Õigus
Küsimus: Mida ette võttta oma kaitseks, kui mul on teisi ülalpeetavaid ja nüüd pandi veel poja lapse alimendid ka mulle peale?15.10.2015
Kohus määras mulle kui vanaemale alimendid, kuna poeg ei maksa. Mul on ülalpeetav laps ja invaliidist mees. Kui iga kuu nii palju ei teeni, kas siis minnakse mul kinnisvara kallale? Miks ei kontrollita noorte tausta, tegelikult käivad kõik tööl, teiseks võtsin laenu, et omale hambad suhu saada. Kas ma pean surmatunnini töötama, et teiste alimente maksta? Kes meiesuguseid kaitseb siis? Palju peab inimesele palka kätte jääma peale alimentide maksmist? Ma ei tea isegi seda, kas need üldse minu poja lapsed on? Mida ma pean oma kaitseks ette võtma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui Teil tuleb asenduskohustusena maksta oma lapselapsele elatist, on Teil õigus esitada nõue oma poja vastu, kelle eest Teie lapselapsele elatist maksate.
Kui Teie sissetulek ei ületa alampalka ja sissenõude pööramine Teie muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool alampalka. Kui lapse elatisnõude täitmiseks Teie sissetulekust arestitav summa jääb alla poole alampalga suurusest, võib kohtutäitur arestida kuni ühe kolmandiku Teie sissetulekust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu poolt lastele ostetud riided, kooliasjad ja sporditarbed saab elatisrahast maha arvestada?15.10.2015
Tere. Küsimusi on tegelikult mitu:
1) Kas ema võib oma korteri üüri ka elatisraha nõudesse kirjutada kuigi ta maksaks sama palju ka üksi elades?
2) Kas minu poolt lastele ostetud riided, kooliasjad ja sporditarbed saab elatisrahast maha arvestada?
3) Olen rahaliselt aidanud lapsi alati kui nad on palunud ja maksnud ka laste emale igakuiselt teatud summa aga kahjuks pole seda kusagil fikseeritud. Kas ema saab tagantjärele nõuda minult elatisraha ja kas lapsed on kohtus pädevad tunnistama, et olen seda kõike teinud.
1) Kas ema võib oma korteri üüri ka elatisraha nõudesse kirjutada kuigi ta maksaks sama palju ka üksi elades?
2) Kas minu poolt lastele ostetud riided, kooliasjad ja sporditarbed saab elatisrahast maha arvestada?
3) Olen rahaliselt aidanud lapsi alati kui nad on palunud ja maksnud ka laste emale igakuiselt teatud summa aga kahjuks pole seda kusagil fikseeritud. Kas ema saab tagantjärele nõuda minult elatisraha ja kas lapsed on kohtus pädevad tunnistama, et olen seda kõike teinud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatise sisse arvestatakse kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud, sealhulgas lapse eluasemekulud. Kui laps elab koos vanemaga üüritud pinnal, on põhjendatud elatise sisse arvestada ka üürikulu, samuti kommunaalkulud.
Iseenesest on vanemal võimalik osaleda lapse ülalpidamises vahetult ehk teha lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, muretsedes lapsele vajalikke esemeid. Siiski, kui last kasvatav vanem soovib ise kõiki lapse vajadusi katta, kuivõrd tal võib olla lapse vajadustest selgem ülevaade, peaks lahus elava vanema poolt ülalpidamiskohustuse täitmine toimuma elatise maksmise näol. Lahus elava vanema poolt tehtud kulutused võib elatisest maha arvata eelkõige vanemate eelneval kokkuleppel.
Elatis mõistetakse tagasiulatuvalt välja siis, kui Te ei suuda tõendada, et olete oma ülalpidamiskohustust täitnud. Tõendada saab ülalpidamiskohustuse täitmist kuludokumentide esitamisega (tšekid, maksekorraldused, arved). Kui olete elatist maksnud ainult sularahas ja lastele ostetud asjade kuludokumente säilinud ei ole, võib kohus kahjuks tagasiulatuva elatisnõude rahuldada küll.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapselapselt saab nõuda teda kasvatanud esivanemate hooldamist?15.10.2015
Tere, Sünnitunnistusel kirjas olevad vanemad last ei kasvatanud. Sellega tegelesid lapse isapoolsed vanavanemad (alates umbes 2,5-aastasest peale), peaks olema ka vastav hooldusõiguslik akt, mida seni suutnud leida pole. Kas tulevikus saab riik/omavalitsus nõuda lapselt elatist (nt hooldekodu maksmist jm)? Küsimus käib mõlema vanema kohta? Ema kasvatanud 1 lapse juba täiskasvanuks (mitte alguses mainitud laps, järjekorras 2.) ning kasvatab hetkelgi kolme alaealist. Isa kasvatanud võõrad lapsed üles. Mitte kumbki pole materiaalselt panustanud ühise lapse kasvatamisse. Laps elas vanavanematega ühes külas, emast ei teatud midagi ja isa kolmandas elukohas. Lapse sünnitunnistusel märgitud vanemad on siiani seaduslikus abielus, kuigi elavad mõlemad eraldi linnades ega suhtle omavahel üldse.
Nüüd vanavanemate poolt kasvatatud laps sooviks, et vanemlikud õigused tema kohta ära lõpetataks. Ehk et tulevikus ei ole kohustust elatist vanematelt välja nõuda? Kas selline asi on üldse võimalik ja kuidas? Kuhu peaks pöörduma? Milliseid dokumente/avaldusi täitma?
Mainiksin, et üks vanavanematest on surnud ning teine hooldekodus vähese seniilsuse tõttu.
Ette tänades
Nüüd vanavanemate poolt kasvatatud laps sooviks, et vanemlikud õigused tema kohta ära lõpetataks. Ehk et tulevikus ei ole kohustust elatist vanematelt välja nõuda? Kas selline asi on üldse võimalik ja kuidas? Kuhu peaks pöörduma? Milliseid dokumente/avaldusi täitma?
Mainiksin, et üks vanavanematest on surnud ning teine hooldekodus vähese seniilsuse tõttu.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Ülalpidamiseks on kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, seejuures alaneja sugulane annab ülalpidamist enne ülenejat sugulast. Seega on elusoleva vanavanema ülalpidamiseks eeskätt kohustatud tema laps/lapsed ja alles seejärel, kui lapselt/lastelt ei ole võimalik ülalpidamist saada, on vanavanema ülalpidamiseks kohustatud lapselaps.
Kohus võib lapse vabastada oma vanema/vanemate ülalpidamisest või ülalpidamiskohustust piirata muulhulgas siis, kui vanem/vanemad on kunagi jämedalt rikkunud ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Kui vanem otsustab vaatamata endapoolsele ülalpidamiskohustuse rikkumisele esitada lapse vastu elatisnõude, tuleb lapsel ülalpidamiskohustusest vabanemiseks või vähemalt selle piiramiseks tõendada, et vanem on tema suhtes ülalpidamiskohustust jämedalt rikkunud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin Soomes sõita, kui jäin Eestis vahele jääknähtudega 0.39?14.10.2015
Tervist! Kui töötan Soomes, kas on võimalik loovutada juhiload posti teel ja kui on, siis kuidas st kuhu? Ja muidugi on veel küsimus, et kui jäin Eestis vahele jääknähtudega 0.39 on mul võib-olla õigus Soomes sõita?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas liisinguandja saab keelduda, kui liisinguvõtja soovil ostab auto välja mõni liisinguvõtjaga seotud ettevõte?14.10.2015
Tere,
Kas liisinguandja saab keelduda sellest kui liisinguvõtja soovib, et auto ostab välja mõni liisinguvõtjaga seotud ettevõte?
Auto oli ostu hetkel käibemaksuga, müüjaks oli KM-kohustusega osaühing ja liisinguandjaks ehk sellel hetkel ostjaks oli ka KM-kohustusega osaühing. Mina võtsin alguses eraisikuna liisingusse, aga kuna nüüd tahaks auto välja osta teises EU riigis KM-kohustust omav ettevõte neto hinnaga, siis liisinguandja väidab, et selline võimalus puudub ja välja peaks ostma mina eraisikuna.
Kas liisinguandjal on tõesti õigus keelduda auto müügist teisele isikule/ettevõttele?
Aitäh!
Kas liisinguandja saab keelduda sellest kui liisinguvõtja soovib, et auto ostab välja mõni liisinguvõtjaga seotud ettevõte?
Auto oli ostu hetkel käibemaksuga, müüjaks oli KM-kohustusega osaühing ja liisinguandjaks ehk sellel hetkel ostjaks oli ka KM-kohustusega osaühing. Mina võtsin alguses eraisikuna liisingusse, aga kuna nüüd tahaks auto välja osta teises EU riigis KM-kohustust omav ettevõte neto hinnaga, siis liisinguandja väidab, et selline võimalus puudub ja välja peaks ostma mina eraisikuna.
Kas liisinguandjal on tõesti õigus keelduda auto müügist teisele isikule/ettevõttele?
Aitäh!
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas olen kohustatud last isaga kaasa lubama, kui tal esineb joomatsükleid ja on joobes ka autot juhtinud?13.10.2015
Tere!
Kaheaastane laps pole kunagi oma isaga koos elanud, kuid lapse isal ja emal on ühine hooldusõigus. Laps on seni isaga kohtunud ebaregulaarselt. Nüüd soetas isa endale elamise teise Eesti otsa ning soovis last kaheks ööks enda juurde viia. Olin nõus, kuid kokkulepitud ajal lapse isa ei tulnud ja temaga polnud ka võimalik kontakti saada, sest ta ei vastanud telefonile. Kaks nädalat hiljem selgus, et tal oli joomasööst. Lapse sünnist siiani (kaks aastat) on ta mulle teadaolevalt kaine püsinud, kuid muidu on ta tsüklijoodik. Omab ka kehtivat kriminaalkaristust joobes autojuhtimise eest.
Kas olen kohustatud last temaga ta uude elukohta kaasa lubama, kui ta kainena seda nõuab? Ta võib ju suvalisel ajahetkel jälle jooma hakata ning ma ei usalda teda.
Murelik ema
Kaheaastane laps pole kunagi oma isaga koos elanud, kuid lapse isal ja emal on ühine hooldusõigus. Laps on seni isaga kohtunud ebaregulaarselt. Nüüd soetas isa endale elamise teise Eesti otsa ning soovis last kaheks ööks enda juurde viia. Olin nõus, kuid kokkulepitud ajal lapse isa ei tulnud ja temaga polnud ka võimalik kontakti saada, sest ta ei vastanud telefonile. Kaks nädalat hiljem selgus, et tal oli joomasööst. Lapse sünnist siiani (kaks aastat) on ta mulle teadaolevalt kaine püsinud, kuid muidu on ta tsüklijoodik. Omab ka kehtivat kriminaalkaristust joobes autojuhtimise eest.
Kas olen kohustatud last temaga ta uude elukohta kaasa lubama, kui ta kainena seda nõuab? Ta võib ju suvalisel ajahetkel jälle jooma hakata ning ma ei usalda teda.
Murelik ema
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Teil on igal juhul õigus nõuda, et lapse isa ei tarbiks alkoholi ajal, mil ta on lapsega koos. Kui lapse isa tuleb lapsega kohtuma, olles juba joobes, võite keelduda lapse üleandmisest. Samuti on põhjendatud lapse ja isa kohtumine lõetada siis, kui saate teada, et isa hakkas alkoholi tarvitama lapsega koosolemise ajal ja sellel on lapsele negatiivne mõju.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 3 aastast esmaste lubade tegemise piirangut saaks kuidagi lühendada, asendada teise karistusega?13.10.2015
Tere, Kui olen saanud kriminaalkorras karistada ning peale karistuse kandmist on 3a esmaste juhilubade tegemise piirang, aga kas seda piirangut ei annaks vähendada millegi arvelt - rahaline trahv, edasikaebamine või midagi sellist?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kuidas mees saab tõendada, et ta ikka hoolib oma tütrest ja proovis korduvalt temaga kohtuda ja suhelda?12.10.2015
Tere,
Endine naine ei lubanud suhelda tütrega päris kaua aega ning praegu üldse tahab ära võta isaõigust. Kuidas mees saab tõendada, et ta ikka hoolib oma tütrest ja proovis korduvalt temaga kohtuda ja suhelda?
Ette tänades
Endine naine ei lubanud suhelda tütrega päris kaua aega ning praegu üldse tahab ära võta isaõigust. Kuidas mees saab tõendada, et ta ikka hoolib oma tütrest ja proovis korduvalt temaga kohtuda ja suhelda?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse ema on saatnud lapse isale e-kirju või sõnumeid, millest nähtub, et ta takistab isa ja lapse suhtlemist, võib lapse isa neid oma väidete tõenduseks kohtus kasutada. Samuti võib abi olla lastekaitsetöötajast, kes annab kirjaliku arvamuse lapse hooldusõigust puudutavas vaidluses (seda muidugi juhul, kui lapse isa on eelnevalt selle murega pöördunud lastekaitsetöötaja poole).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanaemale on võimalik kehtestada lähenemiskeeld, sest ta viib lapselast ilma vanemate nõusolekut kirikusse?12.10.2015
Vanaema, kes on sügavalt usklik inimene ning külastab kirikut vähemalt kord nädalas, viib ka oma lapselast igal võimalusel sinna. Olen vahest palunud oma emal last hoida, kuid tema kasutab ära võimalust ning viib oma lapselapse kirikusse. Lapselaps, kes on 8-aastane, ei ole suuteline otsustama, kas ta soovib sinna minna vabatahtlikult. Varasemalt on emaga sellest juttu olnud ja ta on teadlik, et mulle kui lapse emale ei sobi selline käitumine, kuid vaatamata sellele traumeerib last ja manipuleerib temaga ning viib last endaga kaasa.
Kas sellisele käitumisele on võimalik kehtestada sanktsioone? Olgu veel mainitud, et vanaema ristis lapse ilma lapse vanematega konsulteerimata ja nende nõusolekut saamata.
Kas sellisele käitumisele on võimalik kehtestada sanktsioone? Olgu veel mainitud, et vanaema ristis lapse ilma lapse vanematega konsulteerimata ja nende nõusolekut saamata.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui Teile ei meeldi, kuidas Teie ema oma lapselapsega aega veedab, ei ole Te ju kohustatud last talle hoida andma. Kui lapse vanaema ei austa Teie soove ja viib last vaatamata Teie keelule kirikusse, tuleb Teil piirata nende suhtlemist.
Lähenemiskeeld ei ole antud juhul asjakohane meede – see võiks olla põhjendatud siis, kui vanaema üritaks lapselapsega vaatamata Teie keelule suhelda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste emal on õigus nõuda vähemmakstud elatisraha, kuigi kohtuotsusega määrati miinimum, kuid me perega ei saa nii palju maksta?12.10.2015
Tere,
minu abikaasa endine elukaaslane on andnud minu abikaasa kohtusse laste elatisraha pärast 2013 veebruar. Kohtus mõisteti miinimum elatisraha ehk siis kuna tegu on kahe lapsega, on see kokku 1 miinimumpalk kuus. Oleme maksnud iga kuu vähem (u 260 eurot), kuna meil ei ole lihtsalt võimalik rohkem maksta. Varem on lapsed saanud tõesti palju raha (krooni ajal 20000 krooni kuus) kuna nende isal läks äris hästi aga see on tänaseks päevaks kõik minevik.
Laste ema saadab iga kuu telefonile sõnumeid kui palju me temale võlgu oleme alates 2013. aastast ning arveid igasuguste lisakulude suhtes, mis ei ole mõistlikud ja meiega kokku lepitud, nt. reisirahad (500 eurot), spordilaagrid alates 200 eurost jne. Nüüd ähvardab uuesti pöörduda kohtutäituri poole.
Meil on endal abikaasaga ka 9-kuune laps. Minul on ka endal 18-aastane vanem tütar, kes pole saanud kunagi reisida ega spordilaagris käia, kuna minul pole olnud selleks võimalusi.
Kas sellel proual on õigus nõuda puudujäävat summat alates 2013 aastast?
minu abikaasa endine elukaaslane on andnud minu abikaasa kohtusse laste elatisraha pärast 2013 veebruar. Kohtus mõisteti miinimum elatisraha ehk siis kuna tegu on kahe lapsega, on see kokku 1 miinimumpalk kuus. Oleme maksnud iga kuu vähem (u 260 eurot), kuna meil ei ole lihtsalt võimalik rohkem maksta. Varem on lapsed saanud tõesti palju raha (krooni ajal 20000 krooni kuus) kuna nende isal läks äris hästi aga see on tänaseks päevaks kõik minevik.
Laste ema saadab iga kuu telefonile sõnumeid kui palju me temale võlgu oleme alates 2013. aastast ning arveid igasuguste lisakulude suhtes, mis ei ole mõistlikud ja meiega kokku lepitud, nt. reisirahad (500 eurot), spordilaagrid alates 200 eurost jne. Nüüd ähvardab uuesti pöörduda kohtutäituri poole.
Meil on endal abikaasaga ka 9-kuune laps. Minul on ka endal 18-aastane vanem tütar, kes pole saanud kunagi reisida ega spordilaagris käia, kuna minul pole olnud selleks võimalusi.
Kas sellel proual on õigus nõuda puudujäävat summat alates 2013 aastast?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui elatisraha on kohtuotsusega välja mõistetud, tuleb elatist maksta vastavalt kohtuotsusele ehk teisisõnu on laste emal õigus nõuda vähemmakstud elatisraha. Lisakulutuste eest maksmist laste emal õigus nõuda ei ole.
Kui isal ei ole võimalik maksta elatisraha nõutud ulatuses, tuleb elatisraha vähendamise nõudega pöörduda kohtu poole. Elatisraha vähendamist ei saa nõuda tagasiulatuvalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand