Õigus
Küsimus: Kuidas oma asjad müüdud korterist kätte saada, suuliselt leppisime kokku, et hoiab neid mingi aja, aga nüüd ei anna kätte?23.10.2015
Müüsin oma korteri ära ja leppisin ostjaga suusõnalise kokkuleppe, et kui minu asjad ehk siis mööbel ja minu puud ette jäävad talle, siis helistab ja viin ära, sest kui korteri müüsin, polnud mul kohe neid asju kusagile panna. Nüüd on selline olukord, et tahtsin asjadele järgi minna, polnud nõus uus omanik mulle neid andma, ütles, et minu vara kuulub nüüd talle. Küsingi nüüd, kas mul on kuidagi võimalik oma vara kätte saada, sest notari lepingus müüsin ainult enda korteri?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Selliste vaidluste ärahoidmiseks on väga oluline, et kõik müügiga seotud olulised kokkulepped kajastuksid müügilepingus, sh täpne lepingu esemeks olevate asjade koosseis. Samuti tuleks lepingus kajastada muud olulised kokkulepped. Näiteks kui müüja peab korterisse jätma teatud esemed (mööbel, tehnika jms), siis tuleks need lepingus loetleda.
Kui lisakokkulepped lepingust välja jäävad ja poolte vahel hiljem vaidlus tekib, on nende sõlmimist väga raske tõendada.
Eelpoolöeldust tulenevalt tuleks küsijal leida tõendeid oma väitele, et küttepuude ja mööbli osas ei ole omandiõigus ostu-müügilepingus üle läinud ning seeläbi saab isik esitada nõude mööbli ja küttepuude osas nende valduse tagasisaamiseks. Selleks peab küsija tõendama, et omand ei ole üle läinud ja küsija on ikka veel mööbli ja puude omanik AÕS § 82 lg-st 1 lähtuvalt. Konkreetse mööbli ja puude osas saaks küsija omandiõigust tõestada nt sel viisil, et küsijal oleks antud asju puudutavad omandiõigust tõendavad dokumendid alles või leida isik(ud), kes antud kokkulepet Teie ja praeguse korteriomaniku vahel kinnitada võiks. Kui olete uue omanikuga ka meili teel suhelnud ja uus omanik on kokkulepet kinnitanud, oleks ka sellest abi omandiõiguse tõestamiseks.
Kui suudate tõestada nende asjade endale kuuluvust, oleks võimalik esitada AÕS § 80 alusel hagi asjade väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas autoomanik võib oma sõiduki politseiparklast enne kohtuistungit ära viia?22.10.2015
Kas autoomanikul on õigus auto politseiparklast ära viia juhul, kui on makstud parklamaks? Kui pole olnud kohtuistungit seoses otsusega toimunud rikkumisega. Rikkumiseks oli juhtimine joobes seisundis 0,93 promilli? Tänan vastuse eest
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kes maksab nüüd elatist, kui isa on välismaal eeluurimisvanglas?22.10.2015
Laste isal on kohtu poolt väljamõistetud lastele elatis, nüüd sain teada, et viibib välismaal eeluurimisvanglas. Kes nüüd maksab lastele elatist, kas mul õigus riigil abi küsida? Laste isa ei ole korralikult praegu maksnud, kuna töötab mustalt, see tuli ka välja eeluurimisel, et ta töötas firmas mitteametlikult.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isalt ei ole isa kinnipidamisasutuses viibimise tõttu võimalik elatist saada, annab perekonnaseadus võimaluse nõuda ülalpidamist asenduskohustusena lapse vanavanemalt/vanavanematelt. Kui kohus mõistab elatise välja vanavanemalt/vanavanematelt, tekib tal/neil õigus elatisena makstud summad tagasi nõuda oma ülalpidamiskohustust mittetäitnud lapselt.
Kahjuks puudub Eestis selline võimalus, et riik maksab elatist vanema eest ja hiljem nõuab selle vanemalt ise sisse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa tohib elatisraha maksmiseks küsida pojalt koolis käimise kinnitust?22.10.2015
Tere! Täiskasvanud õppivale noormehele mõistis kohus selle aasta jaanuaris välja elatisraha. Septembri kuuni rahad laekusid, nüüd maksis isa 5 eurot, põhjendades, et poiss peab talle viima dokumendi koolis õppimise kohta. Kuhu peab pöörduma, et isa oma kohustust täidaks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõigepealt võiks laps tõepoolest anda isale kinnituse oma õppimise kohta ja kui isa seejärel elatist maksma ei hakka ja maksmata osa tagantjärele ei tasu, tuleks elatisraha kättesaamiseks pöörduda täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsevanemad, kellel on piisav sissetulek, on kohustatud toetama oma 28-aastast hetkel töötut last?22.10.2015
Tere! Sooviksin saada vastuseid järgmistele küsimustele:
1)Kas lapsevanemad, kellel on piisav sissetulek, et abi anda, on kohustatud toetama (ülalpidama oma 28-aastast last, kes on töövõimeline, teovõimeline, kuid kes on praegu töötu ning kellel ei ole endal rahalisi vahendeid, et hakkama saada (Lapse elukoht on erinev lapsevanema omast)?
2) Mida peaks tegema 28-aastane laps, kes on töövõimeline, teovõimeline, kuid kes on praegu töötu ning kellel ei ole endal rahalisi vahendeid, et hakkama saada, kui tema lapsevanemad keelduvad teda abistamast, kuigi lapsevanematel on piisavalt rahalisi vahendeid, et anda oma lapsele abi?
3) Kas sotsiaalabiosakonnal on õigust keelduda toimetulekutoetuse maksmisest sellisele 28-aastasele lapsele ainult seetõttu, et sellise lapse vanemad käivad tööl ja oleksid võimelised toetama oma last, kuigi nad seda ei tee?
(Antud laps elab vanamatest eraldi, üürib korterit)
1)Kas lapsevanemad, kellel on piisav sissetulek, et abi anda, on kohustatud toetama (ülalpidama oma 28-aastast last, kes on töövõimeline, teovõimeline, kuid kes on praegu töötu ning kellel ei ole endal rahalisi vahendeid, et hakkama saada (Lapse elukoht on erinev lapsevanema omast)?
2) Mida peaks tegema 28-aastane laps, kes on töövõimeline, teovõimeline, kuid kes on praegu töötu ning kellel ei ole endal rahalisi vahendeid, et hakkama saada, kui tema lapsevanemad keelduvad teda abistamast, kuigi lapsevanematel on piisavalt rahalisi vahendeid, et anda oma lapsele abi?
3) Kas sotsiaalabiosakonnal on õigust keelduda toimetulekutoetuse maksmisest sellisele 28-aastasele lapsele ainult seetõttu, et sellise lapse vanemad käivad tööl ja oleksid võimelised toetama oma last, kuigi nad seda ei tee?
(Antud laps elab vanamatest eraldi, üürib korterit)
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadusest tulenevalt antud juhul vanematel oma lapse suhtes ülalpidamiskohustust ei ole. Perekonnaseadus küll kohustab vanemat/vanemaid ülal pidama oma abivajavat täisealist last, kuid kirjeldatud olukorras minu hinnangul laps abivajavaks perekonnaliikmeks perekonnaseaduse mõttes ei ole. Selleks oleks näiteks täisealine laps, kes on töövõimetu ja kes oma tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võimeline endale ise sissetulekut teenima. Seega ülalpidamist nõuda laps oma vanematelt kuidagi ei saa, kuid ilmselgelt võivad vanemad teha seda vabatahtlikult.
Täiskasvanud terve inimese puhul võib üldiselt eeldada, et ta on võimeline endale ise sissetulekut teenima, mistõttu ei näegi perekonnaseadus ette antud juhul lapse õigust nõuda ülalpidamist oma vanematelt.
Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse isikuga ühist eluruumi jagavate perekonnaliikmete sissetulekut perekonna majandusliku olukorra määratlemisel, kuid kui isik elab üksi, siis tema vanemate majanuduslik olukord toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei lähe.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Seega, kas on võimalik kinkida kinnisvara (osa sellest), mis on laenu tagatiseks?22.10.2015
Tere!
Suvel soetasime elukaaslasega kinnisvara, mille ainuomanikuks sain mina, kuna kodulaen on minu nimel (pank ei olnud teisiti nõus, kuna elukaaslase nimel on teine kodulaen ja seda teisest pangast, siis elukaaslane ei saanud olla kaastaotleja).
Kuna elukaaslase vahenditest tuli omaosalus, siis sooviksin hea meelega, et vara oleks meie mõlema nimel (kaasomand, nii et kummalegi kuulub 1/2).
Seega, kas on võimalik kinkida kinnisvara (osa sellest), mis on laenu tagatiseks? Kuidas sellisel juhul toimida?
Tänud!
Suvel soetasime elukaaslasega kinnisvara, mille ainuomanikuks sain mina, kuna kodulaen on minu nimel (pank ei olnud teisiti nõus, kuna elukaaslase nimel on teine kodulaen ja seda teisest pangast, siis elukaaslane ei saanud olla kaastaotleja).
Kuna elukaaslase vahenditest tuli omaosalus, siis sooviksin hea meelega, et vara oleks meie mõlema nimel (kaasomand, nii et kummalegi kuulub 1/2).
Seega, kas on võimalik kinkida kinnisvara (osa sellest), mis on laenu tagatiseks? Kuidas sellisel juhul toimida?
Tänud!
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega, kinnisasjale seatud hüpoteek ei takista kinnisasja võõrandamist, sh kinkimist. Tavaliselt on laenulepingus aga klausel, mis kohustab teid laenuandjat võõrandamisest teavitama (pöörduge kindlasti ka panga poole). Tehingu tegemiseks tuleb esitada notarile tavaliselt kinnisasja omandamise dokumendid, täpse loetelu ütleb notar. Tehingu tasud olenevad kinnistu väärtusest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandjal on õigus panna töötaja tööle kõik nädalavahetused kuus?22.10.2015
Tere
Töötan graafiku alusel. Tööpäeva pikkus on 12 tundi. Enamus puhkepäevi jääb esmaspäeva ja neljapäeva vahele, reede, laupäev ja pühapäev on tööpäevad. Kas tööandjal on õigus panna töötaja tööle kõik nädalavahetused kuus ja mitte ainult, vaid ka reeded?
Aitäh
Lugupidamisega
Töötan graafiku alusel. Tööpäeva pikkus on 12 tundi. Enamus puhkepäevi jääb esmaspäeva ja neljapäeva vahele, reede, laupäev ja pühapäev on tööpäevad. Kas tööandjal on õigus panna töötaja tööle kõik nädalavahetused kuus ja mitte ainult, vaid ka reeded?
Aitäh
Lugupidamisega
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööajakava järgi töötades koostab tööandja (tavaliselt igakuise) tööajakava, mis sisaldab andmeid iga tööpäeva alguse ja lõpu ning lõunaaja kohta.
Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab töötajale jääma vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega (Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 52 lg 1). Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval (TLS § 52 lg 3). Tavaliselt esmaspäevast reedeni kestva töönädala puhul see nii ongi.
Tööajakava ehk graafiku alusel töötaval töötajal võib see katkematu aeg sattuda teistele nädalapäevadele, kuid peab esinema igas seitsmepäevases ajavahemikus.
Summeeritud tööaja (tööaeg jaguneb ebavõrdselt, st ei ole igapäevaselt alati 8 tundi) korral on lubatud ühe iganädalase puhkeaja kestuseks minimaalselt 36 järjestikust tundi (TLS § 52 lg 2), kuid keskmiselt arvestusperioodis peab puhkeaegade kestus siiski olema 48 tunni ulatuses võimaldatud.
Summeeritud tööajaarvestuse korral toimub töö tööandja poolt koostatud tööajakava alusel ja seaduses ei ole sätestatud nõuet, et töötaja puhkepäevad peaksid langema ka nädalavahetustele. Küll aga tuleks tööandjal järgida tööajakava koostamisel võrdse kohtlemise põhimõtet s.t. et võimalusel oleks vabad nädalavahetused jagatud kõikide töötajate vahel.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas mõjutada ema, et ta järgiks kohtu otsust ja võimaldaks lapsel minuga pool aega koos elada?21.10.2015
Tervist.
On olemas kehtiv kohtuotsus minu lapse elatise maksmise osas. Kohtuotsuses on selgelt kirjas ka maksmise kuupäev - iga kuu 10. Kas elatise saajal, ehk lapse emal, on seaduslikku alust pöörduda kohtutäituri poole juhul kui ma pole kandnud elatist üle enne 10ndat kuupäeva? Kas mul on kohustus tasuda kohtutäituri tasud juhul kui ta sulgeb mu pangakonto enne 11. kuupäeva? Väidetavalt on sellel konkreetsel kohtutäituril ükskõik sellest kohtuotsuses olevast kuupäevast. Varasemaltki on ta mu konto sulgenud mitu päeva enne 10dat kuupäeva.
Teine pool küsimusest.
Kohtuotsuses on selgelt kirjas, et laps elab pool aega kuust minu juures. Viimase 2 kuu jooksul olen last näinud maksimaalselt 7 päeva. Kuidas on minul võimalik lapse ema mõjutada, et ta peaks omapoolselt kohtuotsusest kinni?
Ette tänades
On olemas kehtiv kohtuotsus minu lapse elatise maksmise osas. Kohtuotsuses on selgelt kirjas ka maksmise kuupäev - iga kuu 10. Kas elatise saajal, ehk lapse emal, on seaduslikku alust pöörduda kohtutäituri poole juhul kui ma pole kandnud elatist üle enne 10ndat kuupäeva? Kas mul on kohustus tasuda kohtutäituri tasud juhul kui ta sulgeb mu pangakonto enne 11. kuupäeva? Väidetavalt on sellel konkreetsel kohtutäituril ükskõik sellest kohtuotsuses olevast kuupäevast. Varasemaltki on ta mu konto sulgenud mitu päeva enne 10dat kuupäeva.
Teine pool küsimusest.
Kohtuotsuses on selgelt kirjas, et laps elab pool aega kuust minu juures. Viimase 2 kuu jooksul olen last näinud maksimaalselt 7 päeva. Kuidas on minul võimalik lapse ema mõjutada, et ta peaks omapoolselt kohtuotsusest kinni?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsuses on kirjas igakuine elatise maksmise kuupäev, tuleb sellest kinni pidada ja maksta elatis hiljemalt nimetatud kuupäevaks. Kui Te seda ei tee, olete kohtuotsust rikkunud ja lapse emal on õigus algatada elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.
Kui lapse ema rikub suhtlemiskorda kindlaksmääravat kohtuotsust, on Teil võimalik lepitusmenetluse läbiviimiseks pöörduda kohtu poole. Kohtunik selgitab lepitusmenetluse raames vanematele suhtlemiskorra täitmise olulisust ja teeb vajadusel suhtlemiskorras muudatusi. Samuti otsustab kohus vajadusel sunnimeetmete rakendamise üle kohtumäärust rikkunud vanema suhtes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui alaealine laps elab koos oma vanaemaga, kas laps on sellisel juhul vanaema ülalpeetav?21.10.2015
Kui alaealine laps elab koos oma vanaemaga, kas laps on sellisel juhul vanaema ülalpeetav? Kui jah, siis millised dokumendid tuleks vormistada, et see kinnitada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse ülalpidamiseks on eeskätt kohustatud tema vanemad. Kui lapse vanemalt/vanematelt ei ole võimalik ülalpidamist saada, on lapse ülalpidamiseks kohustatud teise astme ülenejad sugulased ehk lapse vanavanemad.
Kui ülalpidamist annabki vanavanem, võib öelda küll, et laps on vanavanema ülalpeetav. Siiski ei annaks ma Teile ammendavat vastust, sest kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, millisel põhjusel/mille tarbeks on vaja tuvastada, et laps on vanavanema ülalpeetav.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, et isalt elamiseks raha saada, ta ei toeta mind rahaliselt?21.10.2015
Tere, olen 16-aastane, hooldusõigus on antud isale, ei ela enam isaga koos ja ta ei toeta mind rahaliselt, mida pean tegema, et isalt elamiseks raha saada ja kui suur see summa peaks olema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuna olete veel alaealine, tuleb Teil elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda oma seadusliku esindaja vahendusel. Teie seaduslikuks esindajaks on Teie vanemad. Kui isa Teie suhtes ülalpidamiskohustust ei täida, tuleks Teil hagiga kohtusse pöörduda oma ema vahendusel.
Igakuine elatis alaealise lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – sellel aastal on alampalk 390 eurot, seega ei tohiks igakuine elatisraha olla väiksem kui 195 eurot. Kui Teie vajadused on suuremad kui 390 eurot kuus, on Teil võimalik nõuda elatist oma vajaduste suurusest poole ulatuses (teise poole peaks kandma Teie ema). Sellisel juhul tuleb oma vajadusi dokumentaalselt tšekkide, arvete ja maksekorraldustega tõendada (miinimumelatist nõudes seda teha pole vaja).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand