Õigus

Abielu sõlmiti 1975.a ja lahutati 2012.a. Maja osteti 1991.a koos 1/3 pärandiosaga. Hiljem sai abikaasa kinkelepinguga veel 1/3 majast. Abikaasa läks Tallinnasse tööle 1997.a.ja jäigi sinna elama. Suhtlesime harva aga maa erastasime koos tema poolt tehtud volituse alusel minule 1999a . Kuna abikaasal ei olnud piisavalt EVP-si siis osa EVP-dest läks minu arvelt.
Riigilõivud tasusin mina ja ka maamaksud.
Tänan

Töötasin pea aasta ruumis, millel puudus täielikult ventilatsioon, korralik valgustus, ruumil puudusid ka aknad ja sanitaartingimused. Ruumi asukohast tingituna tungisid sinna ka keldrist tulevad reovee hais ja muud ebameeldivad lõhnad. Ruumis ei olnud korraldatud koristust aastaid, seal oli tolmune ja tõenäoliselt niiskuse tõttu ka hallitas. Enne minu tööle asumist hoiti antud ruumis muruniidukit, bensiini ja muid kemikaale. Õhutada ei olnud võimalik muul moel, kui hoida ust lahti, aga see segas jälle omakorda töö tegemist. Töö tegemiseks kasutasin arvutit ja printerit, mis saastasid veelgi õhku. Töötamise ajal põdesin korduvalt silmapõletikke ja hingamisteede haigusi, mis lõppesid põskkoopapõletikuga. Nahale tekkis ekseem. Suvel töösuhe lõppes, kuid haigusnähud ei kao. Kannatan pideva nohu käes, näonahal on ekseem. Lisaks on silmanägemine tunduvalt halvenenud antud aasta jooksul. Tööle asudes olid mul arvutiga töötamiseks prillid +0,5 ja +0,25, kuid nüüdseks juba +2,5 ja +2. Tööandja mingit tervisekontrolli enne tööleasumist ei korraldanud ja ka minu palveid parandada töötingimusi eiras.
Mida ma saaks teha, et tekkinud tervisekahjustused on tingitud nendest kohutavatest töötingimustest? Kas ma saan endise tööandja vastu esitada nõude?
Lisaks pidin istuma selles ruumis vahest isegi 10 tundi, kui oli pingsam tööperiood, töötasin üksinda.

Abiellusin 2009.a. ning omasin enne seda korterit (lahusvara). 2011.a. soetasime pangalaenuga (laen on minu nimel, maksan alates 2011.a. ise laenumakseid) suurema korteri (väärtus 24000.-). Pool korteri maksumusest tasusin mina - oma korteri müügist saadud rahaga (12000.-) ning 12000.- sain pangast laenu. Korter on aga nüüd ühisvara. Kuna abikaasa tegevuse tagajärjel on hirm oma alaealiste laste pärast (oleme kõik korterisse sisse kirjutatud), olen otsustanud abikaasat veenda tegema abieluvaralepingut ning määrata korter lahusvaraks (minu nimele). Kas see, et olen sisuliselt pool korterist isikliku ja lahusvaraga tasunud ning maksan ka laenumakseid ise, on piisav argument korteri lahusvaraks nimetamisel? Millised on minu õigused, väites, et abikaasa tegevuse tõttu on oht korterist ühel "heal" hetkel ilma jääda?

Tere!
Olen abielus välismaalasega ning ta ei ole Eestiga kuidagi seotud, mistõttu lahutamiseks peame ju pöörduma kohtusse. Seoses sellega küsimus, kas on võimalik, et mees saadab mulle notariaalselt kinnitatud avalduse oma nõusolekust lahutada, millega ma kohtusse lähen, et siis äkki ei pea nad saatma talle eraldi mingit teavitust aadressile? Või äkki minna kohe koos kohtusse, et siis läheb kiiremini? Mida te soovitaksite teha, et me ei peaks aasta ootama oma lahutust. Mõlemad osapooled on nõus lahutama ning dokumendid olemas ja tõlgitud koopiatega.

Parimatega

Alimendid muidu tulevad ema nimele aga kui laps läheb nüüd teise linna õppima, kas siis saab nii teha, et alimendid lähevad lapse nimele, ehk raha tuleb tema kontole? Või siis peab ikka minema kellegi vastutava isiku nimele?

Töötan firmas, kus alates novembrist alustatakse tööd kahes vahetuses 7.00-15.30 ja 15.30-24.00.Praegusel momendil on töö poolteist vahetust 7.30-16.00 ja 11.00-19.30 Kevadel allkirjastasime töölepingu lisa, kus nõustusime kahe vahetusega. Kuna lepingu lisas puuduvad teise vahetuse alguse ja lõpu kellaajad, ei osanud ka karta, et tööle tulek ja öösel koju saamine osutub praktiliselt võimatuks. Küsimusele koju saamise ja tööle tuleku kohta vastati, et see on töötaja oma asi ja vastutus. Kas meiega toimitakse õieti? Tänan.

Tere!
Kas mul oleks võimalik lapse isalt võtta ära hooldusõigus ja muuta lapse perekonnanimi endaga samaks? Lapse isa ei tegele ega kohtu oma lapsega, olen pakkunud variante kokkusaamiseks, kuid ta on keeldunud. Ta ei tunne vähimatki huvi oma lapse vastu. Ainus, mida ta teeb, on see, et maksab iga kuu miinimumelatist. Millised on minu võimalused?

Tere. Mille alusel arvestatakse alimentide suurus ja mille järgi see summa, mis minule kätte jääb? Mul on eelmisest kooselust 3 last ja nende ema annab asja kohtusse alimentide nõudmiseks. Mul on uus kooselu, milles on meil üks 1-aastane laps ja lapse ema on kodune.
Minu sissetulek bruto on 887,68€.

Tere
Sooviksin teada, kas tagasiulatuvalt on ka võimalik lapseisalt elatisraha kohtuga välja nõuda? Lapse isa pole lapse kasvatamisest osa võtnud lapse sünnist alates. Laps on praeguseks hetkeks 8-aastane.
Lapse sünnitunnistusel isa nime märgitud ei ole, küll aga on tehtud dna test isaduse tuvastamiseks ja see oli positiivne. Kas nõude esitamiseks on see piisav tõend?
Kui soovin tagasi ulatuvalt nõude esitada, kuidas arvutatakse välja 8 aasta võlgu olev summa? Kui seda muidugi on võimalik teha. Lisaks soovin teada kui lapse isa ei maksa lapsele elatist, kas kohustus kandub edasi vanavanematele?

Elan 75 korteriga paneelmajas. Osadel korteritel, kaasa arvatud minu oma, on kaks omanikku. Kui üldkoosolek otsustab maja renoveerimiseks laenu võtta ja ehitusluba taotleda, siis kui palju poolthääli on vaja, et otsus vastu võetaks? Kas kahe omanikuga korteritel on üks või kaks häält? Millisel juhul, ja kas üldse, on mõlemal korteriomanikul hääleõigus? Kas on korteriomanikul õigus oma osa renoveerimiskuludest koheselt välja maksta ja laenukohustustest vabaneda?Kuulsin, et KÜ esimees käis osadel korteritel ukse taga, et ehitusloa taotlemiseks allkirju võtta. Kas selline allkirjade kogumine on seaduslik?