendid, vastasel juhul võib tõendamine kujuneda väga keeruliseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millal võin pärast elatise kohtuotsust pöörduda kohtutäituri poole?10.11.2015
Tere!
Nõudsin kohtu kaudu eksmehelt välja elatise lapsele. 02.11.2015 tehti tagaseljaotsus. Elatis on välja nõutud 1 juulist 2015.a, seega praeguseks hetkeks on võlg 780€. Millal võin pöörduda kohtutäituri poole? Ja milliseid teisi võimalusi peale kohtutäituri poole pöördumise mul oleks?
Nõudsin kohtu kaudu eksmehelt välja elatise lapsele. 02.11.2015 tehti tagaseljaotsus. Elatis on välja nõutud 1 juulist 2015.a, seega praeguseks hetkeks on võlg 780€. Millal võin pöörduda kohtutäituri poole? Ja milliseid teisi võimalusi peale kohtutäituri poole pöördumise mul oleks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa jõustunud kohtuotsuse alusel elatist maksma ei hakka, on Teil õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse algatamiseks peab kohtuotsus olema jõustunud, kuid soovitan siiski enne kohtutäituri poole pöördumist lapse isalt uurida, millal kavatseb ta elatisvõla tasuda ja juhul, kui ta ei tee seda enda poolt lubatud tähtaja jooksul, taotleda täitemenetluse algatamist.
Kui täitemenetluse läbiviimine ei vii elatise maksmiseni, on võimalik lapse isa suhtes algatada kriminaalmenetlus KarS §-i 169 alusel. Sellel võib olla lapse isale distsiplineeriv mõju, kui täitemenetlus teda kuidagi mõjutanud ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas sõiduki kasutajana saab kanda registreerimistunnistusele juhiloata isikut?10.11.2015
Kas sõiduki kasutajana saab kanda registreerimistunnistusele juhiloata isikut?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas lapsepuhkuse kasutamiseks võib tööandja nõuda tõendit, et isa ei ole lapsepuhkust kasutanud?10.11.2015
Tere.
Mina töötan ja tahan võtta lapsepuhkust 3 kalendripäeva. Tööandja ütleb, et pean esitama tõendi, et lapse isa ei ole võtnud lapsepuhkust. Lapse isa töötab välisriigis ning on maksumaksja välisriigis. Kas lapse isa peab küsima tööandjalt sellist tõendit või piisab tõendist, et tema töötab välismaal?
Ei tea, kas riigis, kus tema töötab, on olemas selline puhkuseliik nagu lapsepuhkus.
Mina töötan ja tahan võtta lapsepuhkust 3 kalendripäeva. Tööandja ütleb, et pean esitama tõendi, et lapse isa ei ole võtnud lapsepuhkust. Lapse isa töötab välisriigis ning on maksumaksja välisriigis. Kas lapse isa peab küsima tööandjalt sellist tõendit või piisab tõendist, et tema töötab välismaal?
Ei tea, kas riigis, kus tema töötab, on olemas selline puhkuseliik nagu lapsepuhkus.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 63 lg 1 sätestab, et õigus puhkusele on kas lapse emal või isal või eeskostjal või isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada tasustatud lapsepuhkust: kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
Korraga on lapsepuhkuse kasutamise õigus ühel isikul. Kolme- ja kuuetööpäevast lapsepuhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Näiteks võtab peres, kus on kolm alla 14-aastast last, esmalt kolm puhkusepäeva välja isa ja ülejäänud kolm päeva kasutab hiljem ära ema.
Antud juhul ei ole küsija täpsustanud, millise riigi tööandjast jutt käib. Töölepingu seadusest tulenevaid vanemapuhkusi (sh isapuhkust) on töötajal õigus kasutada juhul, kui töölepingule kohaldub eesti õigus (sh töölepingu seadus). Näiteks on Eesti kodanikul, kes töötab Euroopa Liidus Tšehhi ettevõttes ning talle kohaldub Tšehhi õigus, võimalik saada puhkust vastavalt Tšehhi seadustele. Kui on näiteks tegemist Euroopa Liidus töötava isikuga, kelle tööandja on Eesti ettevõte ja töösuhtele kohaldub eesti õigus, siis on vanemapuhkusi (sh isapuhkust) õigus saada lähtuvalt töölepingu seadusest.
Euroopa Liidu tasandil on ette nähtud vanemapuhkuste miinimumtingimused (rasedus- ja sünnituspuhkusi reguleeriv direktiiv 92/85/EMÜ ja vanemapuhkuste direktiiv 96/34/EÜ). Kuna nimetatud reeglid on üldised ja näevad ette miinimumi, siis on riigiti vanemapuhkuste liigid, pikkused ja tasustamine väga erinevalt sätestatud.
Seega tuleks kõigepealt välja selgitada, millise riigi ettevõttega tegemist on ja milline tööleping on sõlmitud, sellest lähtuvalt saab öelda, kas Eesti seadused sellele rakenduvad. Kui jah, on tööandjal õigus nõuda tõendit, kui ei, siis tööandja tõendit nõuda ei saa, sest välisriigi õigus ei reguleeri lapsepuhkuse saamist.
Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes. Tasustamata lapsepuhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Puhkust saavad kasutada nii ema kui isa, mis tähendab, et vanemad saavad soovi korral olla puhkusel ühel ajal või eri aegadel. Näiteks võivad vanemad võtta mõlemad puhkust mais või võib ema võtta nt 10 tööpäeva puhkust jaanuaris ja isa 10 tööpäeva puhkust septembris. Seega sel juhul tööandja tõendit nõuda ei saa.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kiirmenetluse otsust saab vaidlustada, sest kahtlen, kas nähtud pimeda öö video alusel saab kiirusületuse fikseerida?10.11.2015
Tere,
Sõitsin pimedal ajal asulavälisel teel, kus oli piirkiirus 90 km/h. Enda kiirus oli mul arvatavasti 100-110 km/h vahel, aga kindalt mitte rohkem. Miks arvatavasti, sest spidomeetrit pingsalt ei jälginud, oli pime ning keskendusin rohkem teel toimuvale. Mainin ka ära, et minu taga sõitis veel üks auto. Seejärel nägin vastassuunas vastusõitvat veoautot, temale järgnes auto, kes teeäärde kinni pidas ja mingi aja jooksul ümber pööras. Sain veel natuke sõita nii umbes 700 meetrit, kui mind kinni peeti. Tuli välja, et ma olin ületanud kiirust. Ei vaielnud vastu, aga kui politsei oma autosse kutsus, siis väideti, et minu kiirus oli 137 km/h. Näidati ka videot pardakaamerast, kus tõesti oli näha, et selline kiirus on mõõdetud, aga videost oli näha ainult vastutulevate sõidukite tuled, rohkem midagi. Samuti oli mõõtmine toimunud kurvis, kus politsei mõõtis veoauto tagant, mis ta ees oli, ehk siis mingi hetk peale mõõtmist olin ma veoauto taga ja siis jälle nähtaval. Samuti oli minu taga ka teine sõiduk. Tulede järgi ei saa ju eristada, kellelt kiirus mõõdeti, samuti jäin ma see hetk kui politsei ümber keeras, kaamera vaateväljast hoopiski välja, kuidas nad kindlalt teavad, et ma olin see sõiduk, kelle kiirust nad mõõtsid.
Nõustusin küll kiirmenetlusega ja sain trahvi, kuid hiljem kui autosse tagasi läksin ja kaasreisijaga arutasin, ütles ka tema, et nii palju see kiirus kindlalt ei olnud.
Kuna ise pole varem sellega kokku puutunud siis küsin, kas kiirmenetluse otsust saab vaidlustada, kas mul on võimalus videoga veelkord tutvuda, talletavad nad seda kuskil? Minu eesmärk pole väita, et ma pole süüdi, lihtsalt see polnud minu kiirus, väitsin seda ka politseile endale aga nendel ju aparaat näitas.
Kas on mõtet sellel teemal kaebus esitada või lepin olukorraga, et ise olen süüdi, et pingsalt spidomeetrit ei jälginud?
Kõike head Teile
Sõitsin pimedal ajal asulavälisel teel, kus oli piirkiirus 90 km/h. Enda kiirus oli mul arvatavasti 100-110 km/h vahel, aga kindalt mitte rohkem. Miks arvatavasti, sest spidomeetrit pingsalt ei jälginud, oli pime ning keskendusin rohkem teel toimuvale. Mainin ka ära, et minu taga sõitis veel üks auto. Seejärel nägin vastassuunas vastusõitvat veoautot, temale järgnes auto, kes teeäärde kinni pidas ja mingi aja jooksul ümber pööras. Sain veel natuke sõita nii umbes 700 meetrit, kui mind kinni peeti. Tuli välja, et ma olin ületanud kiirust. Ei vaielnud vastu, aga kui politsei oma autosse kutsus, siis väideti, et minu kiirus oli 137 km/h. Näidati ka videot pardakaamerast, kus tõesti oli näha, et selline kiirus on mõõdetud, aga videost oli näha ainult vastutulevate sõidukite tuled, rohkem midagi. Samuti oli mõõtmine toimunud kurvis, kus politsei mõõtis veoauto tagant, mis ta ees oli, ehk siis mingi hetk peale mõõtmist olin ma veoauto taga ja siis jälle nähtaval. Samuti oli minu taga ka teine sõiduk. Tulede järgi ei saa ju eristada, kellelt kiirus mõõdeti, samuti jäin ma see hetk kui politsei ümber keeras, kaamera vaateväljast hoopiski välja, kuidas nad kindlalt teavad, et ma olin see sõiduk, kelle kiirust nad mõõtsid.
Nõustusin küll kiirmenetlusega ja sain trahvi, kuid hiljem kui autosse tagasi läksin ja kaasreisijaga arutasin, ütles ka tema, et nii palju see kiirus kindlalt ei olnud.
Kuna ise pole varem sellega kokku puutunud siis küsin, kas kiirmenetluse otsust saab vaidlustada, kas mul on võimalus videoga veelkord tutvuda, talletavad nad seda kuskil? Minu eesmärk pole väita, et ma pole süüdi, lihtsalt see polnud minu kiirus, väitsin seda ka politseile endale aga nendel ju aparaat näitas.
Kas on mõtet sellel teemal kaebus esitada või lepin olukorraga, et ise olen süüdi, et pingsalt spidomeetrit ei jälginud?
Kõike head Teile
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Omamata ülevaadet küsimuses kirjeldatud teo kohta kogutud tõenditest, ei saa pelgalt ühepoolse kirjelduse põhjal anda hinnangut kaebuse perspektiividele.
Süüteomenetluses, sh väärteomenetluses peab süüteo toimepanemist tõendama süüdistaja e. väärtegude puhul kohtuväline menetleja. Kogutud tõenditest peab olema järeldatav, milline sõiduk teel kiirust ületas. Tõendeid hinnatakse nende kogumis ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kiiremenetluses antakse ka menetlusalusele isikule võimalus anda süüdistuse sisu kohta ütlusi ning neid hinnatakase tõenditena. Tulenevalt ütluste sisust võivad need olla menetlusaluse isiku süüd kinnitavad või ümber lükkavad. Näiteks olukorras, kus isik on algselt oma ütlustes kiiruse ületamist jaatanud, kuid asub hiljem väitma, et pole otsuses märgitud ulatuses kiirust ületanud, ei pruugi hilisem väide leida enam usalusväärset poolehoidu.
Arvesse tuleb võtta sedagi, et kui juht spidomeetrit ei jälginud ega tea seetõttu oma tegelikku sõidukiirust, siis on tal keeruline esitada vastuväiteid ka kiirust mõõtnud politseinike väidetele mõõdetud kiiruse kuulumise kohta tema sõidukile. Kui juht on veendunud, et ta küll ületas sõidukiirust, kuid mitte talle süüks arvatud ulatuses, tuleb ka neid väiteid põhjendada ja soovitavalt ka tõendada, millest selline veendumus tuleneb.
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda minult tööl olekut pühade ajal või on see ainult kokkuleppeline?10.11.2015
Olen 7. kuud tööl ja töötan graafiku alusel. Kokkulepe suusõnaliselt tööandjaga on, et mina ütlen eelmise kuu keskel vastavalt oma soovidele need 4 päeva kuus, mis ma saaksin tööl olla ja siiani on selline süsteem toiminud. Nüüd on aga pühad saabumas ja mul esimest aastat tööl olijana on ka väidetavalt kohustus olla tööl ühel pühadeaegsel päeval. Kuna 25 ja 26 on ennast vanad olijad juba tööle märkinud, siis jääb mul üle olla 24.12 või 27.12 (see ilmselt ei ole enam püha ja topelttasudega?).
Mul on ka kaks väikest last (2 a ja 4 a) kelle eest mul on saada 6 lapsepäeva, mis tuleb enne aasta lõppu ära kasutada.
Kas tööandjal on mingi reaalne seadus, mille alusel ta saab nõuda minult tööl olekut pühade ajal või on asi ainult vastastikkusel kokkuleppel ja kas ma saan need laste päevad panna ka nädalasisesed pühade päevad so 24 ja 25.12?
Ette tänades,
Mul on ka kaks väikest last (2 a ja 4 a) kelle eest mul on saada 6 lapsepäeva, mis tuleb enne aasta lõppu ära kasutada.
Kas tööandjal on mingi reaalne seadus, mille alusel ta saab nõuda minult tööl olekut pühade ajal või on asi ainult vastastikkusel kokkuleppel ja kas ma saan need laste päevad panna ka nädalasisesed pühade päevad so 24 ja 25.12?
Ette tänades,
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Selgitan, et töötaja peab tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ning summeeritud tööaja rakendamisel vastavalt tööandja poolt koostatud tööajakavale ehk graafikule. Graafiku alusel töötamisel võivad tööpäevad langeda ka nädalavahetusele või riigipühadele. Tööandja koostab graafikud lähtudes töö korraldamise vajadusest, kuid arvestades ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks, samuti töö tegemise aja piiranguid. Tööandja peab lähtuma graafikuid koostades mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest, samuti võrdse kohtlemise printsiibist. Lisaks peab tööandja võimalusel arvestama töötaja soove seoses tema tervise või perekondlike kohustustega.
Seega tööandja koostab tööajakava pidades silmas ettevõtte vajadusi ja arvestab võimalusel töötaja soovidega.
Lapsepuhkust antakse tööpäevades. Kui Teie töö toimub graafiku alusel ning tööpäevad võivad langeda ka riigipühale, siis on Teil õigus kasutada lapsepuhkust ka riigipühal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui ma ei nõustu pakutud uue tööga, kas ma saan ikka ühe kuu palga järgi hüvitist tööandjalt ja ühe kuu töötukassalt?10.11.2015
Tere. Tööandja esitas mulle seoses struktuurimuudatusega asutuses koondamisteate ning täitis ka 60-päevast etteteatamistähtaega. Samas oli tal kaasas ka uus tööleping, kus on madalam palk, lühem puhkus ja ka ametinimetus madalam (tööülesanded pea samad). Ma ei kirjutanud kuskile alla. Kaks tundi hiljem saabus uus koondamisteade e-posti teel, kus ta andis mulle 7 päeva otsustsusaega - kas võtan pakutu vastu ja kui ma ei ütle üldse midagi, siis arvestatakse seda, kui nõusolekut koondamiseks.
Esialgu sain kokkuleppele, et 7 päeva on liiga vähe, et nii suurt otsust teha. Minu küsimus on: kui ma loobun pakutust ja nõustun koondamisega hiljem, kuid suuliselt kokkulepitud perioodil, kas ma saan ikka ühe kuu keskmine palga järgi hüvitist tööandjalt ja ühe kuu keskmise töötukassalt?
Tänud!
Esialgu sain kokkuleppele, et 7 päeva on liiga vähe, et nii suurt otsust teha. Minu küsimus on: kui ma loobun pakutust ja nõustun koondamisega hiljem, kuid suuliselt kokkulepitud perioodil, kas ma saan ikka ühe kuu keskmine palga järgi hüvitist tööandjalt ja ühe kuu keskmise töötukassalt?
Tänud!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 89 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).
Koondamise korral tuleb töötajale pakkuda enne töölepingu ülesütlemist muud vaba töökohta, sh võib pakutav töö erineda oluliselt senisest tööst (nt on töötasu väiksem). Töötajale töö säilitamiseks peab tööandja vajadusel korraldama täiendõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seejuures tasub silmas pidada, et kui töötajale pakutav vaba koht ei sobi, ei pea ta lahkuma töölt omal soovil, vaid koondamine toimub vastavalt seaduses ette nähtud etteteatamistähtaegadele ja hüvitise maksmisega.
Seega seni kuni teil on kehtiv töösuhe, peab tööandja tagama töölepingus kokku lepitud tööd ja töötasu. Kui te uue tööga nõus pole, siis lõppeb teie töösuhe ülesütlemisavaldusel märgitud kuupäeval koondamisega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas pärast 5 aastat lapsehoolduspuhkust arvestatakse koondamishüvitis 5 aasta taguse palga järgi?10.11.2015
Tere,
saan aru, et vastavalt TLS § 100 lg 1 alusel arvestatakse koondamistasu keskmise palga alusel. Kui ma olen olnud lapsehoolduspuhkusel 5 aastat (tööstaaž ettevõttes üle 10 aasta), kas arvestuse aluseks võetakse ca 5 aastat tagasi olnud keskmine palk või miski muu?
saan aru, et vastavalt TLS § 100 lg 1 alusel arvestatakse koondamistasu keskmise palga alusel. Kui ma olen olnud lapsehoolduspuhkusel 5 aastat (tööstaaž ettevõttes üle 10 aasta), kas arvestuse aluseks võetakse ca 5 aastat tagasi olnud keskmine palk või miski muu?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Koondamise korral peab tööandja maksma töötajale koondamishüvitist tema ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Koondamishüvitise maksmisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määrusest nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 91).
Vastavalt määruse nr 91 võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud.
Kui töö tegemisest keeldumise tõttu (nt lapsehoolduspuhkus) ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja lepingujärgne töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul (töölepingu lõppemise kuul) kehtiva töötasu indeksiga.
Indekseerimist ei kasutata, kui töötasu on kollektiivlepingus kokku lepitud või suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk (2015.a II kvartal 1082 eurot).
Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena. Ehk näiteks kui töötaja jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele 2010.a, oli töötasu alammäära suuruseks 278,02 eurot ning 2015.a on töötasu alammäära suuruseks 390 eurot, siis oleks indeksi väärtuseks: 390/278,02=1,40.
Koondamishüvitise saamiseks tuleb lepingujärgne töötasu korrutada saadud indeksiga.
Lisaks tööandja poolt makstavale hüvitisele maksab koondamise korral töötajale hüvitist ka Töötukassa töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuhu pöörduda, et isalt välja nõuda vana elatise võlga?09.11.2015
Tere, Lapsele on välja mõistetud kohtu kaudu elatis. Kuna raha laekus nii nagu jumal juhatas, siis isal on kasvanud elatise võlg väga suureks (mitu tuhat). Nüüd päris mitu aastat pole ta oma vana võlga tasunud k.a. elatist. Kuhu peaksin ma pöörduma ja kas oleks võimalik isalt välja nõuda vähemalt seda vana võlga, mis on kasvanud nii suureks? Kohtutäiturile on asjad samuti juba aastaid tagasi üle antud, aga sellest abi ei ole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisvõla kättesaamisega tegeleb kohtutäitur ja tema poole olete Te juba täitemenetluse läbiviimiseks pöördunud. Kahjuks ei õnnestu ka kohtutäituril alati elatisraha võlgnikult kätte saada.
Teil tuleks kaaluda lapse isa suhtes kriminaalmenetluse algatamist KarS §-i 169 alusel – mõnikord on sellel elatisvõlgnikuks olevale vanemale distsiplineeriv mõju ja ta asub oma ülalpidamiskohustust täitma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kohtus pöörab elatisnõude vanavanemate vastu, kas siis selle kohta on eraldi kohtuprotsess?09.11.2015
Oleme abikaasaga pensionärid, kes elavad koos üliõpilasest tütre- ja täiskasvanud pojaga, kellel mingit sissetulekut ei ole. Pojal on formaalselt küll mingi ühemehe OÜ, kus aga juba mitu aastat sisuliselt mingit äritegevust ei toimu ega seetõttu ka sissetulekut ei laeku, mistõttu oleme koos abikaasaga olnud sunnitud oma poega ülal pidama. Poja endine elukaaslane, kes tegelikku olukorda teab, andis aga hiljuti sisse elatishagi poja vastu, tagasiulatuvalt aastase nõudega nende ühisele alaealisele lapsele elatise saamiseks.
Kui kohtus selgub, et poja käest lapselapsele elatisraha välja nõuda pole võimalik ja pojal ei ole ka kinnisvara ega muud isiklikku vara, mille arvelt ta saaks elatisnõuet koheselt täita, kas siis elatisnõue pööratakse sama kohtuprotsessi käigus seejärel kohe poja vanemate vastu asenduskohustuse täitmiseks? Või toimub asenduskohustuse täitmise osas mingi eraldi protsess? Juhul, kui meie pensionitest elatise maksmiseks ei piisa (meil on kaks majapidamist ja abikaasa vajab arstirohtusid), kas siis satub löögi alla meie kinnisvara?
Kui kohtus selgub, et poja käest lapselapsele elatisraha välja nõuda pole võimalik ja pojal ei ole ka kinnisvara ega muud isiklikku vara, mille arvelt ta saaks elatisnõuet koheselt täita, kas siis elatisnõue pööratakse sama kohtuprotsessi käigus seejärel kohe poja vanemate vastu asenduskohustuse täitmiseks? Või toimub asenduskohustuse täitmise osas mingi eraldi protsess? Juhul, kui meie pensionitest elatise maksmiseks ei piisa (meil on kaks majapidamist ja abikaasa vajab arstirohtusid), kas siis satub löögi alla meie kinnisvara?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Selleks, et laps saaks asenduskohustusena elatist nõuda Teilt, peab kõigepealt tuvastama asjaolu, et lapse isalt ei ole võimalik elatist saada. Seega kõigepealt mõistetakse elatis ikkagi lapse isalt välja ja alles ebaõnnestunud täitemenetluse tulemusel võib asuda seisukohale, et isalt ei ole võimalik lapsele elatist saada. Seega käimasoleva kohtumenetluse raames Teile elatisnõuet kindlasti ei esitata, see on eraldi kohtumenetlus ja hetkel pole selge, kas selle algatamiseks on üleüldse alust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand