Õigus

Tere, korteriühistu liige (korteriomanik) kohustub korteriühistu majandamiskulude eest tasuma vastavalt korteriühistuseaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatule.
Kui korteri võõrandmisel lepitakse kokku tingimustes, mis lähevad vastuolusse korteriühistuseadusega ja/või korteriühistu põhikirjaga, siis kehtivad need kokkulepped üksnes nende isikute vahel, kes võõrandammislepingu sõlmisid.
Kokkuvõttes soovitan jätkata majanduskulude nõudmist korteriomanikult.

Tervitan, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere
Visiiditasu ei saa nõuda, kui inimese suunas eriarsti juurde teise raviasutuse sama eriala arst ja kui tegemist on kroonilise haigusega. Praegusel juhul on võimalik pöörduda Haigekassa piirkondliku osakonna poole ja esitada neile visiiditasu maksmise kohta tšekk ja asjaolude kirjeldus.

Hoonestusõigus piiratud asjaõigusena lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast. Hoonestusõiguse alusel on hoonestajal õigus omada ka kinnisasjal hoonestusõiguse seadmise ajal olevat ehitist. Kui selleks ehitiseks on hoone, mida kinnisasja omanik kasutas kuni hoonestusõiguse seadmiseni oma eluasemena, siis saadavat hoonestusõiguse tasu tulumaksuga ei maksustata.

Saan asjaolude kirjeldusest aru nii, et notari juures vormistati dokument, mille kohaselt Te pole enam juhatuse liige. Kui see oli nii, siis Teie volitused juhatuse liikmena on lõppenud ja soovitan Teil esitada äriregistri pidajale ebaõige juhatuse liikme kande muutmise avaldus.

Äriregister on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni. Seda on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Eeltoodu tähendab, et Teie volitused juhatuse liikmena on notari juures sõlmitud dokumenti märgitud ajast alates ka lõppenud. Seega ainus probleem seisneb hetkel selles, et äriregistris olevad andmed on ebaõiged.

Äriseadustikus § 61 reguleerib olukorda, kus äriregistris olev kanne on ebaõige. Kokkuvõttes peab äriregistri pidaja (ehk Tartu Maakohtu registriosakond) algatama menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise kande ebaõige ära parandada.

Seega peaksite esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale teate enda volituste lõppemise kohta (lisage avaldusele ka notari juures koostatud dokument) ning paluge Tartu Maakohtu registriosakonnal viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Ilma nõusolekuta võib ühisvaraga teha tehinguid ainult pere igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Abikaasa nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing ühisvara hulka kuuluvate esemetega on tühine.

Ilma nõusolekuta saab ainult sel juhul, kui Teil on tehtud abikaasaga abieluvaraleping, mis näeb ette, et teise abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul (perekonnaseaduse § 29 lg 2) või ühisvara valitsemise õigus on antud ühele abikaasale (perekonnaseaduse § 28 lg 2).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kaasomandi lõpetamisest võib maksukohustus tekkida oma osa võõrandajal, mitte selle osa omandajal, kelle jaoks selle tehingu sisuks oli kinnisvara soetamine. Soetamismaksumusena läheb arvesse ainult asja eest tegelikult makstud raha.

Lugupeetud Pöörduja

Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lõike 1 kohaselt määrab töötaja põhipuhkuse aja tööandja arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul (TLS § 69 lg 2).

TLS § 68 lg 5 sätestab, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel.
Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Puhkuse põhjendamatut osadeks jagamist ja seeläbi puhkamise aja pikendamist aitab vältida tööandja õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate kui 7-päevaste osadena. Samas poolte kokkuleppel võib põhipuhkust jagada ka lühemateks kui seitsmepäevasteks osadeks.

Kui Teie poolt mainitud puhkuse aeg on määratletud tööandja poolt juba aasta algul ettevõtte puhkusegraafiku koostamisel ning tehtud töötajaile vastavalt teatavaks, siis on tegemist põhipuhkuse lühemate kui seitsmepäevaste osade kasutamisega seaduslikul alusel.

Kui töötaja põhipuhkus on kantud tööandja poolt koostatud puhkuste ajakavasse, on töötajal õigus puhkust kasutada vastavalt ajakavale, puhkuste ajakava (kui see on koostatud õigeaegselt I kvartalis) on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal.
Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, kirjeldatud vastastikuste nõuete (korteriühistu majanduskulude nõuet Teie vastu, ning Teie kojameheteenuse osutamisest tulenevat nõuet korteriühistu vastu) osas teeb kohus otsuse poolte esitatud väidete ning nende aluseks olevate tõendite alusel.
Kojameheteenuse osutamisega seotud nõude maksmapanemiseks tuleb Teil alustuseks tõendada seda, et (a) olete teenust osutanud, (b) teenuse täitmine oli korteriühistu huvides, (c) osutatud teenus oli kvaliteetne, (d) teenuse maksumus vastas turuhinnale.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, maamaksuseaduse kohaselt lähtutakse maamaksukohustuse arvestamisel maa sihtotstarvest.
Kuna maa sihtotstarve määramine ei ole sõltuvuses sellest, mis liiki isik korterit omab või üürib või kasutab, siis ei ole Teil põhjust muretseda selle pärast, et kortermajas tegutsev juriidiline isik toob Teile kaasa maamaksu tasumise kohustuse.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kõik tegevused, mis ületavad korteriomandi tavapärasest kasutamisest tekkivaid mõjusid, tuleb teiste korteriomanikega kooskõlastada. Vastav kohustus tuleneb korteriomandiseaduse paragrahv 10 lg-st 1 ja paragrahv 11 lg 1 p-st 1.
Eelviidatud sätetega vastuolus oleva tegevuse lõpetamist saab nõuda korteriomandiseaduse paragrahv 15 lg 5 alusel. Juhul, kui korteriomanik oma tegevust ei lõpeta, siis on Teil õigus esitada tema vastu kahjunõue, mis võib näiteks olla seotud asenduspinna hankimise, üürimise, kolimise jm korteriomaniku tegevusest põhjustatud kulutuste hüvitamisega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ