Õigus

Tere!

Kuna olete veel alaealine, tuleb Teil elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda oma seadusliku esindaja vahendusel. Teie seaduslikuks esindajaks on Teie vanemad. Kui isa Teie suhtes ülalpidamiskohustust ei täida, tuleks Teil hagiga kohtusse pöörduda oma ema vahendusel.

Igakuine elatis alaealise lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – sellel aastal on alampalk 390 eurot, seega ei tohiks igakuine elatisraha olla väiksem kui 195 eurot. Kui Teie vajadused on suuremad kui 390 eurot kuus, on Teil võimalik nõuda elatist oma vajaduste suurusest poole ulatuses (teise poole peaks kandma Teie ema). Sellisel juhul tuleb oma vajadusi dokumentaalselt tšekkide, arvete ja maksekorraldustega tõendada (miinimumelatist nõudes seda teha pole vaja).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Kuigi LS §s 106 sätestatud asjakohaste sätete (4 ja 5 lõige) vahel on teatud vastuolu ja ebaselgus, on minu hinnangul LS § 106 lg 5 mõte siiski see, et, kui juhiloa vahetamise taotluse esitamise ajal ei ole isikul kehtivat karistust, siis eksami sooritamist temalt nõuda ei saa ja esmane juhiluba tuleb juhilao vastu vahetada eksamiteta.

Tere!

Likvideerimise olukorras tuleb töötajatega töölepingud lõpetada koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel. Koondada on võimalik ka naist, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, kui tööandja tegevus on lõppenud. Sellisel juhul on tööandja kohustatud maksma töötajale TLS § 100 lg 1 alusel hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Võlausaldajaks tuleb pidada ka töötajat ning seetõttu tulnuks likvideerimisel arvestada koheselt ka töötaja huvidega.

Kui ettevõte ei ole töötajaga töölepingut õiguspärasel viisil lõpetanud ning ettevõte on likvideeritud, on võimalik, et juhatuse liige on rikkunud ÄS § 187 lg 1 sätestatud hoolsuskohustust. Sellisel juhul on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg 5 aastat ÄS § 187 lg 3 alusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, korteriomaniku, kes on ilma korteriomanike kokkuleppeta muutnud kaasomandis olevat küttesüsteemi, suhtes saavad otsuseid vastu võtta korteriomanike üldkoosolek, korteriomanike üldkoosoleku poolt valitud valitseja või korteriühistu.
Kõigi kolme päduvuses on nõuda korteriomanikult esialgse olukorra taastamist või juurdepääsu küttesüsteemile, et esialgne olukord korteriomanike kulul taastada.
Juhul, kui korteriomanik esialgset olukorda ei taasta või takistab taastamist, siis võib korteriomanike üldkoosolek või korteriühistu üldkoosolek nõuda korteriomanikult korteri võõrandamist. Korteri võõrandamisel läheb esialgse olukorra taastamise kohustus uuele omanikule üle.
Lisaks eeltoodule ei saa välistada ka rahaliste nõuete esitamist, kuid need peavad põhinema objektiivsetelt hinnatavatel kuludel/kahjudel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud Pöörduja


Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 2 kohaselt põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.

Lapsehoolduspuhkuse aeg ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei lähe, st nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni.

Kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda TLS § 68 lõikest 1, mille kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest ja lõikes 2 toodud erisustest.
Puhkusepäevade arvestamisel lähtutakse sellest, et töötajal on seadusest tulenev õigus saada kalendriaasta (365 päeva) eest 28 kalendripäeva puhkust.

Rasedus- ja sünnituspuhkusel viibitud aja eest väljateenitud puhkuse arvutamisel tuleb 140 kalendripäeva jagada 365-ga ja korrutada 28-ga.

Hooldushüvitis on ajutise töövõimetuse hüvitis, mida haigekassa maksab hoolduslehe alusel töötajana ravikindlustatud isikutele. Ravikindlustusega ja töövõimetuslehega (sh hoolduslehe tasustamisega) seonduvate küsimustega tuleb pöörduda Haigekassa (infotelefon 16 363 või info@haigekassa.ee) poole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Teil on õigus saada igakuist lisatasu vastavalt töölepingus kokkulepitud tingimustele ning sellest tulenevalt ei ole uuel juhil õigust kärpida Teie müügilt saadavat tuluprotsenti. Töölepingus kokkulepitud tingimusi saab muuta üksnes poolte (nii töötaja kui ka tööandja) kokkuleppel. Õigustatud ei ole ka see, et tööandja Teie müügitulult saadavat summat 4 päeva keskmise tasu võrra vähendas. See, et Te pühapäeviti ei tööta, ei saa olla vähendamise aluseks, kui lisatasu arvestatakse läbimüügi kasumilt. Sarnaselt pole õigustatud ka nädala võrra tasu arvestamata jätmine, kui viibite puhkusel, kuna lisatasu saamine oleneb läbimüügi kasumist, mitte tööl viibitud päevadest.

Kui tööandja jätkab rikkumist ning ei maksa Teile töölepingujärgset tasu, on Teil võimalik TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tööleping erakorraliselt üles öelda. Eelneva tingimuseks on aga töötasu maksmisega oluline viivitamine, mida hinnatakse igal üksikul olukorral eraldi. Rikkumine peab olema pidev, näiteks pole tööandja mitme kuu jooksul Teile töölepingujärgsetel tingimustel lisatasu maksnud. Soovitan Teil aga töötasu maksmisega seonduvad kirjavahetused edaspidiste vaidluste vältimiseks talletada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Kahjuks ei ole mul võimalik Teie poolt esitatud asjaolude pinnalt vastata, miks ei õnnestu kohtutäituril lapse isalt elatisraha kätte saada. Nö takistusi võib olla mitmeid – lapse isa sissetulek ei ole piisav, tal on veel ülalpeetavaid. Palun pöörduge oma küsimusega otse kohtutäituri poole, kuivõrd tal on tegelikult ainukesena ülevaade toimuvast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud Pöörduja


Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 46 sätestab üldiseks tööaja piirmääraks koos ületunnitööga keskmiselt 48 tundi 7-päevase vahemiku kohta 4-kuulise arvestusperioodi jooksul.

Tegemist on üldise tööaja piiranguga, millest peab lähtuma nii tavalise kui summeeritud tööaja alusel töötamisel. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida arvestusperioodis kuni 4 kuud. Nelja kuud ületav arvestusperiood on TLS § 2 alusel keelatud, kuna tegemist oleks töötajale seaduses sätestatust kahjulikuma kokkuleppega.

Erandina on TLS § 46 lg 2 alusel võimalik pikendada tööaja arvestusperioodi kollektiivlepinguga tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel kuni 12 kuuni.

Arvestusperioodi pikendamise mõjuks on võimalus teha arvestusperioodi jooksul perioodi teiste osade arvelt intensiivsemalt ületunde. Kuna töökoormus põllumajanduses või turisminduses on tugevalt mõjutatud hooajalisusest, siis tasakaalustab hooajalise intensiivsema töötamise teiste perioodide lühem tööaeg.
Restoranitöötajad nimetatud loetelus ei esine ja neil on lubatud töötada kuni 4 kuulise arvestusperioodiga.

Igapäevane tööajakorraldus toimub tööandja poolt koostatud ajakava alusel, mille koostamisel peab tööandja jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg vähemalt 11 tundi, aga samuti iganädalane puhkeaeg vähemalt 36 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 52 lg-d 1, 2). Oluline on ka see, et töötaja tööaeg kokku arvestusperioodi lõpuks keskmiselt ei ületaks 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta.

Kui tööandja järgib tööajakava koostamisel eeltoodud seadusega kehtestatud töö-ja puhkeaja nõudeid, siis on tal õigus tööajakava koostamisel jagada töökoormust arvestusperioodi kuude lõikes vastavalt töö korraldamise vajadusele.

Seega, restoranitöötajate puhul ei ole tegemist töötajatega , kellel on lubatud pikendada arvestusperioodi kollektiivlepinguga kuni 12 kuuni, nemad võivad töötada kuni 4 kuulise arvestusperioodiga.
Kui on tegemist summeeritud tööaja arvestusega mitme kuu lõikes (lubatud kuni 4 kuud), võib tööaeg olla ühes kuus väiksem või suurem kokkulepitud tööajast. Oluline on siinjuures tähele panna, et summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu ning täita tuleb kindlasti puhkeaja nõudeid.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Kui palga väljamaksmisel tulumaksu kinni ei ole peetud, siis vastutavad maksukohustuse täitmise eest ühtmoodi nii töötaja kui tööandja, st maksuamet võib tulumaksunõude esitada ükskõik kummale. Kui tööandja on palgast tulumaksu kinni pidanud, siis töötaja maksukohustuse täitmise eest ei vastuta, sõltumata sellest, kas tööandja on maksu üle kandnud või mitte või kas töötaja ülekandmata jätmisest teab või mitte. Muude tööjõumaksude (sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) tasumise eest vastutab ainult tööandja.

Varaühisuse puhul teostavad abikaasad ühisvaraga seotud kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PKS § 28 lg 1).

Abikaasade varaliste õiguste (esmajoones ühise eluaseme) kaitseks on seadusesse kirjutatud piirang, mille kohaselt üks abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvara esemes. Seda võib nimetada ka ühisvara ühtsuse põhimõtteks. Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad ühisvaraga tehinguid teha ja sellega seonduvaid õigusvaidlusi pidada üksnes teise abikaasa nõusolekul (PKS § 29 lg 1).

Teise abikaasa nõusolekuta võib teha tehinguid enda ja perekonna igapäevavajaduste rahuldamiseks (nt eluasemekulude maksmine, söögi ostmine jm). Muudel juhtudel on nõusolekuta tehtud tehing tühine.

Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on:
1) isiklikud tarbeesemed;
2) enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara;
3) abielu kestel tasuta käsutuse (nt kinke või pärimise) teel omandatud vara;
4) lahusvara arvel omandatud vara (nt suvila, mis on ostetud ühele abikaasale enne abielu kuulunud korteri müügist saadud raha eest).

Alates 01.01.2015 jõustunud muudatuste kohaselt võib ühe abikaasa lahusvaraks olevat, perekonna eluasemena kasutatavat eluruumi käsutada ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte ainult teise abikaasa nõusolekul.

Nõue kehtib selle vara osas, mille abikaasa on lahusvarana (nt kinkena, pärimise teel) omandanud alates 01.01.2015.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee